lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-127-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-127-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 384 lg 3Hagi tagamise avalduse lahendamineTMS § 111Sissenõude pööramine nõudeleTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamineTsMS § 688 lg 5Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (17)

lahend.ee
1-25-3112/84Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.03.20262-20-15270/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.01.20222-21-8941/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.10.20212-15-7163/191Riigikohtu tsiviilkolleegium19.02.20202-19-11121/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.20202-17-10491/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-127-06 Tartu, 14. veebruar 2007. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks U. V hagi H. T vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-714 H. T määruskaebus Hageja U. V (isikukood 34005020213), esindaja vandeadvokaat Ingeri Luik. Kostja H. T (isikukood 35405190249), esindaja vandeadvokaat Arri Tooming. 22. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuli 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Tagastada H. T Riigikohtule esitatud tõendid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus rahuldas 19. juuni 2006. a otsusega osaliselt U. V hagi H. T vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kohustas kostjat esitama valeandmete ümberlükkamiseks tema enda kulul AS-ile SL Õhtuleht avaldamiseks SL Õhtulehes kuulutuse "Mina, H. T, teatan, et olen avaldanud pahatahtlikult teate U. V surmast SL Õhtuleht 21.10.2003 numbris." Kohus mõistis H. T U. V kasuks välja 37 470 krooni 40 senti, sh kohtukulude katteks 5831 krooni 90 senti.
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2-15-4945/42
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
29.04.2016
2-15-12136/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.11.2015
2-11-50902/5Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.07.2012
2-11-3352/108Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.05.2012
3-2-1-94-11Riigikohus30.11.2011
2-09-27364/42Tartu Ringkonnakohus03.03.2011
3-2-1-9-10Riigikohus11.03.2010
2-08-18234/21Tallinna Ringkonnakohus03.11.2009
3-2-1-26-09Riigikohus21.04.2009
2-06-8084/72Tallinna Ringkonnakohus19.12.2008
3-2-1-75-08Riigikohus14.10.2008
2.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus hagi täies ulatuses rahuldada ning mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitamiseks täiendavalt 6638 krooni 50 senti ja mittevaralise kahju hüvitamiseks täiendavalt 25 000 krooni ning kohtukulud. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 31. mai 2006. a määrusega hageja taotluse hagi tagamise korras kostja arvelduskontode arestimiseks hagi summa ulatuses. Arvelduskontod on arestitud, kuid kostja Hansapanga kontol on 85 krooni ja Sampo Panga kontol 252 krooni. Kostja mõisteti Harju Maakohtu 30. mai 2006. a otsusega 3 aastaks ja 6 kuuks vangi, tal puudub võimalus oma pangakontosid kasutada ja käsutada. Kostja on olnud vahi all alates 6. aprillist 2004. a.
16.veebruaril 2006. a müüs Arri Tooming kostja volituse alusel kostjale kuuluva Tallinnas Xxx xx-x asuva korteri. Korteri müügilepingu kohaselt on müügisummaks 700 000 krooni. Hageja leiab, et korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Hageja palus keelata Arri Toomingal anda kostjale üle 63 227 krooni ja kohustada Arri Toomingat kandma 63 227 krooni kohtu näidatud pangakontole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. juuli 2006. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Ringkonnakohus keelas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 4 alusel Arri Toomingal H. T üle anda 63 227 krooni ning kohustas Arri Toomingat korteri müügilepingu alusel kostja esindajana saadud summast kandma 63 227 krooni rahandusministeeriumi arvelduskontole. Ringkonnakohtu määruse kohaselt nähtub täitemenetluse lõpetamise otsusest, et kostja pangakontol Hansapangas on 85 krooni ning Sampo Pangas 252 krooni 24 senti. Kuna kostja on olnud vahi all alates 6. aprillist 2004. a ning on mõistetud vangi 3 aastaks ja 6 kuuks, puudub kostjal võimalus enda pangakontosid kasutada ja käsutada. Seega on hageja nõue tagamata. 16. veebruari 2006. a korteri müügilepingu alusel on kostja müünud talle kuulunud korteri aadressil Xxx xx-x Tallinnas hinnaga 700 000 krooni. Kostjat esindas müügitehingus Arri Tooming. Ringkonnakohus leidis, et taotluse asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus on pannud rahalise kohustuse isikule, kes ei ole menetlusosaline. Sellega on rikutud põhiseaduse §-s 24 sätestatud igaühe õigust tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus ei ole TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu rakendamiseks tuvastanud, kas kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Määruskaebuse kohaselt korteri müügist saadud raha ei ole ega ole kunagi olnud kostja esindaja valduses. Selle tõendamiseks palub kostja võtta vastu tõenditena kostja kirjad Arri Toomingale. Vaatamata sellele, et seadus annab kohtule õiguse kostja enne hagi tagamist ära kuulata, ringkonnakohus seda ei teinud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vajalikuks vara üleandmise keelu sidumist vara ülekandmisega kohtu näidatud arvelduskontole.
5.Hageja ei nõustunud kirjalikus vastuses kostja määruskaebusega ning palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 järgi jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
7.TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule määrusega puudutatud menetlusosaline. TsMS § 3 lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja sama paragrahvi 2. lõike järgi võib isik teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse üksnes seaduses ettenähtud juhul. Kolleegium leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole põhjendanud, kuidas hagi tagamine rikub tema õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks.
8.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse

peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui menetlusosaliseks mitteolev isik leiab, et temale kuuluv vara on arestitud, on tal õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks (tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 1996. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-116-96 (RT III 1996, 30, 386)). Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitada sissenõudja ja võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt. Kui isikule kuuluv asi pole arestitud, kuid keelatud on sellega toimingute ja tehingute tegemine, siis taotleb isik temale kuuluva asja vabastamist kasutus- ja käsutuskeelu alt. Sellise hagi rahuldamisel tühistab kohus toimingute ja tehingute tegemise keelu (tsiviilkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-04 (RT III 2004, 9, 113)).

9.Lisaks eeltoodule on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus võlgniku arvelduskontol olevast rahast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning kolmas isik on võlgniku suhtes kohustatud isikuks, on TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel hagi tagamisel õigem lähtuda nõude arestimise sätetest. TMS § 111 järgi sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
10.Vastuseks kostja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 4 ette teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamise, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega ei või hagi tagamise abinõu piirata kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
11.Tulenevalt TsMS § 384 lg-st 1 lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata. TsMS § 384 lg 3 teise lause järgi võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja ringkonnakohtule 17. juulil 2006. a hagi tagamise taotluse. Kohus lahendas selle 27. juulil 2006. a. Toimikust ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kostja eelnevalt ära kuulanud. Kaebaja on määruskaebuses kostja ärakuulamata jätmist kohtule ette heitnud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole kostja ärakuulamata jätmisega rikkunud menetlusõigusnorme. TsMS § 384 lg-st 1 ei tulene kohtu kohustust enne hagi tagamise avalduse lahendamist kostja ära kuulata. Samuti ei sätesta seda kohustust kohtule TsMS § 384 lg 3, mis sätestab kohtu õiguse ("kohus võib") kostja eelnevalt ära kuulata. Sellest tulenevalt leiab kolleegium,

et ringkonnakohus võis hagi tagamise lahendada kostjat eelnevalt ära kuulamata.

12.Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamise taotluse asjaoludest tulenevalt on piisavalt alust arvata, et H. T korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. TsMS § 688 lg 5 järgi Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Seega puudub Riigikohtul õigus tuvastada, kas kostja korteri müügist saadud raha on Arri Toominga valduses. Selle asjaolu tõendamiseks Riigikohtule esitatud tõendid tuleb kostjale tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.