K. V. ja H. V. hagi M. V. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5256 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K. V. - isikukood XXX; H. V. - isikukood XXX; elukoht mõlemal XXX Hagejate seaduslik esindaja: E. V. - isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Hagejate lepinguline esindaja: T. M. - XXX; e-post XXX Kostja: M. V. - isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. V. ja H. V. hagi M. V. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista M. V. tagasiulatuvalt elatis alaealise lapse K. V. kasuks ühekordse summana 2925 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend viis) eurot 50 senti, sealhulgas elatise võlgnevus alates 1. märtsist 2019. a kuni 29. veebruarini 2020. a 860 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 2065,50 eurot.
3.Välja mõista M. V. tagasiulatuvalt elatis alaealise lapse H. V. kasuks ühekordse summana 2714 (kaks tuhat seitsesada neliteist) eurot, sealhulgas elatise võlgnevus alates 1. märtsist 2019. a kuni 29. veebruarini 2020. a 860 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 1854 eurot.
Välja mõista M. V. K. V. kasuks igakuine elatis 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot 50 senti alates 1.oktoobrist 2020. a kuni K. V. täisealiseks saamiseni XX.XXXX.
5.Välja mõista M. V. H. V. kasuks igakuine elatis 206 (kakssada kuus) eurot alates 1.oktoobrist 2020. a kuni H. V. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
6.Igakuine elatis tuleb kanda 15. kuupäevaks E. V. määratud pangakontole (hagiavalduse esitamise ajal XXX).
7.Jätta menetluskulud hagejate ja kostja kanda võrdsetes osades.
8.Välja mõista kostja M. V. hagejate K. V. ja H. V. kasuks 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot menetluskulude katteks. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda E. V. pangakontole XXX.
9.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 1.lõike teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I. HAGEJATE NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.K. V. ja H. V. (hagejad) esitasid 25.02.2020. a Tartu Maakohtule hagi M. V. (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühekordse summana elatis 1805 eurot kummagi hageja kasuks perioodi 1.03.2019. a – 29.02.2020. a eest ning alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad emaga. 2019. aasta oktoobris esitasid hagejad kostja vastu elatise väljamõistmise hagi (tsiviilasi nr 2-19-15080), kuid enne asja menetlusse võtmist korraldatud ärakuulamisel nõustus kostja sõlmima kohtuvälise kokkuleppe, millega võttis kohustuse tasuda hagejatele elatist 270 eurot kuus, ehk 135 eurot kummalegi lapsele. Selline kokkulepe kanti ka ärakuulamise protokolli. Hagejate seaduslik esindaja loobus hagist ja 8.10.2019. a määrusega jäeti hagiavaldus menetlusse võtmata. Kostja ei ole sõlmitud kokkulepet kohaselt täitnud. Perioodil 1.02.2019. a – 31.01.2020. a on ta tasunud elatist kahele lapsele kokku alljärgnevalt: 160 eurot 20.08.2019. a, 100 eurot 27.08.2019. a, 160 eurot 13.09.2019. a, 50 eurot 24.09.2019. a, 200 eurot 15.10.2019. a, 50 eurot 15.10.2019. a, 200 eurot 6.11.2019. a, 200 eurot 7.12.2019. a, 200 eurot 9.01.2020. a, 200 eurot 5.02.2020. a. Kuna kostja ei ole märkinud, millises summas kummalegi hagejale ta elatist tasub, loevad hagejad, et elatist on neile tasutud võrdselt. Kostja poolt tasutud elatis on ebapiisav ja ebaregulaarne, vaatamata asjaolule, et kostja töötab hagejatele teadaolevalt kahel töökohal ning talle kuulub kinnisvara ja kolm autot. Ühe auto on kostja soetanud ajal, mil ta hagejatele elatist väidetavalt tasuda ei suutnud. Hagejate ema keskmine töötasu on XXX eurot kuus ja muu vara temal puudub. Hagejad elavad koos emaga üürikorteris. K. V. on tervisliku seisundi tõttu määratud XXX, mistõttu on tema kulutused tervishoiule suuremad. K. V. igakuiste püsikulude suuruseks on 590 eurot, sealhulgas eluasemekulud 195 eurot, kulutused toidule 150 eurot, transpordile 40 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiukulud 60 eurot, kulu hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud kulud (ekskursioonid ja meelelahutusasutused, sünnipäevad, koolitarbed, taskuraha) 45 eurot. H. V. igakuised püsikulud on kokku 585 eurot, sealhulgas eluasemekulud 195 eurot, kulutused toidule 160 eurot, transpordile 20 eurot, sidekulud 30 eurot,
tervishoiukulud 15 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, riietele ja jalanõudele 55 eurot ning muud kulud (ekskursioonid ja meelelahutusasutused, sünnipäevad, koolitarbed, taskuraha) 85 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 1805 eurot kummalegi hagejale perioodi 1.03.2019. a – 29.02.2020. a eest ning samuti igakuise elatise 292 eurot kuus kummalegi hagejale, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Nad taotlevad elatise kandmist iga kuu 15. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja E. V. pangakontole.
2.17.07.2020. a esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks seoses asjaoluga, et hagejate seaduslik esindaja (ema) on alates 11.06.2020. a XXX ning hagejatel ei jätku rahalisi vahendeid vajalike kulude katmiseks. Kostja vastuväidete tõttu on menetlus veninud ning kostja ei ole menetluse ajal elatist vabatahtlikult tasunud. Kohus rahuldas 20.07.2020. a hagi tagamise taotluse, kohustades kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal igakuiselt kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot iga järgneva kalendrikuu eest ette.
II. KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidleb 27.03.2020. a esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on elatise tagasiulatuv väljamõistmine põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad elasid kuni 2019. aasta septembrini kostjaga ühes majas, osa ajast elas seal ka laste ema. Kostja osales laste ülalpidamises eluruumi võimaldamisega lastele ja nende emale ning ostis sel ajal lastele süüa. Kostja on kandnud pangaülekandega tütrele 102 eurot ning ostnud talle telefoni, maksumusega 240 eurot. Perioodil märts-august 2019. a on ta tasunud poja telefoniarved summas 44 eurot ning perioodil september 2019-veebruar 2020. a summas 55,65 eurot. Ta on andnud lastele sularaha nendele vajalike ostude tegemiseks. Dokumentaalsed tõendid viidatud viisil elatise tasumise kohta puuduvad, sest kostja ei osanud hagi esitamist ette näha. Laste emale on kostja tasunud perioodil september 2019 – märts 2020. a kokku 1360 eurot. Märtsis olid lapsed kaks nädalat kostja juures ja täielikult kostja ülalpidamisel. Kostja on XXX XXX kaotusega XXX ja temalt 3610 (2x1805) euro väljamõistmine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest see summa moodustab poole kostja aastasest sissetulekust. Kostja on kõiki lastele tehtud kulutusi arvestades täitnud 2019. aastal sõlmitud kokkulepet ning ei ole põhjust kokkuleppe muutmiseks.
4.Kostja vaidleb vastu ka laste igakuiste püsikulude suurusele. Sellises ulatuses kulutuste katmist kostja sissetulekud ei võimalda. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2020. aasta veebruaris avaldatud uuringu kohaselt on Tartu piirkonnas laste ülalpidamiskulud vanuserühmi arvestades K. (XXX aastane) 317 eurot kuus ja H. (XXX aastane) 348 eurot kuus. Kostja panus oleks vastavalt 158 eurot ja 172 eurot kuus, kui ei esineks muid elatise vähendamist tingivaid asjaolusid. Hagis ei ole arvesse võetud laste kostja juures veedetud aega. Nad on kostja juures nädalavahetustel ja suurema osa koolivaheaegadest, kui ema on näiteks reisil ning on sel ajal täielikult kostja ülalpidamisel. Nõutava elatise summast peaks maha arvestama saadava peretoetuse. Kostja keskmine netosissetulek on XXX eurot kuus (tööleping lõpeb 30.04.2020. a) ja XXX XXX eurot kuus. Tervist ja majanduslikku olukorda arvestades ei saaks kostja ilmselt uut tööd. Kostja peab igal kuul tasuma pangalaenu, mille võttis hagejate emaga ühiselt. Kostjale kuulub pool kinnistust, mis on tema elukohaks. Kaks kostjale kuuluvat sõidukit ei ole tehniliselt korras
ja tuleks viia lammutusse. Kostja käib tööl laenatud sõidukiga. Kostja on jätkuvalt nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 135 eurot kuus. III. HAGEJATE SEISUKOHAD KOSTJA VASTUVÄIDETE SUHTES
5.Hagejate hinnangul ei ole kostja oma majanduslikku olukorda ja osalemist laste ülalpidamises läbipaistvalt kirjeldanud ega tõendanud. Kostja on menetluse ajal võõrandanud talle kuulunud kinnisasja oma vennale, kuid saadud tulemit ei ole hagejatega jaganud. Kui kinnistu võõrandati tasuta, ei saa kostja majanduslik olukord olla nii halb nagu ta üritab näidata. Samuti on kostja asunud hagejaid ignoreerima, ta ei vasta nende telefonikõnedele ega huvitu mingil moel laste elust. Ajal, mil hagejad, nende seaduslik esindaja ja kostja ühes majas elasid, tasus hagejate seaduslik esindaja kõik hagejate ja tema endaga seotud kulud. Maja oli soetatud kostja ja hagejate seadusliku esindaja abielu ajal ning selle parendamisse panustasid mõlemad abikaasad nii raha kui aega. Kostja võimaldas eluruumi hagejatel koos emaga kasutada ajal, mil ema sobivat üürikorterit otsis ja hagejad sinna koos emaga elama asusid. Väide, et elatisraha on antud otse laste kätte, ei ole tõendatud ning vanemate vahel puudus ka sellekohane kokkulepe. Elatise andmise eesmärk on tagada lapse igapäevane toimetulek ja ei saa nõustuda, et alaealised lapsed peaksid ise otsustama, mis on neile igapäevaseks toimetulekuks hädavajalik. Vastavasisulise kokkuleppe puudumise tõttu ei saa kostja poolt otse lastele raha andmist lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, isegi juhul, kui ta seda andnud on. Samuti ei ole kingituste tegemine (mobiiltelefon) ülalpidamiskohustuse täitmine. Hagejad on erinevas vanuses ja erinevast soost, mastaabisäästu nende kooskasvamisel ei teki. Hagejad on kostja juures minimaalse osas ajast ega ole ka siis tema ülalpidamisel. Hagejad ei vaidle vastu kostja tervislikku seisundit puudutavale vastuväitele, kuid märgivad, et tervis ei ole takistanud seni kostjal mitmel kohal töötamist. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lastele vajalik ülalpidamine. Pangalaenu tasumise kohustus, millele kostja viitab, ei ole asjassepuutuv, laen võeti kostja isiklikuks tarbeks ning hagejate seaduslik esindaja oli laenu käendajaks.
IV. KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Alaealisele lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus saab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Osundatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 1 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Vaatamata kohtu 11.08.2020. a määrusele ei ole ei kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu poolt küsitud seisukohti esitanud. Kostja on esitanud enda Swedbank AS-is asuva pangakonto väljavõtte perioodi 1.01.2020. a – 8.09.2020. a kohta. Väljavõttest nähtub, et kostja on saanud sel perioodil töötasu XXX ja XXX, samuti on kostja saanud XXX lõpparve ning talle on teinud väljamakseid XXX ja XXX. Saadud sissetulekute alusel on kostja keskmine kuusissetulek 2020.a. XXX eurot. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on hagejate isa, kuid hagejad elavad igapäevaselt emaga. Kostja on väitnud, et on elatist tasunud osaliselt hagejate emale, osaliselt hagejatele endile ning osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult lastele asjade ostmisega. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on XXX. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et talle on makstud ühe tööandja poolt lõpparve, kuid sellega ei ole kohtu jaoks usutvaks tehtud kostja majandusliku seisundi halvenemine sellises ulatuses, et ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vastavalt PKS § 102 lõikes 2 sätestatule.
8.Kohtupraktikas on leitud, et vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kostja väide, et ilmselt ei leiaks ta oma tervisliku seisundi tõttu uut tööd, on paljasõnaline. Kostjal on XXX esitatud tõendi kohaselt kuni 17.12.2020. a. Seni ei ole kostja tervislik seisund välistanud tal töö leidmist. Samas alaealised lapsed ei ole võimelised üldreeglina endale ise elatist teenima.
9.Kuivõrd eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kostja sissetulekust käesoleval ajal ei piisa hagejatele ülalpidamise andmiseks taotletud ulatuses, tuleb hinnata ka hagejate kulude põhjendatust. Kohtu hinnangul ei ole hagejate poolt esile toodud igakuised püsikulud eluliselt usutavad. Hagejate seaduslik esindaja on oma igakuise sissetuleku suurusena märkinud XXX eurot, menetluse kestel on see sissetulek ära langenud. Laste ülalpidamisele igal kuul kuluva summa suuruseks on hagejate esindaja poolt esitatud arvestuste kohaselt kokku 1175 eurot.
Kohus peab ülepaisutatuks igakuist kulu riietele ja jalanõudele kahele lapsele kokku 105 euro ulatuses, samuti hügieenitarvetele kokku 45 euro ulatuses ja meelelahutusele 130 eurot ulatuses. Taskuraha ei ole kohtu hinnangul selliseks kuluks, mida peaks arvestama eraldi igakuise vajaliku ülalpidamiskuluna meelelahutuskulude kõrval. Kohus nõustub kostjaga selles, et sedavõrd suure summa tasumine laste igakuise ülalpidamise katteks võib olla perele üle jõu käiv. Lastele tehtavad kulutused ei saa olla suuremad, kui vanemate võimalused neid kanda. Samuti ei toeta toodud ulatuses kulutuste vajalikkust Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2020. aasta veebruaris avaldatud uuring, mille kohaselt lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas XXX keskmiselt 317 eurot kuus ja vanuserühmas XXX 313 eurot kuus. Tartu ja Pärnu piirkonnas on viidatud uuringu kohaselt laste vanust arvestamata eri kuluartiklite summaks saadud 337 eurot lapse kohta kuus, sealhulgas näiteks kulu riietele ja jalanõudele 38 eurot, vaba aja veetmisele 27 eurot. Antud kulu ei sisalda eluasemekulusid. Kohus märgib, et uuringus toodu ei ole iseseisvalt tõenduslikku jõudu omav, kuid annab siiski aimu võimalikest laste kuludest ja on kogumis vanemate varalise seisundiga laste vajaduste kindlaksmääramisel aktsepteeritav. Käesolevas asjas tuleb arvestada ka hageja K. V. tervislikust seisundist tulenevate püsikuludega tervishoiule ning tavapärasest suuremate kuludega eluasemele, kuivõrd hagejad elavad koos emaga üüritud elamispinnal. Igakuise üüri suurus on lepingu kohaselt 275 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Hageja ei ole kommunaalmaksete suurust eraldi esile toonud, eeldades, et miinimumelatis katab ka nimetatud kulu, kuid üldteadaolevalt moodustavad kommunaalmaksed eluasemekuludest samuti märkimisväärse osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja K. V. põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu ühes kuus on 517 eurot (337 + tervishoiukulu 60 +eluasemekulu 120) ja hageja H. V. põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu ühes kuus on 472 eurot (337 + tervishoiukulu 15 + eluasemekulu 120).
10.Kohus teostas kostja varalise seisundi kohta päringud kinnistusraamatusse, äriregistrisse ja Maanteeametisse. Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale sõiduk 1993.a. väljalase, seotust äriühingutega ja kinnisvara kostjal ei ole. 2020. aasta aprillikuus (s.o enam kui kuu pärast käesoleva kohtumenetluse alustamist) on kostja võõrandanud talle kuulunud 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast, mida kasutab elukohana. Kinnisasja võõrandamise asjaolusid ja tehingu iseloomu (kas tasuta või tasuline), ei ole kostja selgitanud.
11.Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas asjaolud, mille alusel on võimalik vähendada kostjalt alaealistele lastele väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ehk poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjal on XXX ja tal puudub käesoleval ajal piisav sissetulek elatise maksmiseks seaduses sätestatud alammääras. Kohus ei arvesta elatise suuruse vähendamisel kostja poolt viidatud pangalaenu tagasimaksete kohustusega, kuivõrd kostja ei ole ümber lükanud hagejate esindaja väidet, et laen oli võetud kostja isiklikes huvides. Ka ei ole kohane vastuväide, et kostja on võimaldanud hagejatel koos emaga enda juures elada. Olukorras, kus pere laguneb ja ühises majapidamises elamine ei ole võimalik, tuleb paratamatult ühel poolel endale eluaset otsima hakata. On selge, et sobiva eluaseme leidmine võib võtta aega. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et hagejad ning tema ise elasid kostja juures lühiajaliselt kuni uue eluaseme üürilepingu sõlmimiseni. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega ei saa senises ühises eluasemes pärast abielu lõppemist elamise võimaldamist pidada kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
12.Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut 2020.a. ning kohtumenetluse ajal vara võõrandamist ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hagejate kasuks elatise väljamõistmine ulatuses, millega kostja on nõustunud, s.o 135 eurot lapse kohta. See summa ei ole piisav, et katta laste vajadusi, sealhulgas tavapärasemast suuremat kulu eluasemele. Kostja ei ole
esitanud tõendeid tema enda igakuiste püsikulude suuruse kohta, samuti on tõendamata asjaolu, et lapsed viibivad olulise osa ajast kostja juures ja on sel ajal tema ülalpidamisel. Lähtudes hagejate põhjendatud vajadustest, RAKE värskeimast uuringust laste ligilähedaste põhjendatud igakuiste ülalpidamiskulude kohta, samuti K. V. tervislikust seisundist ning võttes arvesse ka asjaolu, et hagejate emal on võimalik laste vajaduste osaliseks rahuldamiseks kasutada riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust, mis on 60 eurot kuus ühele lapsele, leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista igakuine elatis K. V. kasuks 228,5 eurot [(517:2)-30 ]kuus ja H. V. kasuks 206 eurot [(472:2)-30 ]kuus. Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut 2020.a. jääb kostjale märgitud ulatuses elatise väljamõistmisel ka enda ülalpidamiseks vajalikul määral vahendeid ( XXX- 435,5 =XXX eurot). Kohus mõistab eelpoolmärgitud ulatuses elatise välja alates 1.oktoobrist 2020. a, kuivõrd otsuse tegemise ajaks on PKS § 100 lg 4 kohaselt muutunud sissenõutavaks ka septembrikuu elatis, mis on arvestatud järgnevalt tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise hulka.
13.Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 1.03.2019. a. Hagiavalduses toodud arvutuste kohaselt on kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise ajaks kummalegi lapsele 1805 eurot, lähtudes kehtinud miinimumelatise suurusest ja sõlmitud kokkuleppest. Kostja väide, et ta on vastavalt laste emaga sõlmitud kokkuleppele tasunud elatist 135 eurot kuus lapse kohta ning kohtupraktika kohaselt ei saa sellises olukorras nõuda elatise suuruse muutmist, ei ole asjakohane. Hagejate toodud arvestuse kohaselt on kostjal kogu perioodi vältel, mil kostja oleks pidanud kokkuleppe alusel elatist tasuma, võlgnevus 35 eurot kummalegi lapsele. Kohus märgib, et kostja poolt hagejatele endile sularahas antud rahasummasid või hagejatele tehtud kingitusi ei saa lugeda kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Võimalikku lastele antud raha saab pidada taskurahaks, aga mitte elatiseks. Kohus rõhutab, et kostja ei ole hagejatele vahetult raha andmist ka tõendanud.
14.Eeltoodud põhjendusi arvestades mõistab kohus kostjalt tuleb hagejate kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1.03.2019. a – 30.09.2020. a (sealhulgas ka septembrikuu elatis, mis muutus PKS § 100 lg 4 järgi sissenõutavaks 1.09.2020.a.). Kuni 29.02.2020 pidi kostja tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt poolte kohtuvälisele kokkuleppele 135 eurot, ehk ühe aasta elatise summa on 1620 eurot lapse kohta. Hageja poolt esitatud andmetel on kostja sellel ajavahemikul tasunud kokku 1520 eurot, ehk 760 eurot lapse kohta, mistõttu on elatise võlgnevus ühele lapsele enne hagi esitamist 860 eurot. Alates 1.03. -1.09.2020 tagasiulatuva elatise summa arvestamisel võtab kohus aluseks kostjale langeva osa käesoleva kohtuotsusega tuvastatud laste vajalikest ja põhjendatud ülalpidamiskuludest, ehk 7 kuu eest tasumisele kuuluva elatise (kaasa arvatud septembrikuu elatis). Elatise võlgnevus K. V. eest nimetatud ajavahemiku eest on 2065,50 eurot (7x 229,50) ja H. V. ees 1854 eurot (7 x 206). Kokku tuleb kostjalt hageja K. V. kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis 2925,50 eurot ja H. V. kasuks 2714 eurot.
15.Hagejate seaduslik esindaja on 1.09.2020.a. kohtule esitatud menetlusdokumendid nõustunud tagasiulatuva elatise tasumiseks mõistliku maksegraafiku sõlmimisega. Kostja ei ole selles osas oma seisukohta esitanud. Kohus selgitab, et kostjal on võimalik hagejate seadusliku esindajaga kokku leppida elatise võlgnevuse tasumises osade kaupa ka pärast kohtumenetluse
lõppemist, sealhulgas täitemenetluses. Kui kostja on vahepeal elatist tasunud, on võimalik tasutud summad elatise võlgnevusest maha arvestada. Elatise maksmise kohustus käesoleva kohtuotsuse alusel on kostjal kuni laste täisealiseks saamiseni (PKS § 97 p 1). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagejad on kandnud menetluskulusid vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale 258 eurot, sealhulgas lepingulise esindaja kulu 208 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kostjal eeldatavalt menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole osalenud menetluses esindaja kaudu. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud üldjuhul võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulude katteks 129 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja kontole ning hagejad on taotlenud ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise tasumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.