Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused

Xxx(hageja) esitas 29.07.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista Xxx OÜ-lt (kostja) välja 2 700 eurot ja riigilõivu summas 81 eurot. Kostja tunnustas nõuet summas 11 eurot, mille väljamõistmiseks tegi Pärnu Maakohus määrusega maksekäsu. Ülejäänud nõude osas makseettepanekule esitatud kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 19.08.2013 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas 04.10.2013 Harju Maakohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 2 700 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 12.11.2012 kostja komisjonikauplusse üle magamistoa mööblikomplekti maksumusega 2700 eurot. Kostjaga sõlmiti kokkulepe, et mööblikomplekti müügihinnast saab hageja kätte 2000 eurot ning 700 eurot on kostja komisjonitasu. Kostja sai 2013.a juunis hageja töötajatelt teada, et tema mööbel on utiliseeritud, kuna seda ei õnnestunud müüa. Pärast 28.06.2013 kostja poole pöördumist saatis kostja hagejale „Mööbli ja olmetehnika komisjonimüügiks vastuvõtu tingimused” (edaspidi tingimused)”. Hageja ei ole tingimustega tutvunud ja neid allkirjastanud. Tingimused on vastuolus seadusega. Tingimuste sätted, mille kohaselt komisjonäril on õigus kauba utiliseerimiseks, ei vasta komisjonilepingu eesmärgile ja neid ei saa kohaldada. Maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja, et mööbel müüdi 24.04.2013 hinnaga 14 eurot, millest tuleb hagejale tasuda 11 eurot ja mille ta saab kätte kostja kauplusest. Kuna kauba vastuvõtu akti kohaselt leppisid pooled kokku, et kauba müügihind on 2000 eurot, siis saab 2000 eurot käsitleda käsundiandja juhisena VÕS § 621 mõttes. Kostja pole teavitanud hagejat müügihinna alandamisest, seega rikkus oluliselt käsundisaaja (komisjonäri) kohustusi. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, mis väljendus kauba maksumuse 2700 eurot, (millest 11 eurot on tasutud) kaotuses. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel ja alternatiivselt alusetu rikastumise sätete VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Hageja vähendas 17.10.2013 nõuet maksekäsu menetluses välja mõistetud 11 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista 2 689 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt tunnistab kostja maksekäsu kiirmenetluses nõuet 11 euro suuruses summas ning ülejäänud osas vaidleb nõudele vastu. Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist, mille käigus hageja andis komisjonimüüki kokkulepitud tingimustel kasutatud magamistoa mööbli alghinnaga 2000 eurot, millele lisandus kostja tasu 700 eurot, kokku 2700 eurot. Kostja hoiatas hagejat ülepaisutatud hinna ja selle eest, et sellise kulumisastme ja tegumoega mööblit on väga raske nii kõrge hinnaga müüa. Kostja sõlmis kõrget hinda arvestades hagejaga kirjaliku kokkuleppe, mille järgi oli tal õigus ühepoolselt järkjärgult müügihinda alandada, kuni kaup saaks müüdud ja hagejal oli õigus kaup müügist tagasi võtta. Kostja oli sunnitud kauba hinda alandama kokku kaheksa korda (algul 35% ja edasi 50%), enne kui mööbli müük õnnestus. Hageja kauba vastu mingit huvi ei tundnud, ei võtnud kaupa tagasi ega korrigeerinud ka hinda. Kauba müügihind on välja makstud. Hageja nõue on vastuoluline. Ühelt poolt on ta omaks võtnud, et pidi saama kätte 2000 eurot ja kostjale pidi jääma 700 eurot, kuid nõue on esitatud esmalt 2700 eurole, seejärel 2686 eurole. Isegi kohese müügi puhul polnuks tal sellisele summale õigust.

Kohtu põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et nende vahel sõlmiti komisjonikaupluses kasutatud magamistoa mööbli komisjonimüügiks komisjonileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 692 lg 1 mõttes. VÕS § 692 lg 1 sätestab, et komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Nimetatud sättest tulenevalt on komisjonileping teenuse osutamise leping, mille olemuse kohaselt peab komisjonär tegema lepingu täitmiseks kõik mõistlikult võimaliku. Müügikomisjoni puhul on komisjonäril kohustus teha mõistlikke pingutusi komitendi eseme müümiseks, s.h vastupidise juhise puudumise korral eseme müümiseks võimalikult kõrge hinnaga. Eelöeldut tuleb pidada komisjonilepingu üheks eesmärgiks. VÕS § 692 lg 2 järgi kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui komisjonilepingu regulatsioonist ei tulene teisiti. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja mh teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müües kauba alla 2700 euro rikkus komisjonilepingut ja on sellega tekitanud hagejale kahju või rikastunud hageja arvel. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas kahju hüvitamise üldised eeldused on täidetud. Seega tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kostja on lepingut rikkunud ning lepingu rikkumisel tuvastada põhjuslik seos rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel. Hagist nähtuvalt soovis hageja kostja vahendusel müüa kasutatud magamistoa mööbli müügihinnaga 2 700 eurot. Kohtule esitatud kauba vastuvõtu kviitungilt nr 1017 nähtub, et hageja pidi kätte saama 2000 eurot ja 35%, s.o 700 eurot pidi saama kostja komisjonitasuna. Müügihinna kujunemine nähtub kohtule esitatud müügilepingu vastuvõtu tingimustest, mille kohaselt komitent andes kauba müüki, määrab selle alghinna ja komisjonikauplus lisab alghinnale 35%, mis on komisjonäri tasu. Seega vastab kviitungil märgitu, et müügihinna 2 700 euro puhul saab hageja kätte 2000 eurot ja 35% ehk 700 eurot on kostja tasu, vastuvõtu tingimustes 12.11.2012 kokkulepitule. Mööbli müük algselt soovitud hinnaga ei õnnestunud. Kostja alandas korduvalt mööbli müügihinda ning võõrandas kauba lõpuks 14 euro eest. Sellest 11 eurot on hagejale müügihinnana välja makstud ja neli eurot jäi kostjale komisjonäri tasuna. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud komisjonilepingut ning ei ole täitnud hageja kui komitendi juhiste järgimise kohustust. Poolte 12.11.2012 allkirjastatud vastuvõtu tingimused on käsundiks VÕS § 621 mõttes. Kohtu hinnangul tõendab mööbli ja olmetehnika komisjonimüügiks vastuvõtu tingimustel olev hageja esindaja allkiri hageja teadlikkust tingimuste sisust. Nimetatud tingimused on käsitatavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tüüptingimustes lepiti muu hulgas kokku, et komisjonäril on õigus kauba hinda alandada iga 20 päeva järel, kui kaup on müümata vastavalt 35% ja 50%. Kui kaup on kolme kuu jooksul müümata, peab komitent selle tagasi võtma. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd komisjonilepingu eesmärk on kokkulepitud teenuse osutamine eesmärgi saavutamiseks kõigi mõistlikult võimaliku tegemisega mitte kindla tulemuse saavutamine, siis ei ole müügihinna alandamise näol iseenesest tegemist komisjonilepingu rikkumisega. Allahindlused komisjonimüügil on sellele lepinguliigile omased. Tüüptingimus, mille kohaselt on komisjonäril õigus hinda alandada, ei ole vastuolus seadusega ega seega ka tühine. Küll aga võib hinna alandamisest kauba omanikule teatamata jätmist käsitada lepingu rikkumisega. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja muu hulgas teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad

ajendada käsundiandjat juhist muutma. Poolte kokkuleppest ei nähtu, kas ja kuidas oli reguleerinud kostja kohustus müügiga seonduvatest olulistest asjaoludest hageja teavitamine. Kohtu hinnangul tuleb juhul, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, lähtuda teavitamise kohustuse täitmisel seaduses sätestatust. Teavet, mis käib käsundi täitmisega seotud oluliste asjaolude kohta, peab käsundisaaja andma käsundiandjale omal initsiatiivil. Kohus nõustub Riigikohtu lahendis 3-2-1-26-15 p. 10 väljendatud seisukohaga, et oluliseks asjaoluks tuleks vähemalt eelduslikult lugeda ostjate puuduse tõttu kõrge alghinnaga kauba allahindamise vajadus üle 50%. Käesoleval juhul on kostja hagejat teavitamata alandanud kauba maksumuse pea nullini. Hageja teavitamata jätmisega olulisest müügihinna alandamisest on kostja rikkunud hageja õigust muuta käsundi täitmiseks antud juhiseid või võtta komisjonimüügile toodud mööbel tagasi. VÕS § 693 lg 1 kohaselt kui komisjonär rikub komitendi juhiste järgimise kohustust, võib komitent lugeda, et komisjonäri tehtud tehing ei ole tehtud komitendi arvel. Sel juhul peab komisjonär hüvitama komitendile tema juhistest kõrvalekaldumisega tekitatud kahju. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Juhiste järgimise kohustust hinnatakse VÕS § 621 alusel. Käsund tuleb täita käsundiandja huvides ning huvid võivad lepingu täitmise käigus muutuda või täpsustuda. Käsundisaaja peab käsundiandjale teatama oma soovist juhistest kõrvale kalduda ning selgitama juhisest tulenevate võimalike kahjulike tagajärgede eest. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejat teavitanud vajadusest kauba müügihinna oluliseks alandamiseks ning on sellega rikkunud oma teavitamiskohustust. Hageja teavitamata jätmisega puudus hagejal võimalus otsustada, kas jääda oma varast ilma sisuliselt selle eest tasu saamata või võtta oma kaup tagasi. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et kostja võib kauba hinda alandada ilma hagejat sellest teavitamata, on kostja kohtu hinnangul rikkunud lepingu täitmisel hoolsuskohustust. Käsundisaajal, kes kaldub juhisest kõrvale, ootamata ära käsundiandja seisukohta, tuleb tõendada, et viivitusega oleks kaasnenud kahjulik tagajärg ja et oli alust arvata, et käsundisaaja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kostja neid asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostja ei tohtinud käesoleval juhul hageja juhisest ilma hageja nõusolekuta kõrvale kalduda ning on oma kohustusi sellega rikkunud. Kostjale pidi olema teada hageja soov saada oma kauba eest võimalikult kõrget hinda. Hageja tahteks ei olnud kaubast iga hinna eest vabaneda. Asjaolu, et hageja võis olla teadlik kauba hinna alandamisest iga 20 päeva järel, ei muuda olematuks kostja kohustust hagejat sellest teavitada. Teistsugune kokkulepe poolte vahel puudub. Juhistest kõrvale kaldumata oleks hageja saanud ise otsustada, millise miinimumhinnaga ta oma kauba on nõus võõrandama ning millisest hinnast alates ta müügitehingust loobub ja kauba tagasi võtab. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on lepingut rikkunud ja hageja ei ole kostja poolt kauba müümist 14 euroga heaks kiitnud, tuleb hagejal tõendada seda, millise hinnaga oleks ta ise suutnud kauba müüa, kui ta oleks kauba õigel ajal müügilt tagasi võtnud. Hageja mööbel võeti müügile alghinnaga 2 700 eurot, millest hageja pidi kätte saama 2000 eurot. Asjaolu, et mööbel oleks rikutud või halvasti hoitud, ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend peale kostja seadusliku esindaja ütluste. Tunnistaja Xxx ütlustega ja hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et mööbel oli uus, kasutatud kõigest kaks kuud ning olulist kulumist sellel ei saanud olla. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja seadusliku esindaja ütlused üksinda ei ole antud juhul usaldusväärseks tõendiks, kuna kostja huvi on tuvastada vara võimalikult väike väärtus. Juhul, kui mööbel oli oluliste kahjustustega ja kostja nõustus seda müüma hageja määratud alghinnaga, on kostja tahtlikult loonud hagejale viimase vara väärtusest ebaõige kujutluse. Kohtu hinnangul rikkus kostja esmakordselt lepingut, kui jättis hagejale teatamata vajadusest müügihinda vähendada. Hinnaalandamisest teavitamata jätmisega jäi hageja ilma oma õigusest otsustada, kas nõustuda mööbli müügiga väiksema raha eest või loobuda mööbli müügist üldse. Hageja on kohtule esitanud Camel Mööbel hinnapakkumised, millest nähtuvalt on sarnase

mööbli hind vahemikus 3 040 eurot kuni 6 756 eurot (kliendisoodustusega) ja internetipoes pakutava mööbli kohta hinnaga 5 995 eurot. Hageja hinnangul on analoogse mööbli keskmiseks müügihinnaks 2 307,50 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja mööbel oli kasutatud, võis hageja mööbli reaalne müügihind vastata 2000 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Hageja on hagiavalduses nõude kujundanud vastavalt poolte vahel komisjonilepingus kokkulepitud müügihinnale, s.o 2 700 eurot ja arvestanud sellest maha kostjale määratud komisjonitasu 700 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasutud müügihinnast 11 eurot. Seega on kostja hagejale lepingu rikkumisega tekitanud kahju kokku 1 989 eurot. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 1 989 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.