Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2015.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-8338
Tsiviilasi
XXX hagi Tallinna linna vastu Tallinna Kommunaalameti kaudu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
211,75 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Jaanika Reilik
(D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse AS, Toompuiestee 5/ Luise 2, Tallinn 10142; telefon: 6799458; e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (registrikood 75014913, Mündi 2, Tallinn 15197); Kostja lepinguline esindaja: Tarmo XXX (e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja 196,24 (ükssada üheksakümmend kuus eurot ja 24 senti) eurot, millest 190 eurot on kahju hüvitis ja 6,24 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu hageja XXX (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 190 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 03.06.2015.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda Tallinna Kommunaalameti kaudu.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt Tallinna Kommunaalameti kaudu hageja XXX (isikukood XXX) kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 11.12.2014.a kell 14.49 sõidukiga Honda Accord Tourer riikliku registreerimismärgiga XXX mööda Pärnu mnt suunaga kesklinna poole. Maja nr 552 vastas oli teel tähistamata löökauk, mis lõhkus vasakpoolse tagumise rehvi. Hageja kutsus sündmuskohale politsei. Politsei vastusest nähtub, et nimetatud augu servad olid väga teravad, mis nähtub kahjustustest tehtud fotodelt, kus on terav lõige rehvi vasakpoolsel küljel.
2.Hageja on sõiduki Honda vastutav kasutaja. Sõidukil oli sõidukikindlustus, mistõttu tuli hagejal kanda vaid omavastutuse osa. Hageja omavastutus oli 190 eurot. Hageja esitas 04.01.2015.a kostjale nõude. Kostja keeldus 23.01.2015.a otsusega kahju hüvitamast, põhjendades otsust sellega, et kahju tekitanud auk asetses tee keskel topelt pidevjoonega märgistatud alal, mistõttu rikkus hageja seal liigeldes liiklusseadust. Hageja ei nõustunud kostja otsuse ning selle põhjendusega ning pöördus asja lahendamiseks oma õigusabikulude kindlustuse D.A.S. Poole.
3.D.A.S. tegi päringu politseile asjaolude selgitamiseks. Politsei kinnitas juhtunut ning kahju tekkimist. 25.02.2015.a edastas D.A.S. hageja nimel kostjale uue kahjunõude. 13.03.2015.a saatis kostja D.A.S.-le samasisulise vastuse. 20.03.2015.a palus D.A.S. nõudesse süveneda, mille peale kostja vastas 22.04.2015.a, et perioodil 15. november - 15. juuni on ebatasasused lubatud. 23.04.2015.a selgitas D.A.S., et kostja esitatud vastus ei ole pädev. Järgnevalt toimus D.A.S. ja kostja vahel kirjavahetus, mis lõppes 50% ulatuses kahju hüvitamise pakkumisega kostja poolt. Hageja sellega ei nõustunud, kuna soovis kostjalt kogu kahju hüvitamist.
4.Hagi esemeks on kahju hüvitise nõue summas 190 eurot, hüvitise maksmisega viivitamise pealt viivisenõue summas 6,45 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 03.06.2015.a kuni kohase täitmiseni. Hageja viitas VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 punktile 7 ja lõikele 3. Antud olukorras on tekkinud kahju normi kaitse eesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse rikkumise tõttu tekitatud kahju. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).
5.Hageja viitas TeeS § 37 lg 1 punktidele 1 ja 2, samuti § 10 lõikele 1 ja § 25 lõikele 3. Viimase sättega analoogilise kohustuse näeb kohalikule omavalitsusele ette KOKS § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr
45.Hageja viitas määruse § 2 lõikele 1 ja lõikele 2, § 3 lõikele 1 ja §-le 9. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“, mille § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud
nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Käesoleval juhul ei olnud teel liiklemine ohutu, sest hageja sõiduk sai kahjustada. Tee omanik oleks pidanud tee, kas korrastama, märgistama või sulgema.
6.Hageja rõhutas, et Pärnu mnt puhul on tegemist põhitänavaga, mis peab määruse nr 45 lisa 2 kohaselt vastama seisunditasemele 3. Viidatud määruse lisa 3 kohaselt ei ole augud sellel tänaval ühelgi ajal lubatud ning perioodil 15. novembrist kuni 15. juunini on lubatud praod. Fotodelt on näha, et tegemist ei olnud prao, vaid auguga. Fotodest lähtuvalt oli augus suuruseks 25 cm x 30 cm x 5 cm, mistõttu pidi see eraldi märgistatud olema. Politsei tõi välja, et augul olid väga teravad servad.
7.Kui tee pole suletud liiklemiseks, siis vastavalt määruse §-le 12 tuleb üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega augud tähistada liikluskorraldusvahendiga. Antud juhul oli augu sügavus üle 5 cm, pikkus ja laius vähemalt 60 cm. Tee omaniku kohustus oleks olnud kõnealune löökauk tähistada eraldi liikluskorraldusvahendiga, mida ei tehtud. Eeltoodu tõttu rikkus kostja oma seadusest tulenevaid kohustusi ning on vastutav hagejale tekitatud kahju eest summas 190 eurot vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, TeeS § 10 lg 1, TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2.
8.Kuivõrd kostja on keeldunud kahju hüvitamisest pika aja jooksul ega ole keeldumist põhjendanud, palus hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras. Hageja teavitas kostjat kahju tekkimisest esimest korda 04.01.2015.a, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis alates nimetatud ajast ehk 04.01.2015.a. Perioodil 4.01.2015.a kuni 2.06.2015.a oli viivis 190 x 8,05%/365 x 154 = 6,45 eurot. Alates 03.06.2015.a palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise. Samuti palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista viivise 75 eurot.
9.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet ja avaldas, et soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates 05.01.2015.a Viivist tuleb arvutada perioodil 05.01.2015.a kuni 02.06.2016.a 190 x 8,05%/365 x 149 = 6,24 eurot.
10.27.08.2015.a seisukohtades ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega. Kostja ainsaks vastuväiteks on asjaolu, et kahju põhjustanud auk teel paiknes pideval joonel. Hageja viitas fotodele, milles nähtuvalt paiknes auk vähemalt 10 cm ulatuses ka sõidurajal, mitte ainult pideva joonega alal. Sõiduki rehv on kannatada saanud just äärmisel alal, sarnases ulatuses. Seega ei ole kostja millegagi tõendanud, et hageja rikkus liikluseeskirju. Lisaks leidis hageja, et tee peab olema korras kogu ulatuses, mitte ainult sõiduraja piires. Kui tee ei ole korras ning tekitab liiklejale kahju, siis teeomanik ka vastutab selle eest vastavalt seadusele.
11.16.10.2015.a seisukohtades leidis hageja, et kostja on hakanud otsima uusi põhjuseid hagile vastu vaidlemiseks. Kostja esindaja ei ole eriteadmistega isik, kes saaks foto põhjal anda hinnanguid, millest on tekkinud rehvi kahjustus. Fotodelt on nähtav piklik teravast äärest üle sõitmisel tekkiv vigastus, mis on löökaukude puhul tavapärane. Põhjuslik seos vigastuse ning löökaugu vahel on eluliselt usutav. Hageja liikus mööda teed, sõitis auku, mille järel rehv purunes ning tühjenes koheselt. Hageja jäi seisma ning kutsus politsei. Kostja väited on paljasõnalised, et hageja sõiduki rehv ei ole saanud viga viisil, nagu ta seda kirjeldas.
12.Rehvi lõhkemine teekatte tõttu on vastavalt liiklusseadusele fikseeritud politsei poolt. Kui kostja väidab, et politsei on liiklusõnnetuse fikseerimisel eksinud, tuleks kostjal oma väiteid tõendada. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja teavitas 04.01.2015.a e-kirjaga Tallinna Kommunaalametit 11.12.2014 Pärnu maanteel toimunud liiklusõnnetusest, milles sai kannatada hagejale kuuluv sõiduauto Honda Accord registreerimismärgiga XXX ning soovis kindlustuse omavastutuse hüvitamist summas 190 eurot. Kostja nõustus, et liiklusõnnetuse teade on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametiühtses infosüsteemis 11.12.2014 numbri all 3110,14,0181265 ning sündmuskohal käis avariiteenistuse patrull, kes tegi sõidukist ja sündmuskohast fotod.
14.Kostja viitas sündmuskohal tehtud fotodele, milliste kohaselt paiknes teekatte mittevastavus kahe sõiduraja keskel topelt pidevjoonega märgistatud alal sõiduraja piiridest väljaspool. Kostja viitas liiklusseaduse § 45 lõikele 1, mille kohaselt oleks hagejal tulnud sõita sõiduraja piires.
15.Kostja leidis, et hagejale ei tekkinud kahju mitte teekatte mittevastavuse, vaid seetõttu, et hageja ei sõitnud sõiduraja piires ning sattus sõiduki juhipoolse tagumise rattaga sõidutee keskel olnud teeauku. Kui hageja oleks täitnud liiklusseaduse nõudeid ja sõitnud ettenähtud sõiduraja piires, ei oleks tema juhitud sõiduk sattunud Pärnu maanteel kahe sõiduraja keskel topelt pidevjoonega märgistatud alal asuvasse teeauku. Seega on kahju tekkinud hageja süül ja puudub alus hagi rahuldamiseks, sest puudub põhjuslik seos. Lisaks leidis kostja, et fotode kohaselt ei olnud sõiduki rehvi vigastus põhjustatud teekatte august läbisõidu tagajärjel. Kostja leidis, et rehvi vigastused on tingitud väikese mõõtmelisest teravast objektist ülesõidu tagajärjel.
Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub täielikule rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõitis 11.12.2014.a kell 14.49 sõidukiga Honda Accord Tourer, riikliku registreerimismärgiga XXX, Tallinnas mööda Pärnu mnt suunaga kesklinna poole; 2) hageja sõiduk sattus Pärnu mnt 552 hoone vastas teel olnud tähistamata löökauku; 3) õnnetuse toimumise ajal ei olnud Pärnu maanteel vastavas teelõigus liiklust piiratud ega liiklust suletud; 4) Pärnu maantee vastas kehtivate tee seisundinõuete alusel seisunditasemele 3; 5) hageja sõidukil on purunenud vasakpoolne tagumine rehv; 6) hageja kutsus sündmuskohale politsei; 7) hageja sõidukil oli sõidukikindlustus; 8) hageja tasus sõiduki remondi eest omavastutuse summas 190 eurot; 9) hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 04.01.2015.a ning kostja keeldus kahju hüvitamisest 23.01.2015.a.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale sõiduki rehvi lõhkumisest tuleneva ja kindlustuse omavastutuse summale vastava kahju 190 eurot ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale viivise.
19.Hageja leidis, et kostja kui kohalik omavalitsus jättis täitmata oma kohustused teel ohutu liiklemise tagamiseks. Pärnu maantee näol on tegemist linna põhitänavaga, mis pidi tee seisundinõuete kohaselt vastama seisunditasemele 3 ning kus ei olnud lubatud ühelgi ajaperioodil suured löökaugud. Kostja kui tee omanik oleks pidanud löökaugu olemasolu korral tee korda tegema, augu märgistama või tee sulgema. Fotodelt nähtuvalt oli hageja sõidukit kahjustanud löökaugu sügavus üle 5 cm ning politsei vastuse kohaselt olid augul teravad ääred.
Kostja väited selle kohta, et rehvi kahjustused ei saanud olla tingitud löökaugust, on paljasõnalised.
20.Kostja leidis, et hageja kahju nõue on põhjendamatu, sest löökauk asetses kahe sõiduraja keskel topelt pidevjoontega märgistatud alal. Hageja ei sõitnud sõiduraja piires. Kui hageja oleks sõitnud sõiduraja piires, ei oleks rehv löökauku sattunud, mistõttu hageja ise rikkus liiklusseaduse § 45 lõikest 1 tulenevat nõuet ja puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning hagejal tekkinud kahju vahel. Samuti leidis kostja, et hageja sõiduki rehvi vigastused ei saanud tekkida löökaugust läbi sõitmise tulemusena, vaid need on tingitud väikese mõõtmelisest teravast objektist üle sõitmisel.
21.Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
22.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerisid vaidlusaluse õnnetuse toimumise ajal 11.12.2014.a tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid (teeseadus kehtis kuni 01.07.2015.a).
23.TeeS § 51 järgi loeti kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel pidi olema võimalik ohutult liigelda ning tee pidi vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele. Avalikult kasutatava tee omanik oli kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee hooldamise eesmärgiks oli TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu pidi korraldama valla- või linnavalitsus ning ta oli kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik oli muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel.
24.Tee omanik oli vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 nägi ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu oli tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võis tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Vaidlus puudub selle üle, et Pärnu maantee ei olnud õnnetuse toimumise kohas liiklemiseks suletud ja liiklust ei olnud seal piiratud.
25.Vaidlusaluse õnnetuse toimumise ajal 11.12.2014.a reguleeris tee seisundinõudeid samanimeline majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 17.12.2002.a vastu võetud määrus nr 45. Määruse § 2 lg 1 järgi oli seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Määruse § 2 lg 2 nägi ette, et tee seisund peab vastama vähemalt nimetatud määrusega kehtestatud tasemele. Vastavalt määruse § 3 lõikele 1 tuli teelõigul, millel ei olnud tagatud nõutavat seisunditaset ning kus seetõttu oli ohutu liiklemine raskendatud, tähistada liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Sama säte nägi ette, et juhul, kui
kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Ühtlasi tulenes määruse §-st 12, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk pidi olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Määrusele lisatud tabel nägi ette, et seisunditasemele 3 vastaval teel ei võinud mistahes ajal esineda auke läbimõõduga alla 20 cm ning sügavusega 2,5 cm kuni 5 cm. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Pärnu mnt pidi vastama seisunditasemele 3.
26.Kostja viidatud liiklusseaduse § 45 lg 1 nägi ette, et teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. Kohus selgitas kostjale 07.09.2015.a pöördumises (toimiku lk 85), et kohtule esitatud fotodest nähtuvalt asetseb löökauk osaliselt sõiduraja sees. Kohus selgitas kostjale vajadust vastuväiteid põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja käesolevas menetluses põhistanud ega tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt ta ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest.
27.Politsei- ja Piirivalveameti vastusest päringule (toimiku lk 7) nähtuvalt teatas hageja 11.12.2014.a kella 14:49 ajal, et ta sõitis Tallinnas Pärnu mnt 552 vastas (suunaga kesklinna poole) asfaldis olevasse tähistamata auku ja lõhkus vasakpoolse tagumise rehvi. Kohale sõitnud patrull tuvastas, et löökauk oli märgistamata ja augul olid teravad ääred. Päringu vastusele lisatud fotodest (toimiku lk 9-29) nähtuvad sõiduki rehvi kahjustused. Samuti nähtub fotodelt, et löökauk oli äärmiselt sügav ning auk paines osaliselt kahte sõidurada eraldavate pidevjoonte vahel. Suurem osa löökaugust asus siiski sõiduraja piires. Fotodel augu kõrvale asetatud mõõtevahendist võib järeldada, et augu laius oli 25 cm x 30 cm x 5 cm ning selle sügavus oli üle 5 cm. Kohtule esitatud fotodest ei nähtu, et löökauk oleks olnud tähistatud või et liiklus antud teelõigul oleks olnud piiratud või suletud.
28.Eelviidatud tõendite alusel ei nõustu kohus kostja väidetega, et kostja kohustuste rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja jättis täitmata teeseadusest tulenevad kohustused ning olulisel Tallinna linna tänaval asus tähistamata löökauk, millist õnnetuse ajal kehtinud tee seisundinõuete kohaselt ei oleks tohtinud olla. Sündmuskohal tehtud fotode pinnalt ei saa teha järeldust, et löökauk asus tervikuna väljaspool sõidurada. Vastupidi, enamik löökaugust paiknes sõiduraja piires. Samas ei tulenenud õnnetuse ajal kehtinud tee seisundinõuetest, et seisunditasemele 3 vastaval tänaval oleks tohtinud olla üle 20 cm laiusega ja üle 5 cm sügavusega auke, kui need augud oleksid olnud täielikult või osaliselt väljaspool sõiduraja või kui need augud oleksid paiknenud täielikult või osaliselt sõiduradasid eraldaval teekatte märgistusel. Kohus leiab, et kogu tee pidi tervikuna olema liiklejale ohutu, mida antud juhul Pärnu maantee ei olnud.
29.Sõiduki tehnilise passi (toimiku lk 30) järgi oli Honda Accord Tourer (registrimärgiga XXX) vastutavaks kasutajaks hageja. Hageja esitas kohtule remonditööde arve (toimiku lk 31), mille kohaselt tal tuli tööde eest tasuda omavastutuse summa 190 eurot. Antud arve hageja ka tasus (toimiku lk 32). Seega on hageja tõendanud talle tekitatud kahju suuruse. Kahju suuruse kohta kostja iseenesest vastuväiteid esitanud ei ole.
30.Kostja väited, milliste kohaselt ei saanud rehvi purunemine olla tingitud löökaugust läbisõitmisest, ei ole tõendatud ühegi tõendiga. Kohus selgitas kostjale vastuväidete tõendamise kohustust ning nõustub hageja väidetega, et kostja vastuväidete tõendamise kohustust ei saa asendada kostja paljasõnalised seletused selle kohta, kuidas tema hinnangul rehvikahjustused tekkisid või ei tekkinud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kutsus politsei sündmuskohale vahetult pärast õnnetuse toimumist ning rehvi kahjustused nähtuvad selgelt kohtule esitatud fotodest. Kohtu puudub igasugune alus kahelda, et sõiduki kahjustused tekkisid löökaugust läbisõitmise tagajärjel, sest seda tõendavad sündmuskohal tehtud fotod ja politsei kinnitus, et löökaugul olid teravad ääred. Vastupidist (et kahjustused ei tekkinud löökaugust läbisõitmise tagajärjel) ei ole kostja tõendanud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue
kuulub kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 190 eurot.
31.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 05.01.2015.a. Hagiavalduse esitamise ajaks 02.06.2015.a sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 6,24 eurot. Alates 03.06.2015.a ehk alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega selle arvutamisele eraldiseisvaid vastuväiteid.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale kahju nõude 04.01.2015.a (toimiku lk 33), millele kostja vastas 23.01.2015.a (toimiku lk 34), keeldudes kahju hüvitamisest. Hagejat esindanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS saatis kostjale täiendava nõude (toimiku lk 35-38), millele kostja samuti vastas eitavalt (toimiku lk 39-42). Edasises kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud (toimiku lk 43-47). Seega teavitas hageja kostjat kohtuväliselt oma nõudest ning kostjal oleks tulnud hagejale kahju hüvitada esimese teate saatmisele järgnenud päevast 05.01.2015.a.
33.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Samuti tuleneb antud sättest, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast § 82 lõikes 3 toodud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt viimase kohustuse täitmist 04.01.2015.a, sest selleks ajaks oli hagejale tekkinud kahju suurus selgunud ning hageja oli omavastutuse summa tasunud. Mõistlik aeg 190 euro suuruse summa tasumiseks kostja poolt oleks olnud üks päev. Kostja ei ole mõistliku aja pikkusele käesolevas menetluses vastuväiteid esitanud.
34.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
35.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue kostja vastu seaduses sätestatud viivisemäära alusel alates 05.01.2015.a. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 6,24 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 03.06.2015.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 190 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel.
36.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
37.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot. Kuivõrd hageja tasus hagiavalduse esitamisel antud summa riigilõivuna, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 75 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.