2-14-53995/33 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kostja esindaja palus 27.03.2015 vastuses jätta hagi ja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudub võlgnevus hageja ees summas 6 000 eurot. Hageja on kohustatud kostjale tasuma õigusabi osutamise lepingu nr 4335TL/04.12 alusel 1 200 eurot. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 24.06.2012.a. sõlmitud õigusabi osutamise lepingul nr 4335TL/04.12. Lepingu alusel osutas kostja hagejale OÜ-lt Aves Service hageja ees oleva võlgnevuse sissenõudmise teenust (inkassoteenus). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on OÜ-lt Aves Service saanud 6 000 eurot (05.07.2012 – 2 000 eurot; 28.09.2012 – 2 000 eurot ja 31.10.2012 – 2 000 eurot). Lepingu p. 3.1.2. kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 20% OÜ Aves Service poolt välja makstud summadest. OÜ Aves Service on maksnud hageja ees oleva võlgnevuse katteks kostjale 6 000 eurot ning sellest tulenevalt on hageja kohustatud tasuma kostjale 1 200 eurot (6000 x 20%). Seega oli hageja lepingu alusel kohustatud kostjale tasuma 1 200 eurot ja kostjal oli õigus OÜ-lt Aves Service saadud summast nimetatud tasu kinni pidada. Seega oleks kostja faktiliselt pidanud OÜ-lt Aves Service saadud 6 000 eurost lepingu alusel üle andma hagejale 4 800 eurot, mitte 6 000 eurot nagu hageja hagis väidab. 15.08.2014.a. andis kostja hagejale üle 12 000 eurot, mille kättesaamist oma allkirjaga kinnitab hageja kassa väljamineku orderil. Hageja on saadud summast kohustatud tagastama kostjale 7 200 eurot. Hageja on 01.09.2014.a. esitatud arvamuses väitnud, et kassa väljamineku order on võltsitud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Samuti on alusetud hageja väited selles osas, et kassa väljamineku orderil toodud lepingu number ei ole samane lepingu numbriga. Kassa väljamineku orderil on tegemist trükiveaga ja kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud ainult üks leping ja selleks on õigusabi osutamise leping nr 4335TL/04.12. Hageja väide, et 15.08.2014.a. koostatud kassa sissetuleku orderi alusel ei saanud hagejale raha üle anda, on väär. Kostjal oli õigus hagejale lepingu alusel raha üle anda ka enne OÜ-lt Aves Service kostjale raha laekumist. 12 000 eurot on hagejale viimase soovil üle antud ning seda tõendab kohtule esitatud kassa väljamineku order. Vaidluse jätkumisel kavatseb kostja tõendada raha üleandmist ka täiendavalt tunnistajate ütlustega. Kuna hageja on seisukohal, et lepingu alusel ei ole hageja 12 000 eurot saanud, siis on hageja kohustatud alusetu rikastumise sätete alusel tagastama kostjale 12 000 eurot. Arvestades, et kostja oleks lepingu alusel kohustatud OÜ-lt Aves Service saadud summast hagejale üle andma 4 800 eurot, siis nimetatud summas on pooltevahelised nõuded tasaarvestatud ja hageja poolt kostjale tagastamisele kuuluvaks summaks on 7 200 eurot. Hageja 25.03.2015.a. taotlus kostjalt dokumendi väljanõudmiseks on põhjendamatu ning alusetu. Hageja on 25.03.2015.a. taotlusega taotlenud OÜ Andreal ja OÜ Aves Service vahel sõlmitud kokkuleppe esitamist kostja poolt, milline peaks tõendama, et OÜ Aves Service kohustus hageja ees olevast võlgnevusest 6 000 eurot tasuma kostjale viidatud kokkuleppes

30.märtsi 2015 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nad loobuvad kokkuleppe esitamise taotlusest. Hageja esitas kohtule kviitungi selle kohta, et on kostjale tasunud 650 eurot töö eest. Hageja esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde. Esindaja märkis, hageja ei ole raha saanud. Hageja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et Aves Service OÜ ja kostja vahel oli leping, et nemad maksavad hagejale 6 000 eurot kolme maksega juulis, septembris ja oktoobris, iga kord 2 000 eurot. Panga väljavõte kinnitab, et Aves Service OÜ tegi ülekanded 05.07.2012, 28.09.2012 ja 31.10.2012. Kokku maksis Aves Service OÜ kostjale hageja jaoks 6 000 eurot. Mis puudutab kassa väljamineku orderit, siis hageja ei tunnista, et seal on tema allkiri, ta ei saanud neid summasid. On arusaamatu, miks kostja teise lepingu alusel maksis hagejale 12 000 eurot. Vastavalt pooltevahelisele lepingule võis kostja võtta 20%, see oli nende huvi, miks nad 15.08.2012 maksid hagejale 2 korda rohkem ja sellest summast ei võtnud oma %. Esindaja on veendunud, et kostja sai Aves Service OÜ-lt kätte 6 000 eurot, kuid nad lihtsalt ei maksnud hagejale summat ja kui hageja esitas hagi kohtusse, siis kostja esitas võltsitud dokumendi, mille alusel nad väidavad, et on täitnud oma kohustused. Kostja esindaja oma vastuses kirjutas, et kassa väljamineku orderis on trükiviga, esindaja ei usu seda, kostja peaks täpselt teadma lepingu numbrit, mille alusel makse sooritatakse, raske uskuda, et nad võisid valesti kirjutada lepingu numbri. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestamine ei ole võimalik, kuna hageja esitab vastuväite sellele summale, mida kostja tahab tasaarvestada, ta eitab, et ta sai kätte 12 000 eurot. Poolte vahel oli ainult 1 leping. 6 000 eurot on puhas summa, meie sellelt 20% maha ei võtnud. Leping poolte vahel oli juba lõpetatud. Lepingu alusel 20% kehtis ainult selle aja jooksul, millal leping ise kehtis. Kostja dokumentidest on näha, et 12 000 eurost nemad oma 20% ei võtnud maha. On alust arvata, et kostja ise loobus oma % ja nõudest hageja vastu, see oli nende isiklik otsus. Kui nad soovivad, võivad nad esitada nõude hageja vastu. Kostja esindaja H. Villers selgitas, et kostja jääb vastuväidete juurde. Hageja võlgneb kostjale rahasumma. 6 000 eurot on tõendamata nõue, 20% oleks pidanud saama kostja. Isegi kui 12 000 eurot ei oleks makstud, ei saa nõue olla 6 000 eurot. Ühtegi dokumenti võltsitud ei ole. Kostja taotleb tunnistajate ülekuulamist, nad võivad kinnitada, et raha anti üle. Kassa väljamineku orderis on number valesti, kuid see ei muuda raha üleandmise fakti. Kui hagejale ei sobi see selgitus, siis on tegemist alusetu rikastumisega ja raha tuleb tagastada, 4 800 eurot oleks kostja kohustatud üle kandma hagejale. See oli raha üleandmine, mitte ülekanne. Hageja ise soovis nii. Raha üleandmine toimus esindajale teadaolevatel andmetel Privaadis. Tunnistajad, kes viibisid raha üleandmise juures, saavad seda fakti täiendavalt tõendada.

21.04.2015 esitas hageja kohtule taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Taotluse kohaselt esitas kostja kohtule väidetavalt hageja poolt 15.08.2012 allkirjatatud kassa väljamineku orderi. Hageja väidab, et order ei ole tema poolt allkirjastatud, ta nägi orderit esmakordselt siis, kui kostja selle kohtule esitas. Hageja palus määrata dokumendi (st 15.08.2012 kassa väljamineku orderi) käekirjaekspertiis ning esitada eksperdile järgnev küsimus: Kas 15.08.2012 kassa väljamineku order on allkirjastatud M.T. poolt? (tl 96-97). 21.04.2015 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja järgmiste toimingute teostamiseks, st käekirjaekspertiisitasu ettemaksu summas 282 eurot, tasumiseks. (tl 99). Hageja esindaja esitas 29.04.2015 kohtule maksekorralduse ekspertiisitasu summas 282 eurot tasumise kohta (tl 102-115). Viru Maakohtu 26.05.2015 määrusega määrati tsiviilasjas käekirjaekspertiis. Kohus määras ekspertiisi teostajaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (tl 110-111). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.09.2015 ekspertiisiakti nr. 15E-DK0078 kohaselt „Esineb viiteid, et 15.08.2012 kassa väljamineku orderi võib olla allkirjastanud keegi teine, mitte M.T.“. (tl 123-128). 02.11.2015 KOHTUISTUNG 02.11.2015 kohtuistungil teatas hageja, et nad oli Privaadis D.iga ja tegid temaga lepingu. Tema kontoris on hageja käinud ainult ühel korral. A. Š.t hageja ei tunne. Hageja esindaja Maksim Fedotov märkis, et kostja lepinguline esindaja väitis, et nad mõistsid lepingu alusel OÜ-lt Aves Service kogu summa 12 000 eurot välja, nüüd juhatuse liige avaldas, et nad mõistsid OÜ-lt Aves Service välja 6 000 eurot ja nad andsid hagejale laenu 7 200 eurot. Kohtuistungil D. avaldas, et ta sai kätte 6 000 eurot, võttis omale 1 000 eurot ja 7 000 eurot andis laenu hagejale. Tegelikult 15.08.12 OÜ Andreal ei saanud üldse anda hagejale 12 000 eurot, sellel päeval ei olnud raha antud ja tegelikult on arusaamatu, kuidas poolte vahel toimusid rahalised suhted. On tõendatud, et OÜ Andreal mõistis OÜ-lt Aves Service välja 6 000 eurot ja peaks selle üle andma hagejale, kuid nad seda ei teinud. Kassa väljamineku orderis on näha, et ta ei ole vormistatud samal päeval, ja ekspertiis väitis, et allkiri ei kuulu hagejale. Hageja nõuded on põhjendatud. Kostja sai kätte 6 000 eurot ja nad pidid selle üle andma hagejale, kuid nad seda ei teinud. Kostja väitis, et nad täitsid oma kohustused täies ulatuses, isegi 2 korda rohkem. D. avaldas, et ta oli kursis, et võlgnikud maksavad hageja jaoks 6 000 eurot. D.i sõnad selle kohta, et hagejal oli vaja näidata 12 000 eurot oma abikaasale, on 100% absurdne väide, tõendada oma sõnu tunnistaja ei saanud. Ta väidab, et andis laenu 1 kuuks, möödunud on 3 aastat ja ta ei teinud midagi selleks, et nõuda summat tagasi. D. andis valetunnistusi ja püüdis viia kohut eksitusse. Hageja jääb oma nõude juurde, palub kostjalt välja mõsta võlgnevuse, ekspertiisi tasu, riigilõivu, esindaja kulud.

Kostja esindaja H. Villers jäi väite juurde, et hagejale on üle antud 12 000 eurot. Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, on hagejale üle andnud 4 800 eurot, mis on sisse nõutud, nimetatud raha üleandmist tõendab kassa väljamineku order. Ekspertiis seab allkirja kahtluse alla, dokument võib olla allkirjastatud hageja või ka teise isiku poolt. Kassa väljamineku order on midagi enamat, kui 1 allkiri. D. on tõendanud, et hageja poolt omakäeliselt täideti dokumendis hageja ees- ja perekonnanimi, summa ja viide dokumendile, seda pole vaidluse alla seatud. Ekspertiis tehti hageja taotlusel, küsiti, kas dokument on allkirjastatud hageja poolt. Pole kahtlust, et orderi osa peale sõnu „ Võttis vastu" tekst on kirjutatud hageja enda poolt. Hagi on esitatud alusetult, kostjal puuduvad kohustused hageja ees, menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tunnistaja A. Š. andis ütlusi, et hagejat tunneb, tema nimi on M.. Raha tõi tema. S. palus raha võlgu põhjendusel et on võimalus teenida juurde, et saada %. Vaja oli 7 000 eurot kuuks ajaks. Raha, mille ta tõi, oli 7 000 eurot. Nad D.iga mõtlesid, et teevad allkirja raha üleandmise kohta, kuid tunnistaja teab D.it väga hästi, töötasid koos, mistõttu nad seda paberit ei teinud. Rahaga läks ta teisele korrusele, seal kus on sissepääs, on baar, paremat kätt laua taga, andis raha D.ile, kes istus koos hagejaga, üle. Tunnistaja läks ära, mis edasi sai, ta ei tea. Raha üleandmine oli paar aastat tagasi, see oli aasta lõpus. Baari tuli üksi, teised juba istusid seal. Ta mäletab, et istuti paremat kätt laua taga. Pani laua peale raha. See oli 2012 aasta lõpu poole. Kui ta ei eksi, oli novembrikuu. D. tegi ettepaneku anda talle raha laenuks protsendiga, siiani on see raha tunnistajale tagastamata. Ta sai aru, et S. tahtis seda raha kellelegi edasi anda. S. D. andis ütlusi, et oli Andreal juhatuse liige 2011 kuni eelmise aasta novembrini. 2012.a oli Andreal juhatuse liige. Tema poole pöördus T.e pere endiselt kompanjonilt raha väljanõudmiseks. Ta kohtus nendega, nad maksid talle selle eest 620 või 650 eurot. Ta hakkas tööle, vormistas lepingu, et peale tööde lõppemist saab 20% saadud summast. Kohtus M.e endise kompanjoniga, nad kohe ei tahtnud raha tagasi anda, läbirääkimiste ja kompromissi teel nad pakkusid 6 000 eurot. Rääkis sellest hagejale, kes oli sellega nõus. Kiviõli firmast sai raha kolmes osas, nad maksid esimese osa ja septembris maksid ülejäänud summa 4 000 tuhat. Kui pidi raha üle andma, kohtusid M.ega Privaadi baaris, istusid paremal laua taga. Siis M. ütles, et tal tekkisid probleemid, et tal on hädasti vaja 12 000 eurot, kas tunnistaja saab teda aidata. Hageja ütles, et ta peab seda raha näitama oma abikaasale ja siis annab selle kohe tagasi. Ta ise pakkus tunnistajale 2 000 eurot. Ta helistas A. Š.le, helistas ka teistele, kuid teistel polnud raha. Š. tõi raha, andis talle, siis nad otsustasid, et hageja näitab raha oma abikaasale. Nad ei hakanud kirjutama võlakirja, ta kirjutas sissetuleku orderi, 5 000 oli tema raha ja 7000 oli A. oma. M. võttis taskust mingi dokumendi, vist juhiloa. Dokument vormistati suvise kuupäevaga. Faktiliselt toimus kõik novembrikuus, aga hageja palus, et nad teeksid suvekuu seisuga. Tunnistaja pidi hageja tagasi andma 4 800. Selleks ajaks oli see raha juba saadud. Leping oli vormistatud varem, tol ajal olid neil head suhted, klient palus, et ta niiviisi kirjutaks ja niimoodi ta tegigi. Selles kassa orderis on ülemine osa tunnistaja poolt kirjutatud ja alumine osa hageja poolt, hageja oma dokumendi alusel vormistas alumise osa ära. Hageja palus, et kui tekivad mingid küsimused, et tema abikaasa poleks sellest teadlik. See raha, mille ta Privaadis hagejale üle andis, sisaldas ka 4 800 eurot ning see oli tšekiga vormistatud. Sai sissenõude teel 6000, sellest jättis endale 1000 eurot tasuks, M.ele andis 5000, pluss 7000 eurot, mille tõi A.. 12 000 eurot andis M.ele kuuks ajaks. M. palus vormistada dokumendi sellise kuupäevaga, so augustikuu kuupäevaga. See dokument läbis raamatupidamise. Raha 12 000 eurot ta andis hagejale üle novembris, mitte 15. augustil. Ta pidevalt kohtumistel tuletas M.ele meelde seda 7000 eurost võlga. Tema eelmine esindaja ei kooskõlastanud temaga midagi, seetõttu temaga leping lõpetatigi.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud selgituste ja tunnistajate ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja põhinõue tuleneb hageja ja kostja vahel 24.06.2012 sõlmitud juriidilise abi osutamise lepingust nr. 4335TL/04.12 (inkassoteenuste osutamise leping). Leping oli sõlmitud tähtajaga 24.06.2012 kuni 24.09.2012. Lepingu lõppedes teatas kostja, et tal ei õnnestunud võlgnikult võlga välja nõuda. Pärast lepingu lõppemist sai hageja teada, et võlgnik OÜ Aves Service kandis kostja OÜ Andreal arvele üle osa rahalistest vahenditest summas 6 000 eurot, mis oli mõeldud hagejale võlgnevuse katteks. Raha kanti üle 3 maksena, s.o 05.07.2012, 28.09.2012 ja 31.10.2012, iga makse summas 2 000 eurot. Rahalised vahendid summas 6000 eurot on kostja käes ja kostja keeldub seda raha hagejale väljastamast. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 6 000 eurot. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, tuvastas, et poolte vahel oli 24.06.2012 sõlmitud juriidilise abi osutamise leping nr. 4335TL/04.12, mille alusel kostja kohustus esindama hagejat võlgade väljanõudmisel. Lepingu sõlmimise tasu moodustas 650 eurot. Teenuse eest kohustus hageja tasuma kostjale 20% väljanõutud võla summast. Lepingu kohaselt oli kostjal endal õigus antud % väljanõutud summast maha arvestada (tl 7-9). Seega puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud haginõude aluseks olev juriidilise abi osutamise leping nr. 4335TL/04.12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1, 2 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja on osutanud hagejale juriidilist abi, mis seisnes võlgnevuse sissenõudmises OÜ-lt Aves Service hageja kasuks (leping nr. 4335TL/04.12, tl. 7-9, 107-109). OÜ Aves Service ja OÜ Andreal vahel 2012.a. juunis sõlmitud kokkuleppest nähtub, et võlgnik OÜ Aves Service tunnistab võlgnevust hageja M. T.i ees summas 6 000 eurot, mille kohustub tasuma 3 kuu jooksul (2012.a. juuli, september ja oktoober). Kokkuleppes on märgitud, et summa on lõplik ja muutmisele ei kuulu (tl. 85). Nagu nähtub hageja poolt 25.03.2015 kohtule esitatud OÜ Aves Service konto väljavõttest, on võlgnik tasunud kostjale, so OÜ-le Andreal kolme maksena võlgnevuse kogusummas 6 000 eurot (tl. 56). Antud dokumendiga, samuti kostja enda ütlustega on tõendatud, et nimetatud summa on kostja kontole laekunud (kostja 27.03.2015 vastus, tl. 60-63). Kostja esindaja on vastustes kohtule viidanud asjaolule, et vastavalt juriidilise abi osutamise lepingule oli kostjal õigus kinni pidada 20% tema poolt võlgnikult kätte saadud summast, so 1 200 eurot (tl. 22, 60-63). Hageja väitel ei ole kostja temale OÜ-lt Aves Service kätte saadud raha välja maksnud, ei summas 4 800 eurot ega ka 6 000 eurot. Kostja väitel on ta hagejale maksnud kokku 12 000 eurot (tl. 22-25, 60-63, 139-154). Antud asjaolu leiab kostja väidete kohaselt tõendamist 15.08.2012 kassa väljamineku orderiga ja tunnistajate A. Š. ja S. D.i ütlustega. S. D.i ütluste kohaselt oli kassa väljamineku order täidetud osaliselt tema enda, osaliselt hageja poolt ning allkirjastatud hageja poolt. Hageja väitel ei ole tema seda orderist allkirjastanud, lisaks sellele on orderil vale lepingu number. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.09.2015 ekspertiisiakti nr. 15E-DK0078 kohaselt „Esineb viiteid, et 15.08.2012 kassa väljamineku orderi võib olla allkirjastanud keegi teine, mitte M. T.“. Ekspertiisiaktiga loeb kohus tõendatuks, et hageja ei allkirjastnud 15.08.2015 kassa väljamineku orderit, antud ekspertiisiakt lükkab ümber kostja väite selle allkirjastamise kohta hageja poolt. Tunnistaja A. Š. kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta küll 2012 novembris klubis Privaat D.ile üle 7 000 eurot, kuid tema ütlustest nähtub, et ta ei näinud raha üleandmist hagejale – tema andis raha D.ile ning mis selle rahaga edasi sai, seda ta ei tea. Seega on nende ütlustega ümber lükatud kostja väited selle kohta, et raha, summas 12 000 eurot, andmine hagejale toimus tunnistaja juuresolekul. Ebaselgeks jääb ka see, millisel eesmärgil väidetavalt nimetatud rahasumma hagejale anti – kas tegemist oli kogu (12000 eurot) või osaliselt sissenõutava võlgnevusega OÜ-lt Aves Service või D.i poolt antava laenuga hagejale? Tunnistaja S. D.i 02.11.2015 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegemist oli laenu andmisega hagejale kuuks ajaks summas 12 000 eurot, samas sisaldas see summa ka 5000 eurot, mis oli välja nõutud võlgnikult hageja kasuks ja millest oli maha arvestatud teenustasu, so 1000 eurot. Kohus, hinnates tunnistaja S. D.i ütlusi, peab vajalikuks märkida, et S. D.i, kes lepingu sõlmimise ajal oli OÜ Andreal juhatuse liikmeks, puhul on tegemist asjast huvitatud isikuga. Tunnistaja ütlused on äärmiselt vasturääkivad ja ebaselged – küll anti hagejale kuuks laenuks 12 000 eurot, millest 5 000 eurot oli tunnistaja oma ja 7 000 eurot A. Š. oma; küll maksti hagejale välja OÜ-lt Aves Service sissenõutud võlgnevus summas 4800 eurot; küll anti hagejale laenuks 12 000 eurot, milles sisaldus ka 5000 eurot (6 000 – 1000), so laenusumma moodustas 7 000 eurot. Kostja väitel tõendab antud fakti 15.08.2012 kassa väljamineku order, samas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.09.2015 ekspertiisiaktiga tuvastatud, et orderi võib olla allkirjastanud keegi teine, mitte hageja. Samas ei nähtu mitte ühestki kostja poolt esitatud dokumentaalsest tõendist, et kostja oleks hagejale üle kandnud / edastanud välja OÜ-lt Aves Service sissenõutud võlgnevuse summas 6 000 eurot või 4 800 eurot (millest oleks maha arvestatud 20% teenustasu summas 1 200 eurot). Raha üleandmise ja kassa väljamineku orderi allkirjastamise fakti ei kinnitanud ka tunnistaja A. Š., kuigi kostja on viidanud temale kui tunnistajale, kes viibis vahetult raha summas 12 000

eurot üleandmise juures. Tunnistaja S.D.i väitel toimus raha üleandmine 2012 novembris, samas kannab kassa väljamineku order 15.08.2012 kuupäeva. Kostja ei ole millegagi tõendanud ka oma väiteid, mis puudutasid M. T.i abikaasaga seonduvat (väidetavalt raha ühekordse näitamise vajadus hageja poolt), seega peab kohus antud väidet paljasõnaliseks ja ebausutavaks. Kostja ei ole tõendanud võlgnikult väljanõutud summa, so 4 800 eurot, väljamaksmist hagejale. Mis puudutab vaidlust 12 000 euro osas, siis ei ole kostja tõendanud selle andmist hagejale, samuti ei ole kostja selles osas esitanud vastuhagi. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud osaliselt, summas 4 800 eurot (so summa, mille kostja oleks pidanud hagejale välja maksma pärast 20%, so 1 200 euro kinnipidamist enda kasuks). Kohus ei nõustu antud osas hageja väitega, et 20% kinnipidamise õigus oli ainult lepingu kehtivuse ajal. Viivise nõuet hageja esitanud ei ole. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja OÜ Andreal kanda osaliselt. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja esindaja esitas kohtule taotlused, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 487 eurot, sh riigilõiv summas 425 eurot, õigusabikulud 780 eurot ja ekspertiisitasu 282 eurot. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas 425 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb hagi rahuldatud osas jätta riigilõiv kostja kanda. Kohus rahuldas hagi summas 4800 eurot, antud summalt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu summas 400 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 400 eurot. Riigilõiv summas 25 eurot jääb hageja enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on tunnistajatasu, ekspertiisitasu. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks (TsMS § 144 p 1).

Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 6,5 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 780 eurot (tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 7 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 14 lk, sisuline maht moodustab ca 6,5 lk. Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 2 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse ja vastuste /taotluste koostamiseks ning asja kohtus arutamiseks 6,5 tundi (vastavalt esitatud arvetele). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei ole tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase mahukama võlaõigusliku nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 6,5 tundi on põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungitel osalemiseks kulunud ajakulu). Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel: 1) 11.09.2015 – vastuse kohtule ettevalmistamine ja hageja allkirjade ja käekirja vabaproovide ettevalmistamine - 40 minutit, so 80 eurot – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks, kuna käekirja vabaproovid olid ettevalmistatud hageja enda poolt, esindaja koostas ainult sisuliselt 2-lauselise saatekirja, seega ei ole antud toimingu eest taotletud tasu väljamõistmine kostjalt põhjendatud; 2) 02.11.2015 – menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ettevalmistamine – 30 minutit, so 60 eurot – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks, kuna tegemist on sisuliselt tasu väljamõistmise taotlusega, seega ei ole antud toimingu eest taotletud tasu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 640 eurot /5 tundi ja 20 minutit x120/. Lähtudes asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, so 80% ulatuses ja jättis rahuldamata 20% ulatuses, peab kohus õiglaseks vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat õigusabikulu 20% võrra. Seega leiab kohus, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetav õiglane õigusabikulu moodustab 512 eurot (640-128, so 20%). Hageja on lisaks eelnevale kandnud ekspertiisikulusid summas 282 eurot. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 512 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 400 eurot ja ekspertiisikulud 282 eurot, kokku summas 1 194 eurot.