2.Määrata XXX(Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber XXX) menetluskulude suuruseks lepingulise esindaja kulud 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa koma kakskümmend) eurot.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber XXX) kasuks menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa koma kakskümmend) eurot. 1 (5)
4.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber XXX) kasuks viivis menetluskulude 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa koma kakskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata XXX(Taani äri- ja ettevõtteregistri registreerimisnumber XXX) avaldus menetluskulude lepingulise esindaja kulude 141,80 (ükssada nelikümmend üks koma kaheksakümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Kohtutäitur Mati Roodes esitas 23.09.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Avalduse kohaselt oli avaldaja menetluses XXX suhtes alustatud täiteasi nr 026/2014/186 ja XXX suhtes alustatud täiteasi nr 026/2014/187. 25.08.2014 koostatud kinnisasja arestimise aktiga määrati Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja hind. XXX(puudutatud isik 1, võlgnik) vaidlustas 05.09.2014 kaebusega kohtutäituri määratud kinnisasja hinna. Kohus algatas 18.01.2015 määrusega kohtutäituri avalduse alusel hagita menetluse arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks (tl-d 42, 43). 30.03.2014 kohtumäärusega jättis kohus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese poolt Harju Maakohtule 23.09.2014 esitatud avalduse arestitud asja (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasi) uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud XXX kanda (tl-d 53, 54). Kohtuotsus jõustus 30.04.2015 (tl 54 pöördel). 21.01.2015 esitas sissenõudja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tl-d 67-70). Võlgnik XXX vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 22.04.2015 (tl-d 90-92). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid avalduse esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel avalduse esitamise ajal (23.09.2014) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
3.TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkt 2 (5)
1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sissenõudja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 410 eurot (ilma käibemaksuta). Võlgnik XXX esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
4.Sissenõudja esindaja on avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt osutanud sissenõudjale õigusteenust järgmiselt.
4.1.Arve nr 20141205 ja tööde kirjeldus: 05.12.2014 suhtlus kliendiga, kohtuga, kohtutäituriga, ajakulu 0,40 tundi ehk 24 minutit; 23.12.2014 kohtumäärus seoses sissenõutud ekspertiisitasudega, ajakulu 0,20 tundi. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 96 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 160 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 73, 75). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Suhtlus kliendiga on põhjendatud ja vajalik kulu. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Samuti ei saa ebavajalikuks kuluks pidada kohtuga suhtlemist ja kohtutäituriga suhtlemist, sest esindajal on õigus seoses menetlusega infot saada. Täitemenetlus oli seotud kohtumenetlusega ja täitemenetlust viis läbi kohtutäitur, seega oli täituriga suhtlemine vajalik. 18.12.2014 kohtumäärusega algatas kohus kohtutäituri avalduse alusel hagita menetluse arestitud asja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks (tl-d 42, 43). Nimetatud määrusega tutvumiseks kulunud aeg 0,2 tundi ehk 12 minutit on vajalik ja põhjendatud. Nimetatud aja jooksul on võimalik määrusega sisuliselt tutvuda. Eeltoodust nähtuvalt peab kohus arves nr 20141205 väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,6 tundi ehk 36 minutit.
4.2.Arve nr 20150003 ja tööde kirjeldus: 05.01.2015 vastuse koostamine kohtule seoses kohtueksperdi nimetamisega kinnisasja hindamiseks, ajakulu 1 tund; 06.01.2015 dokumendi kohtule esitamine: omani hindmaine, ajakulu 0,30 tundi; 08.01.2015 e-kirjavahetus kliendiga. Juhtumi uuendamine, ajakulu 0,30 tundi; 21.01.2015 taotluse koostamine seoses kohtukuludega, ajakulu 0,80 tundi. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 314 eurot (ilma käibemaksuta), keskmine tunnihind on 130,83 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 74, 76). Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 05.01.2015 vastuse koostamine kohtule seoses kohtueksperdi nimetamisega kinnisasja hindamiseks – on põhjendatud ja vajalik kulu. 3 (5)
18.12.2014 kohtumäärusega kohustas kohus pooli esitama kohtule kirjalik arvamus eksperdi määramise kohta (tl-d 42, 43). 06.01.2015 esitas sissenõudja kohtule arvamuse (tl-d 49, 50). Kohus on seisukohal, et 1 tund on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida vastuse koostamiseks vajaliku infot ja koostada kohtule vastus. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 06.01.2015 dokumendi kohtule esitamine: omani hindmaine – on põhjendatud 0,15 tunni ulatuses ehk 9 minuti ulatuses ja põhjendamata 0,15 tunni ulatuses. Sissenõudja esitas vastuse kohtule e-toimiku kaudu (ilma lisadeta). 9 minutit on mõistlik aeg vastuse edastamiseks, nimetatud aja jooksul on võimalik oma vastus kohtule esitada. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 08.01.2015 e-kirjavahetus kliendiga. Juhtumi uuendamine – on põhjendatud ja vajalik kulu. Suhtlus kliendiga on põhjendatud ja vajalik kulu. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 21.01.2015 taotluse koostamine seoses kohtukuludega – on põhjendamata kulu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu loeb kohus 21.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise ajakulu 0,8 tundi põhjendamatuks kuluks. Eeltoodust nähtuvalt peab kohus arves nr 20150003 väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,45 tundi ning põhjendamatuks kuluks 0,95 tundi.
4.3.Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 2,05 tunni ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 0,95 tunni ulatuses. Esindaja tööühiku maksumuse vajalikkus ja põhjendatus
5.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Sissenõudja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu arves nr 20141205 väljatoodud kulude osas on 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja arves nr 20150003 väljatoodud kulude osas on 130,83 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et tunnitasu 130,83 eurot on põhjendatud ja vajalik, kuid tunnitasu 160 eurot on kohtu hinnangul ülemäärane ja põhjendamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagita menetlusega – kinnisasja hindamiseks eksperdi määramine. Tegemist ei ole keeruka asjaga, tegemist on vähemahuka asjaga, pooled ei ole pidanud kohtule mahukaid menetlusdokumente ega tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130,83 eurot. 4 (5)
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine
6.Kohus jättis menetluskulud XXX kanda. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 2,05 tunni ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 0,95 tunni ulatuses ja et põhjendatud tunnitasu suuruseks on 130,83 eurot. Seega on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 268,20 eurot. Kohus rahuldab sissenõudja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab võlgnikult XXX sissenõudja kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 268,20 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suurus on 410 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 268,20 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 141,80 eurot (ilma käibemaksuta) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Lisaks palub sissenõudja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sissenõudja taotluse alusel märgib kohus eeltoodu käesolevas lahendis ja mõistab võlgnikult XXX sissenõudja kasuks välja viivise menetluskulude 268,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.