Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-115213

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi XXX vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

346 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, aadress Viru väljak 2, 10111 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Ingrid Nook (isikukood 46403190220, AS MiniCredit, telefon 6191888, e-post [email protected]); Kostja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, telefon XXX, epost XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

2-15-115213 antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 võib kohus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on menetluspooled sõlminud 18.06.2013 laenulepingu kostjale 100 euro suuruse laenu andmiseks, mille krediidikulukuse määr aastas on 791% (tl 1920). Juunis 2013 oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr Eesti Panga teadaande kohaselt 32,65%. Nimetatud asjaoludest tulenevalt tuvastab kohus laenulepingu tühisuse lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel koosmõjus sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimiku materjalidest nähtuvalt tagastas kostja hagejale alusetult saadud 100 eurot viie 20 eurose osamaksega (tl 54-58). Eelnevast tulenevalt ei kuulu hagi põhinõude oas rahuldamisele. Kuna hageja intressi ja viivise arvestus põhineb samuti tühise lepingu tingimustel, ei kuulu hageja intressi ja viivise arvestus rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 162 g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, kuid kuna kostjal puuduvad menetluskulud, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.