Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AxxxxRxxx esitas 25.11.2016. a kohtule hagi Axxxxx Rxxx vastu ühisvara jagamise nõudes.

Kohus võttis hagi määrusega 06.12.2016 menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja taotles ja hageja nõustus asjas menetluse peatamisega kuni Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr. 2-17-3095 (Axxxxx Rxxx avaldus A&A REVES OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks) menetluse lõppemiseni. Kohus määrusega 02.05.2017 peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr . 2-17-3095 tehtud lõpplahendi jõustumiseni. 01.11.2018 esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks, kohus määrusega 20.11.2018 uuendas ühisvara jagamise nõudes toimuva menetluse. 28.06.2019 määras kohus kinnisvara hindamise ekspertiisi asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn turuhinna määramiseks.

korteriomandi

28.06.2019 määras kohus ekspertiisi ettevõtte osade väärtuse hindamiseks. Kohus määrusega 05.08.2019 kinnitas poolte vahel kohtuistungil 27.05.2019 sõlmitud ja protokollitud kompromissi ühisvarasse kuuluvate osade varaesemete jagamise kohta ja lõpetas selles osas menetluse, määrus on jõustunud. Asjas on toimunud kohtuistungid 27.05.2019, 28.10.2019. Kohtuistungil 28.10.2019 saavutasid pooled kokkuleppe ühisvarasse kuuluva xxxxxxxxx kinnistu väärtuse osas (17000 eurot) tl.137 IV kd. Axxxxx Rxxx esitas 04.12.2018 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Pooled on esitanud menetluse kestel nõudeid ja täiendavaid nõudeid nii ühisvara koosseisu kohta kui ka ühisvarasse kuuluvate varaesemete ja nõuete kohta, samuti erinevaid hüvitiste nõudeid. 2.Arne Rehi nõuded ja seisukohad.

ühiskohustusega äriühingu ees. Haagisel MAZ 8114 puudub turuväärtus. Tuginedes PkS § 23 lg.2, TsÜS § 62 lg.1 teatab hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisest. xxxxxxxxxx kohta 02.04.2004 sõlmitud kinkeleping on näilik tehing. Samal kuupäeval võtsid hageja ja kostja koos Eesti Ühispangast laenu (laenuleping nr. 5500063830410), laen maksti välja Axxxxx Rxxx kontole ja laenu kasutamise otstarve oli elamu xxxxxxxxxxxxxxxxx soetamine. Kinkelepingu p.2.3. järgi lõppesid laenulepingu sõlmimisega hüpoteegipidaja nõuded kinkija (kostja ema) vastu. Viitega Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-153-06 (p.14) leiab hageja, et kinkelepingu näol ei olnud tegemist tasuta omandamise ega tasuta võõrandamisega, vaid hageja ja kostja ostsid selle kinnistu Eesti Ühispangalt võetud sihtotstarbelise ja ühise laenuga, s.t. omandasid tasu eest. Viidetega TsÜS § 89 lg.1, VÕS § 29 lg.2 leiab hageja, et tegemist on näiliku tehinguga, lepingu tõlgendamisel ei või olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet. Hageja esitab ka põhjenduse, et kui xxxxxxxxxx olekski lahusvara, siis rakenduksid PkS § 27 lg.3, lg.6 sätted ja varaesemele tehtud kulutused tuleks lugeda abikaasade ühisvara hulka. Hageja esitab alternatiivi 1 ühisvara jaotamise kohta, lähtudes A&A REVES OÜ olematust väärtusest ja asjaolust, et xxxxxxxxxx on ühisvara. Hageja esitab alternatiivi 2 ühisvara jaotamise kohta, lähtudes A&A REVES OÜ väärtusest, mida omistab äriühingu osale kostja ja kostja soovist saada selle äriühingu omanikuks, ja asjaolust, et xxxxxxxxxx on ühisvara. Mõlemal juhul jääks kostjale vara suuremas väärtuses kui hagejale ja kostja peaks hüvitama hagejale poole enamsaadu väärtusest (s.h. arvestades tasaarvestust).

02.04.2004 on teinud AxxxxxxRxxxxKxxxxxPxxxxx ülekande summas 278 121,39 eurot ja ülekande ka 05.04.2004, kokku on Kxxxx Pxxx saanud kinnistu eest vähemalt 325 105,96 eurot. Seega ei andnud Kxxxx Pxxx kinnistu omandit üle tasuta käsutusena, vaid müüja on saanud selle eest ostuhinna, mille finantseerimiseks sõlmisid pooled AS-ga SEB Pank laenulepingu. Tegemist ei olnud tasuta käsutusega PkS § 27 lg.2 p.2 (enne 01.07.2010 kehtinud PkS § 15 lg.1) järgi ja kinnistu xxxxxxxxxx on poolte ühisvara. Kuna Axxxxx Rxxx on kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx võõrandanud menetluse ajal 17.05.2019 ilma Axxx Rxxx nõusolekuta, peab ta PkS § 34 lg.3 alusel hüvitama vara vähenemise. Kinnistu müügikuulutuse järgi on vara väärtus 142 000 eurot. Axxx Rxxxxesitab kinnistu xxxxxxxxxx kasutuseeliste hüvitamise nõude kostjale langevas ulatuses, kuna pärast poolte abielu lõppemist jäi kinnistu Axxxxx Rxxx valdusesse. Lähtudes kinnistu kohalikust keskmisest üürihinnast (395 eurot kuus) on Axxx Rxxx kasutuseeliste hüvitamise nõude suurus 50X197,50=9875 eurot. Kuna kinnistul lasuv hüpoteek on kustutatud, on eelduslikult täidetud kinnistuga seotud laenukohustus, kuid see asjaolu vajab veel täpsustamist. Ettevõtte A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtuse kohta on Axxx Rxxx seisukohal, et ühisvara väärtus tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 05.08.2019 on riiklikult tunnustatud ekspert esitanud ettevõtte väärtuse kas 54 795 eurot või 7956 eurot olenevalt sellest, kas ettevõttel on Axxx Rxxx vastu kahju hüvitamise nõue või mitte. Axxx Rxxx on seisukohal, et vajab väljaselgitamist, kas ettevõttel on Axxx Rxxx vastu nõue või mitte. Kuna kohus ei ole selle asjaolu selgumiseni menetlust peatanud, tuleb lähtuda faktist, et ettevõttel Axxx Rxxi vastu nõuet ei ole. Seega tuleb ühisvara väärtusena aluseks võtta 7956 eurot ehk vara väärtus ilma nõudeta Axxx Rxxx vastu. Axxx Rxxx leiab, et alusetud on Axxxxx Rxxx väited selle kohta, et PkS § 34 lg.3 alusel tuleks Axxx Rxxxxx välja mõista hüvitis ühisvara väärtuse süülise vähendamise eest. Ettevõtte väärtus ei ole vähenenud mitte Axxx Rxxx käitumisest tingituna, vaid põhjusel, et tegemist on ettevõttega, millel puudub majandustegevus. Axxx Rxxx esitab menetlusdokumendi p.2.3.4.-2.3.12. ülevaate A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väljamaksetest Axxx Rxxxxe ja Axxx Rxxxx ettevõttelt saada olevatest summadest. Kui Axxx Rxxx on äriühingust sularaha välja võtnud, on olnud tegemist ühingu huvides tehtud kulutusega, mille kohta on raamatupidamisdokument. Pärast 19.04.2016, mil Axxx Rxxx enam juhatuse liige ei olnud, tehtud käsutuste eest Axxx Rxxx ei saa vastutada. Axxx Rxxx esitab ühisvara jagamise viisi ja jagatava vara väärtuse, mille tulemuseks on, et Axxxxx Rxxxx tuleb hüvitada xxxx Rxxxxx 126 375 eurot ja Axxx Rxxxx hüvitada Axxxxx Rxxxxx 4414,33 eurot. Poolte vahel tuleb jagada ka ühised kohustused, võttes arvesse, millises ulatuses on kumbki isik ühiseid kohustusi oma lahusvara arvelt täitnud. Need andmed saab esitada pärast täiendavate menetlusdokumentidega tutvumist.

proportsioonis korteriomandi turuväärtuse juurdekasv ( 18 000 eurot 55 000 eurolt 73 000 eurole) ehk 6094,80 eurot. Axxx Rxxx leiab, et kui Axxxxx Rxxx ei oleks kasutanud laenumaksete tasumiseks xxxxxxxxxxxxx müügist saadud raha (ehk ühisvara), oleks Axxxxx Rxxx tegelikult oma lahusvara arvelt teinud laenumakseid üksnes 6134,85 euro ulatuses. Seega saaks xxxxxxxxxxxxxxx korteriomand olla soetatud Axxxxx Rxxxxlahusvara arvel üksnes 11,14% ulatuses ja Axxxxx Rxxxx saaks sel alusel olla õigus ühisvara arvelt hüvitisele maksimaalselt 2005,20 euro ulatuses. Samas on AxxxxRxxxxseisukohal, et AxxxxxxRxxxxx ei tule hüvitada mitte lahusvara väärtus, vaid ühise kohustuse täitmiseks sooritatud maksed. xxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi kui ühisvara väärtuseks tuleb lugeda 73000-18621,54=54 378,46 eurot. Axxxxx Rxxx poolt esitatud remondifondi maksete nõue 2836 eurot xxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi eest) tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad tõendid, et see kohustus on täidetud Axxxxx Rxxxxlahusvara arvelt. Axxx Rxxxxtaotlused on: 1)lugeda Axxx ja Axxxxx Rxxx ühisvaraks korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kinnisasi xxxxxxxxx xxxxxxx külas, A&A REVRES OÜ (likvideerimisel) osa, kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn asunud vallasvara ja kodune sisustus, AS SEB Pank laenulepingust nr . 2013021698 tulenev kohustus summas 35 684,39 eurot (04.10.2019 seisuga), Axxxxx Rxxxxkontol AS SEB Pank ja Swedbank olev raha 1104,27 eurot, AxxxxRxxxxkontol AS SEB Pank raha 1976,94 eurot, kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kui kohus leiab, et kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx linn on Axxxxx Rxxx lahusvara, tunnistada see ühisvaraks. 2)kohustada Axxxxx Rxxxx hüvitama 17.05.2019 ühisvara hulgast võõrandatud xxxxxxxxxxxxxxxxx linn kinnistu väärtus summas 124 000 eurot ja arvata see summa ühisvara hulka. 3)jagada Axxxxx ja AxxxxRxx ühisvara selliselt, et Axxx Rxxxx ainuomandisse jätta kinnisasi xxxxxxxxx asukohaga xxxxxxx küla kohustusega hüvitada Axxxxx Rxxxxx 1⁄2 kinnisasja väärtusest ehk 8500 eurot, Axxx Rxxx ainuomandisse jätta A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa kohustusega hüvitada Axxxxx Rxxxxx 1⁄2 vara väärtusest ehk 3978 eurot, Axxx Rxxx ainuomandisse jätta rahalised vahendid AS SEB Pank kontol summas 1976,94 eurot kohustusega hüvitada Axxxxx Rxxxxx 1⁄2 vara väärtusest ehk 988,47 eurot. Axxxxx Rxxx ainuomandisse jätta korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohustusega hüvitada Axxx Rexxxx 1⁄2 vara väärtusest ehk 27 189,23 eurot, xxxxxxxxxxxxx kinnistul asunud vallasvara jätta Axxxxx Rxxx ainuomandisse kohustusega hüvitada Axxx Rxxxxx 1⁄2 vara väärtusest ehk 2250 eurot, AS SEB Pank laenulepingust nr. 2013021698 tulenev kohustus 35 684,39 eurot jätta Axxxxx Rxxx lahusvarasse AxxxxRxxx kohustusega hüvitada Axxxxx Rxxxxx 1⁄2 kohustuse jäägist ehk 17 842,195 eurot, Axxxxx Rxxx AS SEB Pank ja AS Swedbank kontol olevad rahalised vahendid 1104,27 eurot jätta Axxxxx Rxxx ainuomandisse kohustusega hüvitada 1⁄2 vara väärtusest ehk 552,13 eurot xxxx Rxxxxx. 4)välja mõsta Axxx Rxxx kasuks kasutuseelised AxxxxRxxxxx langevas osas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn kinnistu ainuvaldamise eest perioodil 04.03.2015-01.05.2019 summas 9 875 eurot; 5)Mõista Axxxxx xxxxxx AxxxxRxxxxkasuks välja enamsaadud ühisvara väärtuse ning ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitis summas 91 991,36 eurot. 6)On esitatud alternatiivne nõue teha asjas osaotsus, jättes lahendamata ühisvara jagamise A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa puudutavas osas ja selles osas peatada menetlus.

1500 eurot ja b)teiseks Axxx Rxxx võõrandas mootorsaani abielu kestel ja sellest laekunud raha läks ühisvara hulka. Ühisvara väärtus ei vähenenud, PkS § 34 lg.3 eeldused on täitmata. Axxx Rxxx jääb kasutuseeliste hüvitamise nõude juurde, Axxx Rxxxxx oli xxxxxxxxxx kinnistu kasutamine reaalselt takistatud Axxxxx Rxxx poolt. PkS § 23 lg.2 näeb ette nõudealuse puhuks kus üks abikaasa on sunnitud loovutama perekonna eluaseme ainukasutuseks teisele abikaasale. AxxxxRxxxxvabastas eluaseme ja oli sunnitud hankima endale elamise mujal. Axxx Rxxx ei nõustu Axxxxx Rxxx vastuväidetega ka kasutuseeliste ulatuse osas, poolte ühised lapsed elasid tegelikult xxxxxs ja kasutuseeliste nõuet ei saa jagada kuuega. Axxx Rxxx jääb selle juurde, et kasutuseeliste väärtus on 395 eurot ühes kuus ja sellest ei tule teha mingeid mahaarvamisi, kuna Axxxxx Rxxx on saanud kasutuseeliseid 100% ulatuses. Axxxxx Rxxxx ei saa olla ka hüvitisenõuet 40 675,92 eurot.

3.1.4.sõiduauto Saab 9-5 turuväärtusega 3000 eurot, ühisvara jagamisel jääb kostjale; 3.1.5.mootorratas Yamaha XIR 1300 turuväärtusega 2700 eurot, ühisvara jagamisel jääb kostjale; 3.1.6.A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtusega 77000 eurot, ühisvara jagamisel jääb hagejale. Kostja ei nõustu hageja väitega, et see vara on väärtusetu või nimiväärtusega 5752 eurot. Osaühing on edukas, 30.06.2015 seisuga oli pärast dividendide väljamaksmist jaotamata kasum 73 454 eurot. Kui hageja tõendab, et osa on väärtusetu, on hageja muutnud selle pärast abielu lahutamist varatuks ja PkS § 34 lg.3 alusel peab hageja hüvitama ühisvara hulka tekitatud kahju 77000 eurot. 3.1.7.Mootorsaan LYNX SYNCRO turuhinnaga 1500 eurot. Ühisvara jagamisel jätta hagejale. 3.1.8.Haagis MAZ 8114 turuhinnaga 250 eurot. Ühisvara jagamisel jätta hagejale. 3.1.9.AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr . 2013021698 tulenev võlgnevus summas 51 895,78 eurot (seisuga 12.01.2017). Ühisvara jagamisel jääb kohustus kostjale. 3.1.10.AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr.5500063830410 tulenev võlgnevus summas 10035,91 eurot (12.01.2017 seisuga).Ühisvara jagamisel jääb kohustus kostjale. 3.1.11.poolte pangakontodel ja-hoiustel olev raha varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga (04.03.2015). Rahaliste vahendite jääk tuleb tõendite kogumise korras kindlaks teha. Kokku on poolte ühisvaras vara 174 050 euro väärtuses ja rahalisi kohustusi 61 931,69 euro väärtuses. Ühisvara jagada PkS § 37 lg.3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, arvestades ka PkS § 34 lg.2, AÕS § 77 lg.1, lg.2 sätteid. Ülaltoodu ettepaneku järgi jääb hagejale vara 99 750 euro väärtuses ja kostjale jääb vara ja kohustusi 12 368,31 euro väärtuses. Ühisvara jagamise tulemusena jääb hagejale vara 87 381,69 euro ulatuses rohkem kui kostjale. PkS § 37 lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis summas 43 690,85 eurot. Sellise hüvitise väljamõistmise korral jääb pooltele võrdses väärtuses (56 059,15 eurot) vara. PkS § 37 lg.2, § 28 lg.1, §34 lg.2 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis 5578,77 eurot. See on hüvitis laenulepingutest nr. 2013021698 ja nr.5500063830410 tulenevate kohustuste täitmise eest kostjale, kuna kostja täitis üksi oma lahusvara arvel ka hageja rahalist kohustust pankade ees. Kostja on kinke teel omandanud kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja PkS § 210 lg.2, PkS (1995 redaktsioon) § 15 lg.1 alusel on see kostja lahusvara. Ei ole alust kinnisasja poolte ühisvaraks tunnistamiseks, hageja ei ole tõendanud PkS (1995) § 14 lg.2 asjaolude esinemist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et xxxxxxxxxxxxx kinnisasi tuleb PkS § 210 lg.2 ja PkS (1995) § 14 lg.2 alusel arvata ühisvara hulka. Hageja väited, et tema on tasunud kinnisasja eest 50 000 krooni ja et kinkelepingu sõlmimine oli kostja emale kuidagi maksunduslikult kasulikum, on paljasõnalised ja tõendamata, ei vasta tõele. Kinkelepingu sõlmimisel ei olnud kinnistu soetamiseks vaja laenu võtta. Laenu võeti perekonna huvides tarbimiseks ja vähesel määral kulutati kinnistu renoveerimisele. Pooltel on 4 ühist last ja 6-liikmelise perekonna ülalpidamiseks kulunud rahasummad olid suured. Kinnistut ei tule ka PkS (1995) § 14 lg.2 alusel tunnistada poolte ühisvaraks. Hageja väited, et kinnistu väärtus oli omandamisel ajal 28 000 eurot ja 2016.a suveks oli see 88 000 eurot, on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamatud. Laenu tasuti poolte ühise raha eest ja pooled ei ole kokku leppinud, et kinnistu on poolte ühisvara. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Võetud laenudest kasutati kinnistul asuva hoone renoveerimiseks üksnes väike osa- 5086,53 eurot. Kostja väitel ei ole kinnistu väärtus abielu kestel oluliselt suurenenud, kinnistu väärtus on perioodil 13.07.200516.12.2016 suurenenud 13 283,93 euro võrra (AS Pindi Kinnisvara hindamisakti ja ekspert Vxxxx Lxxxxxx eksperthinnangu vahe) ja ei esine PkS (1995) § 14 lg.2 sätestatud aluseid kinnistu lugemiseks ühisvara hulka. Kui kohus siiski peaks mingil põhjusel lugema kinnistu xxxxxxxxxx ühisvara hulka, on kinnistu poolte ühisvaras üksnes osaliselt, s.o. 11 000 euro ulatuses. Kostja esitab arvutuse

tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-94-07 p.15) ja arvestades eksperdi vastust temale esitatud küsimusele (milline oleks kinnistu väärtus tänasel päeval kui kinnistul asuvat hoonet ei oleks üldse renoveeritud). Kinnistuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omandiõigus peab jääma kostjale. Jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolte ühisvaraks. Kui kohus siiski otsustab tunnistada kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolte ühisvaraks, siis tunnistada see poolte ühisvaras olevaks 11 000 euro ulatuses, jätta kinnistu omandiõigus kostjale ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 5500 eurot ja tasaarvestada see hagejalt väljamõistmisele kuuluva hüvitisega.

A&A REVES OÜ

(likvideerimisel) likvideerimismenetlusest, mis toimus Axxx Rxxx algatusel 18.04.2016 otsuse alusel ja mille Axxxxx Rxxx vaidlustas Harju Maakohtus (tsiviilasi nr . 2-16-10331). Harju Maakohus 25.07.2018.a otsusega tuvastas A&A REVES OÜ osanike 18.04.2016 otsuse tühisuse. Axxxxx Rxxx annab menetlusdokumendi p.3.14-3.23. ülevaate A&A REVES OÜ juhatuse liikme AxxxxRxxx tegevusest, millega on ajavahemikul 21.02.2011-04.03.2016 võetud äriühingu pangakarti kasutades pangakontolt sularahaautomaadi kaudu ja pangakontoris välja rahalisi vahendeid 41 185 eurot ja Axxx Rxxx poolt nimetatud likvideerija on teinud pangakontolt alusetuid makseid kokku summas 28 767,43 eurot. Sularaha väljavõtud ja maksed moodustavad summa 69 952,43 eurot. Sellega on Axxx Rxxx A&A REVES OÜ juhatuse liikmena teinud tegusid, mis kahjustavad äriühingu varalist seisundit ja sellega süüliselt vähendanud A&A REVES OÜ osa väärtust. Käesolevas menetluses peab ka Axxx Rxxx ise A&A REVES OÜ osa väärtusetuks, ehkki ekspert on äriühingu osa väärtuseks hinnanud 77 000 eurot.

Jagada poolte ühisvara selliselt, et hageja Axxxxx Rxxx ainuomandisse jäävad korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduauto Saab 9-5, mootorratas Yamaha XJR 1300, xxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kodune vara ja sisustus, , AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 2013021698 tulenev võlgnevus 51 895,78 eurot seisuga 12.01.2017, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 550006383410 tulenev võlgnevus 10 035,91 eurot seisuga 12.01.2017. Kostja AxxxxRxxx ainuomandisse jäävad kinnisasi xxxxxxxxxx sõiduauto Audi A6, mootorsaan LYNX GLX5900 SYNCRO, haagis MAZ 8114, A&A REVES OÜ (likvideerimisel), kostja kontol AS-s SEB Pank 04.03.2015 seisuga olnud raha summas 1976,94 eurot. PkS § 37 lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel mõista kostjalt Axxx Rxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja hüvitis 57 047,62 eurot ja PkS § 37 lg.2, § 28 lg.1 ja § 34 lg.2 alusel hüvitis summas 5578,77 eurot (pärast abielu lahutamist laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tasutud laenumaksete (põhisumma+intress) kostjale langev osa). Kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 77 000 eurot, siis mõista kostjalt PkS § 34 lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 77000 euro ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ osa väärtuse vahe. Ühisvara hulka arvatav hüvitis jagada sellisel juhul koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. Jätta menetluskulud kostja (AxxxxRxxxx kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja.

Kokkuvõttes on Axxxxx Rxxxx PkS § 34 lg.2 alusel ühisvara vastu hüvitisenõue 49 606,72 euro ulatuses. Axxxxx Rxxx esitab arvutuskäigu PkS § 34 lg.2 alusel hüvitise arvutamiseks Riigikohtu lahendite näitel ja leiab, et Axxx Rxxxxx peaks ühisvara jagamise tulemusena jääma 35 793,05 euro ulatuses vara ja Axxxxx Rxxxxe peaks jääma 85 399,77 euro ulatuses vara. Axxxxx Rxxx teeb ühisvara jagamise ettepaneku, mille kohaselt Axxx Rxxxxx jääb ühisvara 78 271,94 euro väärtuses ja Axxxxx Rxxxxx jääb ühisvara 42 920,88 euro väärtuses. Abikaasade osade võrdsuse saavutamiseks tuleb Axxx Rxxxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja mõista hüvitis summas 42 478,89 eurot. Axxxxx Rxxx põhjendab veelkordselt kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulumist tema lahusvara hulka, 02.04.2004 sõlmitud kinkeleping ei ole näilik tehing. Axxxxx Rxxx esitab ühisvara jagamise ettepaneku esemeliselt ja rahaliselt, s.h. mõista Axxx Rxxxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja PkS § 37 lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel hüvitis summas 42 478,89 eurot. Kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 54 795 eurot, siis mõista kostjalt PkS § 34 lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 54 795 euro ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ osa väärtuse vahe. Ühisvara hulka arvatav hüvitis jagada sellisel juhul koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades.

Axxxxx Rxxx põhjendab, et Axxx Rxxxx puudub PkS § 34 lg.3 aluse hüvitamisnõue seoses xxxxxxxxxxxkinnistu võõrandamisega, kuna kinnistu oli Axxxxx Rxxx lahusvara. Axxxxx Rxxx esitab kohtule AS SEB Pank tõendi, millest nähtub xxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu müügist saadud vahenditest kohustuste tasumine: laenulepingust nr. 550006383410 tulenev viimane osamakse summas 2241,14 eurot ja laenulepingust nr. 2013021698 tuleneva laenu osaline tagastamine summas 12 000 eurot. Seega selle kinnistu müügist saadud rahalisi vahendeid kasutati ühisvara huvides.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et Axxx Rxxx hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning Axxxxx Rxxx vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib selguse mõttes, et käsitleb käesolevas otsuses edaspidi läbivalt hagejana Axxx Rxxxx (kes esitas esmase hagi) ja kostjana Axxxxx Rxxxx (kes esitas ka vastuhagi).

xxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuse

Hageja taotleb ühisvara jagamist ja seda taotleb ka kostja vastuhagis. Perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 35 kohaselt lõpeb varaühisus muuhulgas abielu lahutamisega. Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud. PKS § 210 lg.2 sätestab: Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995.aasta 1.jaanuari, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Riigikohus on 14.05.2014. a otsuses nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadusest. PKS § 37 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuna käesolevas asjas poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega xxxxxxxxxx, tuleb ühisvara koosseis kindlaks määrata selle hetke seisuga. Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu lahendist, tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud, s.o. varem kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonist (PKS v.r). PKS (v.r) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. PKS (v.r) § 18 lg 2 teine lause sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamiseks tuleb esmalt välja selgitada ühisvara koosseis ning seejärel saab lahendada poolte ühisvara jagamise küsimuse. 6.Käesoleva asja menetluse käigus on pooled kohtuistungil 27.05.2019 sõlminud kompromissi ühisvara osaliseks jagamiseks ja kohus kinnitas kompromissi 05.08.2019 määrusega (tl.192-193 IIIkd). Kompromissiga jagati ühisvaras olevad sõiduk Audi A6, sõiduk Saab 9-5, mootorratas Yamaha XJR ja haagis MAZ 8114. Kompromissi kinnitamisega lõpetati nende ühisvarasse kuuluvate esemete osas ühisvara jagamise menetlus. Kompromissi sõlmimise käigus jõudsid pooled seisukohale, et sõidukite ja haagise jagamisel kokkulepitud viisil on pooled saanud jagatud vara ainuomandisse võrdses väärtuses. Seetõttu kohus käesolevas lahendis nende esemetega seonduvat ei käsitle.

Kohus käsitleb esmalt ühisvara koosseisu (p.7): sellesse kuuluvaid varaesemeid ja nende väärtust (p.7.1.), ühisvara koosseisu kuuluvaid varalisi õigusi (p.7.2.), ühisvara koosseisu kuuluvaid rahasummasid (p.7.3.), ühisvara koosseisu kuuluvaid rahalisi kohustusi (p.7.4.), ühisvara vastu esitatud hüvitisenõudeid (p.7.5.), seejärel ühisvara jagamist ja selle tulemusena tekkivaid vastastikuseid nõudeid (p.8) ja ühisvara jagamise vormistamiseks vajalikke tahteavaldusi (p.9). Viimaks lahendab kohus menetluskulude nõuetega seonduva (p.10). 7.Ühisvara koosseis. 7.1.Ühisvara koosseisu kuuluvad varaesemed ja nende väärtus. 7.1.1.Ühisvara koosseisus on korteriomand (registriosa nr. 4112103) asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kinnistusregistri väljatrükk tl.14-15, 64-77 Ikd), omandatud 55 000 euro eest 05.08.2013.a. Kohtumenetluse käigus kohus määras ja riiklikult tunnustatud ekspert Rxxx Lxxx teostas ekspertiisi korteriomandi turuväärtuse hindamiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt on korteriomandi turuväärtus 17.09.2019 seisuga 73 000 eurot (tl.33-53 IVkd). Pooled on ühetaolisel seisukohal selle kinnisasja kuulumise osas ühisvara koosseisu, ei vaidlusta eksperdiarvamust vara väärtuse osas ja on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvara jagamisel jääb see kinnisasi Axxxxx Rxxx ainuomandisse.

teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Mootorsaani turuhind 1500 eurot (sellele ei ole vastuväiteid esitatud) tuleb hüvitisena arvata ühisvara hulka ja mootorsaani ühisvarasse kuuluva varaesemena ei jagata, kuna seda pole olemas.

finantseerimiskohustus (laenuleping ja sellest tulenev hüvitamiskohustus) ja võõrandaja vabanes rahalistest kohustustest panga ees. Antud juhul on aga tehingud tehtud müügina, st xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx soetamiseks võeti pangast laen ning see tasuti omandi üleandmise eest Kxxxx Pxxxxx. Tegemist on seega poolte ühisvaraga PKS (1995) § 14 lg 1 järgi ja tuleb käesolevas menetluses jagada poolte ühisvarana. Kohus leiab, et laenu võtmine Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx poolt kinnistu omandamise lepingu sõlmimise päeval ja laenuks saadud raha kandmine kinnistu võõrandaja Kxxxx Pxxx kontole on tõendatud ka muude tõenditega (tl.27-29, 202 IVkd) ehk Axxxxx Rxxx ja Kxxxx Pxxx pangakontode väljavõtetega, mis kinnitavad 02.04.2004 278 121,39 krooni kandmist Axxxxx Rxxxxx Kxxxx Pxxx kontole. Siit nähtub, et 02.04.2004 Axxxxx Rxxx pangakontole laekunud raha (laenulepingu järgi tuli laenuks antud raha kanda Axxxxx Rxxx sellele kontole) on samal päeval valdavas osas kantud kinnistu võõrandaja kontole ja kinnistu võõrandaja (Kxxxx Pxxx) on selle raha kandnud edasi laenulepingu põhiosa ettemaksuna SEB Pangale (tol ajal Ühispank). Kohus märgib, et ka käesolevas ühisvara jagamise menetluses on menetluse algusest peale olnud poolte ühisvarasse kuuluvate kohustuste hulgas AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 5500063830410 tulenev võlgnevus. Ehkki Axxxxx Rxxx märgib 23.01.2017 esitatud vastuses hagile, et see laenuleping on sõlmitud 12.07.2005, on tegemist eksitava kuupäevaga. Selle numbriga laenuleping on sõlmitud just kinnistu kinkelepingu päeval 02.04.2004 (tl.23-28 Ikd) laenusummaga 350 000 krooni, 12.07.2005 (tl.29-30 Ikd) on sõlmitud laenulepingu lisa täiendavale laenusummale, 20.03.2008 on sõlmitud teine lisa (tl.31) täiendava laenusummaga ja 22.12.2009 kolmas lisa (tl.32) täiendava laenusummaga. Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx on hiljem (aastal 2005, 2008 ja 2009) sõlminud laenulepingule lisakokkuleppeid (tl.29-32 Ikd) täiendava laenusumma saamise kohta. Asjaolu, et laenulepingute tagatisena on nimetatud pantijana üksnes Axxxxx Rxxxx ja pandi esemena kinnistut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, on kooskõlas tol ajal tehtud kinnistusraamatu kandega ega muuda tehingu tegelikku olemust- et see kinnisasi omandati abikaasade ühise kohustusena võetud laenurahaga. Käesolevas asjas esitatud asjaolud ja tõendid võimaldavad lugeda kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selle tehingu tegemisel ajal 02.04.2004 kehtinud PkS § 14 lg.1 järgi abikaasade ühisvaraks ja PkS § 17 lg.5 alusel oleks õigus nõuda abikaasade ühisvaraks, käsitleda seda abikaasade ühisvarana varasuhte lõppemisel ajal 04.03.2015 ja ühisvarana ka jagada aastal 2020. Kinnistu omandamise ajal 02.04.2004 kehtis PkS § 14 lg.1 järgi üldine eeldus, et abielu kestel abikaasade omandatud ara on abikaasade ühisvara. Järgmised sätted, s.h. § 15 lg.1 andis võimaliku erisuse, millisel juhul vara loetakse ühe abikaasa lahusvaraks. Käesoleval juhul räägivad kõik kohtule esitatud tõendid seda, et 02.04.2004 sõlmitud laenulepingu p.-s 2.3. ( tl.2-3 IIkd) kinnitas hüpoteegipidaja AS Eesti Ühispank, et kingisaaja ja Axxx Rxxx poolt laenulepingu sõlmimisega lõpevad hüpoteegipidaja nõuded kinkija vastu... Laenuleping Eesti Ühispanga, Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx vahel 02.04.2004 sõlmitigi ja Axxxxx Rxxx pangakontole väljastati laen 350 000 krooni (tl.28-29 IVkd). 02.04.2004 kandis Axxxxx Rxxx Kxxxx Pxxx (kinkija) kontole 278 121,39 krooni, 05.04.2004 kandis Axxxxx Rxxx Kxxxx Pxxx kontole 46 984,57 krooni. Kxxxx Pxxx pangakontolt (tl.202 (IVkd) nähtub selle raha laekumine Kxxxx Pxxx kontole ja pangale väljamaksete tegemine. Kinkija Kxxxx Pxxx on vabanenud kohustustest panga ees ja see kohustus on Axxxxx Rxxx kontole laekunud laenuraha arvel Kxxxx Pxxx kontolt pangale tasutud. Abikaasad Axxx Rxxx ja Axxxxx Rxxx on võetud laenukohustust tasunud kogu abielu kestel ja käesoleva ühisvara jagamise menetluses on olnud kohustus ühisvara hulgas jagamisel. Kohustus on tasutud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu müügist laekunud raha arvel. Kinkelepingu nimel all on tehtud tasuline tehing rahalise vastusooritusega.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-36-11 öelnud (p.15): Kolleegium jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks lugeda üksnes sellise vara, mis oli omandatud tasuta, sest kinkelepingu mõistest (nii enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 259 lg 1 kui ka 1. juulil 2002 jõustunud VÕS § 259 lg 1 mõttes) tuleneb, et kinkega on tegemist üksnes siis, kui üks tehingu pool rikastab teist tehingu poolt vastutasu saamata, s.o kingisaaja rikastub ilma vastusooritust tegemata. P.17: Kolleegiumi arvates ei kuulu kinkelepingu alusel omandatud ese PKS § 15 lg 1 järgi abikaasa lahusvara hulka, kui kinkega kaasneb ühisvara arvel abikaasa(de) vastusooritus, mille tõttu kaotab tehing kinke iseloomu PKS § 15 lg 1 mõttes, sh juhul, kui üks abikaasa omandab abielu ajal kinkelepingu alusel kinnisasja ning teine abikaasa täidab abikaasade ühisvara arvel kinnisasja omandamisest tulenevad kinkija kohustused kolmanda isiku vastu. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus üks abikaasa täitis abikaasade ühisvara arvel kinkija kohustused, vaid abikaasad võtsid ühisvarasse kohustuse, mille nad täitsid. Kohus märgib, et vara lugemisel abikaasade ühisvara hulka tuleb arvestada ka selle vara sihtotstarvet ja omandamise eesmärki. Kinnistu (s.h. sellel asuv elamu) on üldjuhul mõeldud kogu perele ühiseks elamiseks, kinnistu xxxxxxxxxxxxxx omandamise ajaks oli poolte abielu kestnud 10 aastat, pärast seda jätkus veel vähemalt 10 aastat, pooltel oli mitu ühist last, kes nendega koos sellel kinnistul elasid. Kohus leiab, et siinkohal on asjakohane viidata ka Riigikohtu lahendile 3-2-1-108-16 (p.19), mis ütleb: Seetõttu tuleb kolleegiumi arvates ka ühisvara koosseisu määramisel arvestada, kas vaidlusalune hüvitis või summa on mõeldud sihtotstarbeliselt ainult ühele abikaasale kasutamiseks. Käesolevas kohtumenetluses esitatud väited ja tõendeid selle kohta, kes on kandnud kulusid hoone parendamiseks, akende vahetamiseks vm kohta ei oma äramuutvat tähendust, et kinnistu omandati abikaasade poolt rahalise soorituse eest ja abikaasade ühisvarasse. Kohus leiab, et määravat tähtsust pole ka asjaolul, et kinkelepingu järgi (p.4) oli tehinguväärtus ehk kinnistu väärtus 400 000 krooni, kuid Axxxxx Rxxx ja AxxxxRxxx võtsid Eesti Ühispangalt laenu 350 000 krooni, mis kinkija kontole kanti. Pooled võivad tehingu väärtust määratleda omavahelisel kokkuleppel. Tegemist on summadega, mis ei erine üksteisest oluliselt ja kuuluvad samasse suurusjärku. Neil asjaoludel leiab kohus, et kinnistu registriosa numbriga 30403 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas kuulub abikaasade Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx ühisvara hulka PkS (02.04. 2004.a kehtinud redaktsioonis) § 14 lg.1 alusel ja tuleb ühisvarana jagada. Võttes arvesse Riigikohtu viidatud lahendis esitatud seisukohti ei pea kohus põhjendatuks käsitleda 02.04.2004 tehtud tehingut tehingu näilikkuse või varjatud tehingu kohta käivatest sätetest lähtuvalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et ühisvara arvel tehtud vastusoorituse tõttu on tehing kaotanud kinke iseloomu. See on ka põhjus, miks ei saa 02.04.2004 sõlmitud kinkelepingu alusel omandatud kinnistut lugeda Axxxxx Rxxx lahusvaraks PkS § 15 lg.1 järgi- kuna sõlmitud kinketehingul puudus vastusoorituse tõttu kinke iseloom. Samas on leidnud tõendamist, et Axxxxx Rxxx on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja 17.05.2019 võõrandanud (tl.139-147 IVkd) 124 000 euro eest, kinnistu valdus antakse müüjalt ostjale üle 20.06.2019. Poolte ühisvaras olnud kinnistu on võõrandatud, seda varaeset käesoleval ajal ühisvaras ei ole ja PkS § 34 lg.3 alusel tuleb ühisvara hulka hüvitada ühisvara väärtuse vähenemine ehk ostuhind 124 000 eurot. Kohus käsitleb sellest summast mahaarvamisi edaspidi. 7.2.Ühisvara koosseisu kuuluvad varalised õigused. Asjas ei ole vaidlust, et poolte ühisvara hulka kuulub ettevõtte A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa. Pooled vaidlevad äriühingu osa väärtuse üle, mis hageja hinnangul on osa nimiväärtus 5752 eurot, aga ka- et väärtusetu, kostja Axxxxx Rxxx hinnangul on äriühingu osa nimiväärtus 77 000 eurot (A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse eksperthinnang tl.97-106 Ikd).

Kohus määras kohtumenetluse käigus ettevõtte osade väärtuse hindamise ekspertiisi, mille alusel riiklikult tunnustatud ekspert Oxxxx Gxxxxxxx andis hinnangu äriühingu osade väärtusele erinevatel ajahetkedel (vastavalt esitatud küsimustele). Ekspert vastas, et ekspertiisi teostamise aja seisuga on ettevõtte osa väärtus 56 720 eurot ja ilma ettevõtte nõudeta AxxxxRxxx vastu 7956 eurot (vt tabel 3 viimane veerg). Seisuga 04.03.2015 on ettevõtte osa väärtus 54 795 eurot. Kohus märgib siinjuures, et eksperdiarvamuse lk.2 on ekspert esitanud hinnatud vara turuväärtuse vastusena ekspertiisiküsimustele nr. 1, nr. 2 ja nr.5 (väikese tabeli kujul) ja siinjuures on tegemist trükiveaga, kus vastus küsimusele nr. 1 on antud 54 795 ja vastus küsimusele nr.2 56 720 eurot. Need numbrid on vastuolus (vahetuses) tabelis 3 (eksperdiarvamuse lk.5) kirjas olevate numbritega, kus turuväärtus seisuga 04.03.2015 on 54 795 eurot ja turuväärtus seisuga 30.06.2015 on 56 720 eurot (ja hindamiskäiguga). Seetõttu lähtub kohus tabelis 3 näidatud numbritest. Kohus, olles uurinud nii kohtu poolt määratud ekspertiisitulemust, Axxxxx Rxxx poolt koos 23.01.2017.a menetlusdokumendiga esitatud eksperthinnangut (tl.97-106 Ikd), Axxxxx Rxxx poolt 04.12.2018 esitatud vastuhagi juurde kuuluvaid tõendeid (tl.14-88 IIIkd) kui Axxx Rxxx poolt 21.10.2019 menetlusdokumendis esitatut (p.3) ja lisatud tõendeid (tl.85-131 IVkd), aga ka ettevõtte pangakontode väljavõtteid (tl.122-126 IIIkd), leiab, et ettevõtte osa väärtust ühisvara jagamise ajale lähima ajahetke seisuga (ekspertiisi teostamise seisuga) tuleb hinnata 7956 eurole nii, et ühisvara jagamise ajal puudub ettevõtte nõue Axxx Rxxx vastu. Kohtu seisukoht põhineb järgmisel: 7.2.1.Harju Maakohtu 25.07.2018.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-16-10331 (tl.14-19 IIIkd) tuvastati Axxxxx Rxxx nõude alusel A&A REVES OÜ osanike 18.04.2016.a otsuse tühisus ja kohustati Axxx Rxxxx andma nõusolek Axxxxx Rxxx kandmiseks A&A REVES OÜ osanike nimekirja. Tühistatud otsusega (tl.135 IIkd) oli ainuosanik Axxx Rxxx otsustanud muuta osaühingu aadress, nimi, lõpetada osaühingu majandustegevus ja alustada likvideerimismenetlust, kanda likvideerijaks Axxxxxxxx Vxxx. Harju Maakohtu viidatud otsuse p.26 on põhjendatud, et otsus on Axxx Rxxx poolt allkirjastatud 18.04.2016, mistõttu on tegemist 18.04.2016 otsusega.

esitas 02.022018 nõudekirja Axxxxxxxx Vxxxxxx A&A REVES OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentide ja sularahakassa üleandmiseks ja äriühingu pangakontolt tehtud väljamaksete 53 959,27 eurot tagastamiseks. Axxxxxxxx Vxxx nõudekirjale ei reageerinud. Nende tõenditega on tõendatud, et Axxx Rxxx poolt otsustatud A& A REVES OÜ likvideerimismenetluse algatamine, likvideerija määramine ja A&A REVES OÜ registrist kustutamine on toimunud õigusvastaselt ja A&A REVES OÜ raamatupidamisdokumendid on osutunud kättesaamatuks. Likvideerija Mxxxx Axx on esitanud 30.04.2018 kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 201 lg.2 p.2, § 3811 lg.1 tunnustel (tl.66-67), kriminaalmenetlus on alustatud Axxxxxxxx Uxxxx Vxxxx tegevuse osas KarS § 3811 lg.1 tunnustel 09.05.2018 ja 08.11.2018 Axxx Rxxx suhtes KarS § 201 lg.1 tunnustel (tl.68, 84 IIIkd). 28.11.2018 on likvideerija Mxxxx Axx A&A REVES OÜ (likvideerimisel) nimel esitanud tsiviilhagi kriminaalasjas Axxx Rxxx vastu 69 952,43 euro väljamõistmiseks, mis koosneb 41 185 euro ulatuses Axxx Rxxx poolt välja võetud sularahast ja 28 767,43 euro ulatuses Axxxxxxxx Vxxxx poolt õigusliku aluseta ülekantud rahalistest vahenditest. (tl.86-80, 72 IIIkd). Käesolevas tsiviilasjas on Axxx Rxxx olnud läbivalt seisukohal, et ettevõttel Axxx Rxxx vastu nõuet ei ole. 21.10.2019 menetlusdokumendis (tl.78-81 IVkd) p.3 esitab Axxx Rxxx detailsed põhjendused tõendamaks, et ta ei ole õigusliku aluseta omastanud ettevõtte raha ja et käesolevas menetluses ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas ettevõtte nõue Axxx Rxxx vastu on põhjendatud või mitte. Axxx Rxxx põhjendab, et abikaasade ühisvara väärtusena tuleb aluseks võtta 7956, s.t. vara väärtus ilma nõudeta Axxx Rxxx vastu. 7.2.5.Kohtu poolt määratud ettevõtte osade väärtuse ekspertiis on ekspert Oxxxx Gxxxxxxxx poolt läbi viidud A-xxxxxOÜ (käesolevaks ajaks muudetud nimi A& A REVES OÜ) aastaaruannete alusel aastatest 2011, 2013, 2015. Viimane aastaaruanne on äriregistrile esitatud seisuga 30.06.2015. Ettevõtte aastaaruanded 2012, 2013, 2014 ja 2015 majandusaasta kohta ( (lõpp 30.06.2015) on esitatud ka kohtule (tl.107-172 Ikd). Riiklikult tunnustatud ekspert on temale esitatud andmete alusel, s.t. aastaaruannete alusel hinnanud ettevõtte osa turuväärtuse summale 56 720 eurot, seejuures on ekspert analüüsinud bilansse eelnevatel aastatel (tabel 1), kasumiaruannet (tabel 2) ja esitanud osade väärtuse hindamiskäigu (tabel 3). Analüüsitud bilansid viiel aastal (2011-2015) näitavad püsivalt ettevõttel nõude olemasolu seotud osapoole ehk AxxxxRxxx vastu. Viimasel tegevusaastal (lõppes 30.06.2015) on nõue suurenenud 9500 euro võrra, aasta varem oli nõue vähenenud 16700 euro võrra. Sisult samasugusele tulemusele on jõudnud ka ekspert Jxxxx Jxxxx, kelle koostatud eksperthinnangu esitas 23.01.2017 kohtule Axxxxx Rxxx (tl.97-106). Kohtule esitatud majandusaasta aruannetes kajastub ettevõtte nõue seotud osapoolte vastu (lisa 16 või 17), 30.06.2015 lõppenud majandusaasta aruandes summas 81 274 eurot, kõik majandusaasta aruanded on allkirjastatud juhatuse liikme AxxxxRxxx poolt. Ekspert on hinnanud ettevõtte osa väärtust ettevõtte majandusaasta aruande alusel ja selle järgi ongi ettevõtte peamiseks varaks olnud nõue Axxx Rxxx vastu. Ekspert on nõude alla hinnanud 25% ulatuses lähtudes eeldusest, et raamatupidamises kajastatud nõue Axxx Rxxx vastu on põhjendatud ja kaitstav, kuid et nõude kättesaamist raskendab asjaolu, et Axxx Rxxx nõude olemasoluga ei nõustu, et nõue ei ole kirjalikult vormistatud ja et nõudele ei ole seatud tagatisi. Kohtul ei ole põhjust eksperdile ette heita turuväärtuse hindamiseks kasutatud metoodikat (nn netovarade meetod), kus ettevõtte väärtus kujuneb varade väärtus miinus kohustused. Eelduseks on, et hinnatava ettevõtte tegevus lõpetatakse. Käesoleval juhul on Axxx Rxxx otsustanud ettevõtte likvideerimise, tema poolt määratud likvideerija Axxxxxxxx Vxxt on ettevõtte registrist kustutanud, nõudmata sisse majandusaasta aruandes kajastatud kohustust Axxx Rxxx vastu.

nõuet ettevõttega seotud osapoole vastu. Seotud osapool (Axxx Rxxx) sellise nõude olemasolu eitab. Kohus märgib, et ettevõtte nõuet seotud osapoole vastu ei saa lihtsustatult taandada üksnes pangakontolt väljavõetud sularahasummadele, sellele on viidanud ka ekspert eksperdiarvamuses p.4 (viimane lõik), kus kirjas, et nõue endise juhatuse liikme Axxx Rxxx vastu on summas 81 274 eurot (mitte 69 952,43 eurot). Seejuures kohus rõhutab, et majandusaasta aruandes kajastatud nõudesummas 81 274 eurot ei saa sisalduda summa 28 767,43 eurot, mis on ettevõtte kontolt välja läinud Axxxxxxxx Vxxxx tegevuse läbi (A.Vxxx alustas tegevust aprillis 2016). Olukorras, kus puuduvad nõude aluseks olevad raamatupidamisdokumendid ja üldse igasugused raamatupidamise algdokumendid, puudub nõude sissenõudmisel positiivne perspektiiv ja see nõue ei ole kaitstav. Kohus märgib täiendavalt, et seotud osapoole (Axxx Rxxx) vastu oleva nõude taandamine pangakontolt väljavõetule ja selle käsitlemine üksnes pangakontolt nähtuva alusel ei saa olla tulemuslik. Kui Axxx Rxxx on 21.10.2019 menetlusdokumendis p.2.3.4.-2.3.12 esitanud arvutused selle kohta, millised on olnud tema nõuded ettevõtte vastu erinevatel majandusaastatel (töötasu, dividendid, lähetused, kompensatsioonid jm) ja millised summad on ta oma pangakonto vahendusel ettevõttelt kätte saanud, siis kohtu toimikus olevates majandusaasta aruannetes kajastuvad ka ettevõtte võlad töövõtjatele (juhatuse liikmele), nt seisuga 30.06.2015 on see summa 315 eurot (majandusaasta aruande lisa 6, 7), kuid ettevõtte nõue on sellele vaatamata 81 274 eurot AxxxxRxxx vastu. Ka kajastavad majandusaasta aruanded Axxx Rxxx poolt menetlusdokumendis nimetatud kuluartikleid (dividendid, lähetused, kompensatsioonid) juba kui tehtud kulutusi (väljaminekuid) ja mis on arvesse võetud ettevõtte osa väärtuse hindamisel (tabel 2 ekspertiisiaktis). Kõigil eespoolkirjeldatud asjaoludel ei saa A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse puhul käesoleval ajal lähtuda väärtusest koos ettevõtte nõudega Axxx Rxxx vastu, kuna selle nõude tegelik realiseerimine ja kaitsmine ei ole võimalik Axxx Rxxx poolt algatatud likvideerimismenetluse tõttu. Selline Axxx Rxxx tegevus on olnud süüline ja jõustunud kohtulahenditega on sellekohane hinnang antud. Kohus arvestab ühisvaras oleva A& A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtusena 7956 eurot. Ettevõtte osa väärtus koos nõudega Axxx Rxxx vastu oleks 56 720 eurot. Axxxxx Rxxx on esitanud kohtule nõude, et kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 54 795 eurot, siis mõista kostjalt PkS § 34 lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 54 795 eurot ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse vahe, ja jagada hüvitis koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. Kohus on seisukohal, et ettevõtte osa väärtuse vähenemise eest ühisvarasse hüvitise väljamõistmine PkS § 34 lg.3 alusel on põhjendatud ja väljamõistetav hüvitis on 48 764 eurot (56 720-7956=48764).

PkS § 29 lg.1, lg.4 järgi tekib abikaasa poolt tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Axxx Rxxx ja Axxxxx Rxxx on võtnud ühiselt kohustuse – laenu 02.04.2004 sõlmitud laenulepingu nr. 5500063830410 alusel (tl.23-32 Ikd) AS Eesti Ühispank ees ja tegemist on abikaasade ühisvarasse kuuluva kohustusega. Poolte abielu kestel tasus pangale laenumakseid Axxx Rxxx, abielu lõppemise järel on laenumakseid tasunud Axxxxx Rxxx peamiselt oma lahusvara arvel. Axxxxx Rxxx on menetluse kestel esitanud kohtule andmeid kohustuste tasumise kohta selle laenulepingu alusel ja laenujäägi kohta. AS SEB Pank tõendi (tl.136 IIIkd) kohaselt on selle laenulepingu täitmiseks Axxxxx xxxx kontolt tasutud perioodil 01.03.2015-22.05.2019 laenu põhiosa makseid 16082,31 eurot ja intressimakseid 198,16 eurot, seega kokku 16 280,47 eurot. Laenujääk seisuga 22.05.2019 on 0 eurot. AS SEB Pank tõendist (tl.154 IVkd) selgub, et 17.05.2019 kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest on tasutud laenulepingu lõpetamiseks makse 2241,14 eurot. Seega on laenulepingu nr . 5500063830410 alusel võetud kohustus täidetud ja ühisvara jagamisel puudub täitmisele kuuluv solidaarkohustus selle lepingu järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et Axxxxx Rxxx on võtnud kohustuse – laenu 02.08.2013 sõlmitud laenulepingu nr. 2013021698 alusel (tl.184-188 Ikd) AS SEB Pank ees. Tegemist on abikaasade ühisvarasse kuuluva kohustusega. Selle laenukohustuse makseid on tasunud Axxxxx Rxxx, perioodil 01.03.2015 kuni 22.05.2019 on tasutud põhiosa makseid summas 17 754,114 eurot ja intressimakseid summas 5361,32 eurot (AS SEB Pank tõend tl.136 IIIkd). Kokku tasutud seega 23 115,46 eurot. AS SEB Pank tõendist (tl.154 IVkd) selgub, et 17.05.2019 kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest on tasutud selle laenu osaliseks tagastamiseks 12000 eurot. AS SEB Pank tõendist 08.07.2020 selgub, et perioodil 05.10.201908.07.2020 on tasutud selle laenulepingu põhiosa makseid ja intressimakseid kokku 2312,55 eurot, laenujääk on 34 071,54 eurot. Seega kokku on tasutud selle laenulepingu täitmiseks makseid alates 01.03.2015 (abielu lõppemise järgsel perioodil) 23 115,46+2312,55=25428,01 eurot. Sellest 12000 eurot kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest. Selle laenulepingu järgi on täitmata rahaline kohustus AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot, mis kuulub poolte ühisvarana jagamisele.

Axxxxx Rxxx hüvitisenõue olla üksnes 11,14% ulatuses ehk 2005,2 eurot. b)viitega PkS § 34 lg.2 tõlgendusele Riigikohtu lahendis nr. 2-14-18828 (riigikohtuniku eriarvamus) leiab kostja, et kui abikaasa on panustanud ühisvarasse oma lahusvara ja tegemist on rahalise panusega, tulebki hüvitada panustatud rahasumma, kuna see väljendab panustatud lahusvara väärtust. Ka tuleb panustatud lahusvara (raha) maha arvata ühisvarasse kuuluva eseme väärtusest ja nii leida selle ühisvarasse kuuluva eseme väärtus. Nii kujuneks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi väärtuseks 54 378,46 eurot. c)kuna laenulepingust nr 2013021698 tulenev kohustus on poolte solidaarkohustus, kuulub see jagamisele poolte vahel VÕS § 65 järgi ja regressinõude saab esitada VÕS § 69 lg.2 järgi. Samuti tuleb jagada rahalist kohustust ka PkS § 34 lg.2 nõuet esitades. Axxx Rxxx vaidleb ka korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx remondifondi maksetele vastu 19.11.2019 menetlusdokumendi p.2.3.10), leides, et pole tõendatud, et see kohustus oleks täidetud Axxxxx Rxxx lahusvara arvel.

kokku 3359,12 eurot. Korteriomandiga seotud maksete tasumise kohustus on korteriomanikul ja Axxxxx Rxxx kinnitusel on ta need maksed tasunud. Seega on Axxxxx Rxxx õigustatud nõudma ühisvarasse hüvitist tema lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides summas 3359,12 eurot.

PkS § 23 lg.2 järgi Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendatud eelduste olemasolu, mis annaks aluse kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamiseks tema osale vastavas osas. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 40 lg 3 näeb ette, et valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Ei ole tõendatud, et AxxxxRxxxxoli kohustatud loovutama perekonna eluaseme ainukasutamiseks Axxxxx Rxxxxx. Omandiõiguse teostamine, s.h. ühisomanikuna, ei ole kohustuslik. Samas ei saa loobumine omandiõiguse teostamisest olla aluseks hilisemate nõuete esitamisele omandiõiguse teostamata jätmise eest kasu saamiseks, s.h. kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisele. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. AÕS § 72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Käesolevas asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendatud AxxxxRxxx soovi kasutada xxxxxxxxxxxxx elamut pärast seda, kui ta poolte ühisest elukohast lahkus või soovi sõlmida sellekohast kokkulepet. Samuti ei ole tõendatud, et Axxxxx Rxxx takistas AxxxxRxxxx kinnisasja kasutamist. Kohus leiab, et puuduvad eeldused Axxx Rxxx kasutuseeliste hüvitise nõude rahuldamiseks ja nõue jääb rahuldamata.

AÕS § 77 lg.3 järgi kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Poolte ühisvaras on seega kokku kohustusi 61 207,21 euro ulatuses ( laenujääk AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot ja kohustus Axxxxx Rxxx ees PkS § 34 lg.2 alusel 28 135,67 eurot p.7.5.1.3.). Vara on poolte ühisvaras 265 560,07 euro väärtuses järgmiselt: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu 73000 eurot,xxxxxxxxxx kinnistu 17 000 eurot,xxxxxxxxxxxxxx asunud kodune vara 4500 eurot, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa 7956 eurot, Raha AxxxxRxxx pangakontol 1976,94 eurot ja Axxxxx Rxxx pangakontodel 1104,27 eurot, hüvitisenõue ühisvarasse AxxxxRxxx vastu mootorsaani eest 1500 eurot, hüvitisenõue ühisvarasse Axxx Rxxx vastu A&A REVES OÜ osa väärtuse vähenemise eest 48 764 eurot ja hüvitisenõue ühisvarasse Axxxxx Rxxx vastu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu eest 109 758,86 eurot. Kohus jagab ühisvara poolte vahel vastavalt nende soovitule varana, kummagi poole pangakontol olnud raha jääb sellele poolele ja Axxxxx Rxxxxx jääb AS SEB Pank ees olevast laenulepingust tulenev kohustus (laenujääk) 34 071,54 eurot. Kuna kummalgi poolel on ühisvara ees hüvitise maksmise kohustus, jääb see kohustus selle poole kanda, kelle tegevuse tõttu on hüvitise maksmise kohustus tekkinud. AxxxxRxxxxx jääb vara ja ühisvarasse makstavaid hüvitisi kokku 77 196,94 euro väärtuses (xxxxxxxxx 17000 eurot, A&A REVES osa 7956 eurot, raha pangakontol 1976,94 eurot, hüvitised ühisvarasse 1500 eurot ja 48 764 eurot). Axxxxx Rxxxxx jääb vara, kohustusi ja ühisvarasse makstavaid hüvitisi kokku 154 291,59 euro väärtuses (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 73 000 eurot, kodune vara 4500 eurot, raha pangakontodel 1104,27 eurot, hüvitis xxxxxxxxxxxxx eest 109 758,86 eurot, kohustus AS SEB Pank ees miinus 34 071,54 eurot). Lisaks sellele on Axxxxx Rxxxx ühisvara vastu nõue 28 135,67 euro ulatuses PkS § 34 lg.2 alusel. Riigikohus on lahendis nr. 2-14-18828 öelnud: Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvestamiseks lähtub samadest alustest nagu PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Kolleegium on varasemas praktikas PKS1995 § 19 lg 2 kohaldamise aspektist selgitanud, et abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel. Sama ka lahendis nr. 3-2-1-108-16 (p.31). Kuna käesoleval juhul on poolte kogu ühisvara väärtus 265 560,07 eurot, tuleb sellest maha lahutada esmalt kohustus AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot ja seejärel kohustus Axxxxx Rxxx ees PkS § 34 lg.2 alusel 28 135,67 eurot. Selliselt jääb ühisvara jagatavaks väärtuseks 203 352,86 eurot, millest kummagi poole osa 101 676,43 eurot. Liites sellele juurde Axxxxx Rxxx nõude 28 135,67 eurot, jääb Axxx Rxxxx ühisvarast saada olevaks väärtuseks 101 676,43 eurot ja Axxxxx Rxxxx saada olevaks väärtuseks 129 812,10 eurot. AxxxxRxxxxsaab ühisvara arvelt vara vähem 24 479,49 eurot kui tal on õigus saada. Axxxxx Rxxx saab ühisvara arvelt vara rohkem 24 479,49 eurot kui tal on õigus saada. Poolte võrdsuse saavutamiseks PkS § 37 lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel tuleb Axxxxx Rxxxxx AxxxxRxxxxkasuks välja mõista vähemsaadu tasaarvestamiseks 24 479,49 eurot. Axxxxx Rxxx vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja osade nõuete osas jääb rahuldamata. Axxx Rxxx hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja osade nõuete osas jääb rahuldamata.

andma

sellekohased

On esitatud taotlus kohtulahendi saatmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale muudatuskande tegemiseks. Võttes aluseks AxxxxRxxx ja Axxxxx Rxxx sellekohased taotlused kohtule, kohustab kohus pooli TsÜS § 68 lg.5 ja Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi selliseid tahteavaldusi andma.

määruse alusel ettemaksuna kinnisvaraekspertiisi eest. Kohus määrusega 28.06.2019 kohustas pooli, s.h. Axxxxx Rxxx tasuma ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi eest ettemaksu 1000 eurot. Axxxxx Rxxx ettemaksu ei tasunud ja teatas kohtule 12.07.2019, et tema seda ettemaksu ei tasu, kuna ta ei ole ekspertiisi taotlenud. Axxxxx Rxxx on menetluskulude nimekirjas esitanud menetluskuluna dokumentaalse tõendi saamise kulu 1800 eurot (Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnang). On lisatud arve summale 1800 eurot 16.12.2016.a. Kohus leiab, et poolte kulu riigilõivule (nii hagilt kui vastuhagilt) mõlemal 300 eurot on olnud menetluse toimumiseks vältimatu kulu, kooskõlas TsMS § 132 lg.1, lg.4 p.5 ja põhjendatud. Kinnisvaraekspertiisi kulu 590 eurot, millest kumbki pool kandnud 295 eurot, on kohtu poolt määratud, põhjendatud, eksperdile välja makstud. Kohus on määrusega 28.06.2019 määranud ja määrusega 15.08.2019 eksperdile välja maksnud ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi tasu, mille katmiseks kohustas kohus pooli tegema ettemaksu à1000 eurot. Ettemaksu tegi AxxxxRxxx, Axxxxx Rxxx mitte. Kohtu hinnangul tuleb pooltel kanda ka ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi kulud võrdsetes osades. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et ettevõtte osa jagamine on olnud mõlema poole huvides. Ehkki Axxxxx Rxxx on teatanud, et tema ei ole ekspertiisi taotlenud, on vaidlus keskendunud sellele, kas ettevõtte osa väärtus on Axxx Rxxx poolt nimetatud nimiväärtus või Axxxxx Rxxx poolt nimetatud oluliselt kõrgem väärtus. Kohtu poolt ekspertiisi määramata ei oleks ilmselt ka ettevõtte osa väärtuse määramine võimalikuks osutunud. Kohus on kohustanud ka Axxxxx Rxxx tegema ettemaksu, mida ei ole tehtud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Axxxxx Rxxxxx välja ekspertiisikulu tema poolt tasumata osas, s.o. 1000 eurot riigi tuludesse. Axxxxx Rxxx poolt kantud dokumentaalse tõendi saamise kulu 1800 eurot (kinnisvaraekspertiis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnisasjale) ei loe kohus käesolevas asjas põhjendatud kuluks. Seda ekspertiisi ei ole kohtuasjas määratud ja saadud eksperdiarvamus ei ole asja lahendamiseks vältimatult vajalik tõend. Kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, tegemist on hagimenetluses menetletava perekonnaasjaga. Ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist ja puuduvad TsMS § 164 lg.-s 2 sätestatud alused, tuleb Axxx Rxxx poolt kantud menetluskulud jätta AxxxxRxxx enda kanda ja Axxxxx Rxxx poolt kantud menetluskulud Axxxxx Rxxx enda kanda. Kuna kohus jätab ka poolte kantud õigusabikulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses õigusabikulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Kohus selgitab TsMS § 179 lg.1, lg.21 lg.4 alusel, et riigi tuludesse maksmisele kuuluv menetluskuluekspertiisitasu 1000 eurot tuleb tasuda riigi tuludesse TsMS § 179 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul, milleks kohus määrab 60 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest. Eraldi dokument menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega antakse kostjale kätte koos kohtuotsusega. Kohus selgitab TsMS § 179 lg 9 korras menetluskulude hüvitamise kohustust: riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.