Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta kostja I A&A REVES OÜ ja kostja II A R kanda. 2) Määrata hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Rahuldada hageja A R taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista kostjalt I A&A REVES OÜ-lt ja kostjalt II A R võrdsetes osades hageja A R kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 4530 eurot. 3) Mõista kostjalt I A&A REVES OÜ-lt hageja A R kasuks välja hageja A R menetluskulud summas 2265 eurot. 4) Mõista kostjalt II A R hageja A R kasuks välja hageja A R menetluskulud summas 2265 eurot. 5) Mõista kostjalt I A&A REVES OÜ-lt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2265 eurot) hageja A R kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6) Mõista kostjalt II A R menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2265 eurot) hageja A R kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 25.07.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada

2-16-10331 otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja A R esitas kohtusse hagi A&A REVES OÜ (likvideerimisel) ja A R vastu tuvastada A&A REVES OÜ 18.04.2016 osanike otsuse tühisus ja kohustada A R andma nõusolek A R kandmiseks A&A REVES OÜ osanike nimekirja A R nimel oleva A&A REVES OÜ osa ühisomanikuna ning asendada A R nõusolek A R A&A REVES OÜ osanike nimekirja kandmiseks kohtuotsusega (I kd, tl 2-83, 93-105; II k, tl 180-182; 176-178). 2) Hageja ja kostja II sõlmisid abielu 29.01.1994 (I kd, tl 10) ning lahutasid abielu 04.03.2015 (I kd, tl 11). Hageja ja kostja II kui endiste abikaasade vahelised varalised suhted olid allutatud varaühisuse varasuhtele, millisel puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (kehtiva PKS § 25). Kuigi hageja ja kostja II abielu on lahutatud, on abielu jooksul tekkinud ühisvara endiselt jagamata. 3) Kostja II asutas 04.07.2000 osaühingu A&A REVES OÜ (registrikood 10666361; endine ärinimi A-R OÜ; I kd, tl 12-15). Kostja I A&A REVES OÜ peamiseks tegevusalaks on välisriigis transporditeenuse osutamine (I kd, tl 16-65). Hageja avastas juhuslikult äriregistrist, et kostja II võttis 18.04.2016 vastu ainuosaniku otsuse (I kd, tl 66-69), milles muuhulgas otsustas lõpetada OÜ majandustegevus ja alustada likvideerimismenetlust, kutsuda juhatusest tagasi A R ning kanda likvideerijaks A V. Vaatamata asjaolule, et kostja II endise A&A REVES OÜ juhatuse liikmena teadis, et A&A REVES OÜ osa on hageja ja kostja II ühisomandis, ei edastanud A&A REVES OÜ juhatus osanike koosoleku kokkukutsumise teadet hagejale. Kuivõrd hageja ei ole ka A&A REVES OÜ 18.04.2016 osaniku otsuse vastuvõtmisel osalenud ega otsuse vastuvõtmise poolt hääletanud, on 18.04.2016 osaniku otsus tühine. 18.04.2016 osaniku otsuse vastuvõtmise kostja II poolt tingis asjaolu, et hageja on 2016. aasta kevadel teinud kostjale II korduvalt ettepanekuid ühisvara jagamiseks, kuid kostja II ei ole soovinud ühisvara konstruktiivselt ning kohtuväliselt jagada. Kuna A&A REVES OÜ on asutatud hageja ja kostja II abielu jooksul, kuulub A&A REVES OÜ osa hageja ja kostja II kui abikaasade ühisomandisse ning seda vaatamata asjaolule, et äriregistris on A&A REVES OÜ osanikuna märgitud vaid kostja II.

2-16-10331 4) Kostja I A&A REVES OÜ juhatus ei edastanud hagejale kui A&A REVES OÜ ühisosanikule 18.04.2016 osanike koosoleku kokkukutsumise teadet, kuigi A&A REVES OÜ ja kostja II (kui A&A REVES OÜ juhatuse liige) olid teadlikud osa kuuluvusest hageja ja kostja II ühisomandisse. Seega ei kutsutud hagejat 18.04.2016 osanike üldkoosolekule, mistõttu on 18.04.2016 osaniku otsus ÄS § 1721 alusel tühine. Kostja I 18.04.2016 osaniku otsus on tühine ka põhjusel, et PKS § 28 lg 1 ja ÄS § 165 lg 1 alusel saavad osa ühised omajad teostada osast tulenevaid õigusi üksnes ühiselt ehk kostjal II puudus ilma hageja vastavasisulise tahteavalduseta ÄS § 174 lg 1 kohane vajalik häälteenamus A&A REVES OÜ 18.04.2016 osaniku otsuse vastuvõtmiseks. 5) Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolus, et hageja ei ole kantud A&A REVES OÜ osanike nimekirja A&A REVES OÜ osa ühisomajana. Kuivõrd hagejal on eelviidatud Riigikohtu lahendi valguses kui ka ÄS § 165 lg 1 ls 3 alusel õigus nõuda enda kui osa ühisomaniku A&A REVES OÜ osanike nimekirja kandmist, palub hageja ÄS § 165 lg 1 ls 2 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtul kohustada kostjat II andma nõusolek hageja A&A REVES OÜ osanike nimekirja A&A REVES OÜ osa ühisomanikuna kandmiseks ning asendada A R nõusolek A R A&A REVES OÜ osanike nimekirja kandmiseks kohtuotsusega. 6) A&A REVES OÜ kasutas oma majandustegevuses püsivalt A R kui juhatuse liiget. Esindaja teadmine loetakse ka esindatava teadmiseks. Seega tuleb A R kui juhatuse liikmele teadaolevad asjaolud lugeda teadaolevateks A&A REVES OÜ-le, seda enam, et A R oli A&A REVES OÜ ainus juhatuse liige ehk seaduslik esindaja. Järelikult kõik asjaolud, mis olid teada A Rle, olid samal ajal täies ulatuses teada ka A&A REVES OÜ-le. A&A REVES OÜ oli läbi selle äriregistri järgse ainuosaniku ning juhatuse liikme A R täielikult teadlik asjaolust, et ühingu osa kuulub A R ja hageja ühisvara hulka, st hageja ja A R on osa ühisomanikud. Selliselt oli A&A REVES OÜ kohustatud üldkoosoleku teate edastama mitte üksnes A R, vaid ka hagejale (ÄS § 172 lg 4), mida A&A REVES OÜ ei ole teinud, rikkudes seeläbi oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. A&A REVES OÜ oli või pidi olema teadlik, et osa kuulub ühisvarasse ning osanike osas on osanike nimekirja kanne ebaõige. Vaatamata sellele ei saatnud A&A REVES OÜ ÄS § 172 lg 4 alusel kutset osanike koosolekule hagejale kui osa teisele ühisomanikule. Osa ühisomanik A R ei olnud üksinda õigust võtta vastu otsuseid osanike nimel (II kd, 176-178).

KOSTJA I A&A REVES OÜ VASTUS HAGIAVALDUSELE

7) Kostja I (likvideerimisel) seadusliku esindaja (likvideerija) vastuse kohaselt on hagi põhjendatud ning tal puuduvad vastuväited hagi rahuldamisele (II kd, tl 190-191).

KOSTJA II A R VASTUS HAGIAVALDUSELE

8) Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (I kd, tl 121-125; II kd, tl 34-35; II kd, tl 186-189; III kd, tl 1-7; III kd, tl 17-19). 9) Hageja ei ole kunagi osalenud ega kokku puutunud A&A Reves OÜ majandustegevusega ega ole selleks ka kunagi soovi avaldanud. Hageja ei oma ülevaadet ettevõtte majandusseisust, kuivõrd hagejat ei ole see aastate jooksul lihtsalt huvitanud. Hagejal ja kostjal II oli kokkulepe, et hageja tegeleb oma majandustegevusega (hambaraviteenuste

2-16-10331 osutamine) ja kostja II oma majandustegevusega (veoteenuste osutamine). Pooled on seda aastaid aktsepteerinud ning pole teineteise majandustegevusse sekkunud ega selleks ka kunagi soovi avaldanud. 10) Kostja II ei nõustu hageja väidetega, et hageja ei ole andnud nõusolekut enda esindamiseks. Hageja on andnud kostjale II nõusoleku enda esindamiseks osadest tulenevate õiguste teostamisel. Kordagi ei ole hageja isiklikult ühelgi äriühingu koosolekul kohal viibinud ega mistahes moel arvamust või huvi üles näidanud ettevõtet tegevuse vastu. Hageja on andnud nõusoleku ja aktsepteerinud aastate jooksul, st kogu äriühingute tegevuse aja vältel kostja II poolt osaniku õiguste teostamist ainuisikuliselt. 11) Hageja poolt osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal ei ole ega ole kunagi olnud mingisugust huvi ega puutumust OÜ-ga A&A Reves ning hageja ainuke hagi esitamise eesmärk on kostjale II lisakulutuste ja ebamugavuste tekitamine. 12) Hageja nõue- kanda hageja osanike nimekirja ja asendada kostja II nõusolek kohtuotsusega - on esitatud pahatahtlikult, mille tegelik eesmärk on kostjale II kulutuste tekitamine (I kd, tl 121-125). 13) Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud vastuvõtmise korda oluliselt. See, et hageja ei osalenud 18.04.2016. a otsuse tegemisel, ei tähenda, et otsus on ÄS § 172l alusel tühine. Vastavalt ÄS § 172 lg-le 4, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. 14) Pooled ei käsitlenud kordagi äriühingu osa ühisosana, st ca 16 aastat tegutses kostja II A R äriühingus ainuosanikuna, olles teadlik, et tegemist on tema ettevõttega. Küsimus, kas tegemist võiks olla ühisvaraga, kerkis päevakorda alles novembris 2016. a, kui pooled asusid (tsiviilasjas nr 2-16-17884) ühisvara jagama. Ka hageja ise ei teavitanud 16. aasta jooksul kordagi ei kostjat I ega kostjat II, et tema hinnangul võib tegemist olla ühisvaraga. Hageja ei ole tõendanud, et on avaldanud kostjale I ja II enne 18.04.2016. a, et tegemist on ühisvaraga, st hageja näol on tegemist ühisosanikuga, mille pinnalt võiks eeldada, et kostja II juhatuse liikmena pidi olema teadlik, et koosoleku kutse tuleks saata ühtlasi ka hagejale. 15) Juhul, kui eeldada kostja I kuuluvust ühisvara hulka, oli kostjal II õigus teha otsus mõlema ühisosaniku nimel (ÄS § 165 lg 1). 16) Kostja II on seisukohal, et pooled on konkludentselt määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühise esindaja A R. Kokkuleppe tõlgendamisel esindusõiguse teostamise osas saab tugineda VÕS § 29 lg 5 p-le 6, st arvestada tuleb pooltevahelist varasemat praktikat. Hageja on talunud ja aktsepteerinud 16 aasta vältel, et poolte ühist vara (st ühisosa) valdab, kasutab ja käsutab A R. Hageja taolist käitumist saab pidada tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 3 järgi. Seega oli kostjal II õigus teostada ühisosast tulenevaid õigusi ka iseseisvalt, st sisesuhtest tuleneva kokkuleppe alusel (II kd, tl 186-189; III kd, tl 17-19).

MENETLUSE KÄIK

17) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 13.01.2017 (II kd, tl 4-5) ja 23.05.2018 (III kd, tl 22-24).

2-16-10331 18) Käesolevas tsiviilasjas on 16.09.2016 kohtumäärusega rahuldatud hageja hagi tagamise taotlus, millega on keelatud kostjal I A&A Reves OÜ-l ja tema likvideerijal AV (isikukood xxxxxxxxxx) ilma kohtu eelneva loata A&A Reves OÜ-le kohustuste võtmine ning A&A Reves OÜ-st kolmandatele isikutele vara üleandmine ja rahaliste väljamaksete tegemine (I kd, tl 166-167). 19) Tsiviilasja nr 2-16-10331 menetlus peatati 29.03.2017 (II kd, tl 157-158) ning menetlus uuendati 02.02.2018 (II kd, tl 175). 20) Hageja esitas 05.03.2018 kohtule taotluse kontrollimaks kostja I esindajate esindusõiguse olemasolu (II kd, tl 194-196). 21) Kostjad esitasid 19.03.2018 enda seisukoha hageja 05.03.2018 taotlusele (III kd, tl 1-3) ning hageja esitas omapoolse seisukoha kostjate vastusele 13.04.2018 (III kd, tl 12-15). 22) 23.05.2018 kohtuistungil lahendas kohus ära hageja 05.03.2018 taotluse, leides, et vandeadvokaat Urmas Kõrgessaar ja advokaat Karin Ploom ei saa käesolevas menetluses olla kostja I esindajateks, kuna TsÜS § 41 lg 5 kohaselt saab kostja I (likvideerimisel) esindajaks olla vaid likvideerija (III kd, tl 22-24).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada. 24) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

Hageja ja kostja II sõlmisid abielu 29.01.1994 (I kd, tl 10) ning lahutasid abielu 04.03.2015 (I kd, tl 11).  Kostja II asutas 04.07.2000 osaühingu A&A REVES OÜ, mille peamiseks tegevusalaks on välisriigis transporditeenuse osutamine (registrikood 10666361; endine ärinimi A-R OÜ; I kd, tl 12-65; 70-71).  Kostja II võttis 18.04.2016 vastu ainuosaniku otsuse (mis on A V poolt allkirjastatud 18.04.2016 ning A R poolt allkirjastatud 18.04.2016), milles otsustas: 1) muuta osaühingu aadressi, määrates uueks aadressiks Tornimäe 7, 10145 Tallinn; 2) muuta osaühingu nimi, uus nimi on A&A REVES OÜ; 3) lõpetada osaühingu majandustegevus ja alustada likvideerimismenetlust; 4) kutsuda juhatusest tagasi A R, isikukood xxxxxxxxxxxxxx; 5) kanda likvideerijaks A V isikukood, xxxxxxxxxxxxxx; 6) kustutada sidevahendid, uus sidevahend on e-post: xxx; 7) muuta osaühingu põhikirja; 8) esitada Äriregistrile avaldus osaühingu registriandmete muutmiseks (I kd, tl 66-69). 25) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kostja I A&A REVES OÜ osa oli hageja ja kostja II ühisomandis; kas kostja II 18.04.2016 osaniku otsus on tühine ning kas on alust kohustada kostjat II andma nõusolek hageja kostja I A&A REVES OÜ osanike nimekirja kostja I osa ühisomanikuna kandmiseks ning kas on põhjendatud asendada kostja

2-16-10331 II nõusolek hageja kostja I osanike nimekirja kandmiseks kohtuotsusega. 26) Hageja on esitanud esialgse hagiavalduse, milles muuhulgas palus kohtul tuvastada kostja I 18.04.2016 osaniku otsuse tühisus (I kd, tl 1-9). Kohus palus puuduste kõrvaldamise määruses hagejal täpsustada, millist ainuosaniku otsuse tühisust palub hageja tuvastada, sest hagiavalduse lisana on esitatud 06.04.2016 otsus (I kd, tl 90). Hageja esitas 13.07.2016 parandatud hagiavalduse, milles palus kohtul tuvastada kostja I 06.04.2016 osaniku otsuse tühisus (I kd, tl 94-105). Samas on hageja märkinud, et lähtus esmases hagiavalduses arusaamast, et osaniku otsus on vastu võetud siis, kui osanik on selle allkirjastanud, so 18.04.2016 (I kd, tl 94). Käesolevas kohtuotsuses asub kohus seisukohale, et kostja I ainuosaniku otsust, mis kannab küll kuupäeva 06.04.2016 ja mis on allkirjastatud Alexander Vesti poolt 06.04.2016 ning A R poolt 18.04.2016, tuleb pidada kostja I 18.04.2016 osaniku otsuseks. Nimetatud otsuse on kostja I osanik A R allkirjastanud 18.04.2016 (I kd, tl 66-69) ning just seda kuupäeva saab pidada osaniku otsuse vastuvõtmise ajaks ning otsuse kuupäevaks. Seega on tegemist 18.04.2016 osaniku otsusega, mitte 06.04.2016 osaniku otsusega, nagu kohus on ekslikult menetluses varasemalt käsitlenud. 27) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude kohtumääruses (I kd, tl 108-109) ning mitmel kohtuistungil (I kd, tl 4-5; III kd, tl 22-24) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Kuivõrd nii hagejat kui kostjat esindavad lepingulised esindajad, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 28) Esmalt käsitleb kohus hageja esimest nõuet – tuvastada kostja I 18.04.2016 otsuse tühisus. Vaidlustamata asjaoludel olid hageja ja kostja II abielus 29.01.1994 kuni 04.03.2015 ning nende abielu jooksul tekkinud ühisvara on peale lahtust jäänud jagamata (I kd, tl 10-11). Kostja II asutas hageja ja kostja II abielu ajal, so 04.07.2000 kostja I A&A REVES OÜ (I kd, tl 16-65). Hageja ja kostja II kui endiste abikaasade vahelised varalised suhted olid allutatud varaühisuse varasuhtele, millisel puhul varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kui ka kehtiva PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

2-16-10331

29) Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-08, p-s 28 leidnud, et osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub perekonnaseaduse § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud ka ühisvarasse kuuluva aktsia õiguslikku režiimi (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 24), aga ka kinnisasja õiguslikku režiimi, kui omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud üksnes üks abikaasa (vt Riigikohtu 11. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, p 10). Abikaasadel on PKS § 17 lg 1 järgi võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Nad teevad seda PKS § 17 lg 2 kohaselt kokkuleppel, selle puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Osanik võib ÄS § 170 lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kusjuures esindajale antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes üks abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS § 165 lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa. 30) Kohus leiab, et kostja I osa oli hageja ja kostja II ühisomandis. Vaidlustamata asjaoludel on teada, et kostja I kasutas oma majandustegevuses püsivalt kostjat II A R kui juhatuse liiget. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandusvõi kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Seega saab kõik asjaolud, mis olid teada A R, lugeda ka kostja I teadmiseks. A R oli teada, et kostja I on asutatud tema ja hageja abielu ajal, seega pidi A R olema teadlik ka sellest, et kostja I osa kuulub A R ja hageja ühisvara hulka ehk hageja ja kostja II on osa ühisomanikud. 31) ÄS § 165 lg 1 alusel kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Kohtu hinnangul oli kostja I läbi oma ainuosaniku ja juhatuse liikme A R osa ühisest kuuluvusest teadlik ning antud asjas ei saa lähtuda ÄS § 165 lg 1 teisest lausest.

2-16-10331 32) ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 171 lg 1 tulenealt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS § 172 lg 1 kohaselt juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele ning lg 2 kohaselt tuleb teates muuhulgas näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. ÄS § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14, p-s 21 asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte. 33) ÄS § 172 lg 4 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele. Käesolevas asjas ei ole kostja I saatnud teadet hagejale, mistõttu on kostja I rikkunud ÄS § 172 lg 4 viimases lauses sätestatud kohustust. 34) Kostja I on kohustatud üldkoosoleku teate edastama ka hagejale ning selline asjaolu oli kostjale II teada, kuna kostja I oli läbi oma ainuosaniku ja juhatuse liikme A R osa ühisest kuuluvusest teadlik. Selliselt rikkus kostja I üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja I juhatus ei edastanud hagejale kui kostja I ühisosanikule 18.04.2016 osanike koosoleku kokkukutsumise teadet ning hagejat ei kutsutud 18.04.2016 osanike üldkoosolekule, mistõttu on 18.04.2016 osaniku otsus tühine ÄS § 1721 alusel. 35) Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja esimene nõue – tuvastada A&A REVES OÜ 18.04.2016 osanike otsuse tühisus – rahuldamisele ning kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ 18.04.2016 osanike otsus on tühine.

2-16-10331 36) Järgmisena käsitleb kohus hageja teist nõuet - kohustada A R andma nõusolek A R kandmiseks A&A REVES OÜ osanike nimekirja A R nimel oleva A&A REVES OÜ osa ühisomanikuna ning asendada A R nõusolek A R A&A REVES OÜ osanike nimekirja kandmiseks kohtuotsusega. 37) Hageja vastava nõude õiguslik alus on ÄS § 165 lg 1, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda enda kandmist kostja I osanike nimekirja ning kostja II A R on kohustud andma vastava tahteavalduse. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et hageja on kostja I A&A REVES OÜ ühisosanik ning kostja I osa on poolte ühisvara ja osa ühisomanikul A R ei olnud üksinda õigust võtta vastu otsuseid osanike nimel. ÄS § 182 lg 1 sätestab, et juhatus peab osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. 38) TsÜS § 65 lg 1 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-08, pdes 24 ja 25 märkinud, et seni osanikuta tunnustatud isiku avalduseta või nõusolekuta saab muudatusi osanike nimekirjas teha üksnes tema tahet asendava kohtulahendi alusel, erandina ka muude avalike dokumentide (nt pärimistunnistuse) alusel. 39) Kohus leiab, et ka hageja teine nõue kuulub rahuldamisele. Kohus kohustab A R andma nõusolek A R kandmiseks A&A REVES OÜ osanike nimekirja A R nimel oleva A&A REVES OÜ osa ühisomanikuna ning asendada A R nõusolek A R A&A REVES OÜ osanike nimekirja kandmiseks kohtuotsusega. 40) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada. 41) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust (I kd, tl 183-190; II kd, tl 36-152, 179-185). 42) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 132 lg 1, lg 11 ja lg 4 p 8 kohaselt 7000 eurot.

Menetluskulude jaotus 43) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 44) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

2-16-10331 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 45) Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ning teeb otsuse kostja I ja kostja II kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate I ja II kanda. 46) Hageja on käesolevas asjas esitanud menetluskulude nimekirjad 02.08.2016 (I kd, tl 116120), 10.01.2017 (I kd, tl 198-203), 13.01.2017 (II kd, tl 6-9) ja lõpliku menetluskulude nimekirja 25.05.2018 (III kd, tl 25-27). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Hageja esindajal on kulunud õigusabiteenuseks kokku 30,50 tundi kogusummas 3660 eurot (käibemaksuga). Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 750 eurot (I kd, tl 80-82, 142, 154, 192). Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 4410 eurot ning hageja taotleb, et hageja menetluskulu tuleb kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades välja mõista (III kd, tl 25-27). 23.05.2018 kohtuistungil avaldas hageja esindaja soovi, et kohus arvestaks 23.05.2018 kohtuistungi aja 1 tund, maksumusega 120 eurot (käibemaksuga) hageja menetluskulude nimekirjale juurde (III kd, tl 22-24). Seega on kogu hageja menetluskulu suurus käesolevas asjas 4530 eurot (õigusabiteenus 3780 eurot ja riigilõiv 750 eurot). 47) Kostja I ja kostja II pole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. 48) Kohus leiab, et kogu hageja menetluskulu 4530 euro (käibemaksuga) ulatuses on põhjendatud ja vajaliku kulutus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu, keerukust, menetluse kestvust ning asjaolu, et käesolevas asjas on toimunud 2 kohtuistungit. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuga) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks (näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-198-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so kokku 31,50 tundi kogusummas 3780 eurot (käibemaksuga). Samuti on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv kokku 750 eurot (hagilt tasutud 600 eurot ja hagi tagamistega seoses tasutud 150 eurot). Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kogu hageja menetluskulu kogusummas 4530 eurot 49) Kostjal I pole käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ning kostja I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud (III kd, tl 22-24). 50) Kostja II esitas menetluskulude nimekirjad 13.01.2017 (II kd, tl 3); 16.01.2017 (II kd, tl 1011); 21.05.2018 (III kd, tl 17-19) ja 23.05.2018 (III kd, tl 28-46). Hageja esitas kostja II menetluskuludele vastuväite (III kd, tl 47-49). Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 51) Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja taotlus määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I ja

2-16-10331 kostjal II tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.