Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10.11.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-22328
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu eluruumi vabastamiseks ja üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7519,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Anastasia XXX (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
25.08.2015
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja XXX XXX kasuks võlgnevus 2502,98 eurot (kaks tuhat viissada kaks eurot ja 98 senti). Mõista välja XXX XXX kasuks viivis põhivõlgnevuselt kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 256,80 eurot (kakssada viiskümmend kuus eurot ja 80 senti) ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-14-22328 Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hageja XXX palub kostjalt XXX välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus 3720,12 eurot, alates 15.06.2014 viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kohustada kostjat tagastama hagejale üüritud eluruum aadressil XXX vald ja üüritud asja tagastamise keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks XXX väljatõstmine eluruumist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 2013 jaanuaris üürilepingu aadressil XXX, Harjumaa asuva eluruumi üürimiseks. Pooled leppisid kokku üüritasu suuruseks 0 eurot kuus, kuid tingimusega, et kostja tasub maksed kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikule kulule ja tasu elektrienergia eest vastavalt arvesti näidule. Üürileping sõlmiti suulises vormis. Pooled leppisid kokku, et kostja elab vaidlusaluses korteris kuni lapse 3.a. saamiseni. Kostja ei ole üürilepingut kohaselt täitnud, millest tulenevalt seisuga 19.08.2015 võlgneb kostja hagejale 3720,12 eurot, millest KÜ-le XXXtasumata arvete summa on 3308,36 eurot ja XXX AS-le tasumata arvete summa on 411,76 eurot. Hageja ütles üürilepingu üles 22.05.2013. Korteriomand aadressil XXX on käesoleval ajal kostja valduses. Vaatamata üürisuhe lõppemisele keeldub kostja eluruumi vabastamast. Hageja eitab kostja väidet, mille kohaselt lubas hageja hoolt kanda eluruumi kasutamisega seotud kulude eest, kuna selles eluruumis elab hageja laps. Hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar XXXja hageja tasub kostja lapsele elatisraha, kuid nimetatud asjaolud ei haaku vaidluse esemega. Kostja seisukohad Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on kirjeldanud hagi aluseks olevaid asjaolusid tegelikkusele mittevastavalt. Üürilepingut ei ole poolte vahel 2013 aasta jaanuarikuus sõlmitud. Hageja ja kostja elasid XXXkorteris koos ja neil sündis XXXtütar. Hageja lahkus pere juurest 18.02.2013. Hageja andis lahkudes kostjale suulise lubaduse kanda hoolt eluruumi kasutamisega seotud kulude eest, kuna selles eluruumis elab tema enda laps (koos lapse emaga) ja lubas kostjal koos lapsega jääda eluruumi elama. Kostja viitab ka Perekonnaseaduse § 111 lg-le 2, mille kohaselt kohustus hageja osalema oma lapse ema ülalpidamisel. Seega korteri kommunaalkulude kandmine oleks minimaalne sellise kohustuse täitmine. Hageja oma lubadusi ei täitnud. Korteri on kostja vabastatud juulis 2015. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole eluruumi vabastanud. Eluruum on vabastatud. Tegemist oli poolte ühise koduga ja seetõttu on kostja hinnangul veider nõuda üleandmisakti sõlmimist. 2 (5)
2-14-22328 Tarbitud teenuste osas märgib kostja, et teenuseid tarbis ka poolte ühine laps, kelle vastu nõuet pole esitatud ning kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni oli hagejal tema suhtes ülalpidamiskohustus, mistõttu ta hagi põhjendatuks ei pea. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja kostja elasid XXXkorteris koos ja neil sündis XXXtütar. Veebruaris 2013 kolis hageja pere juures välja ning korterisse jäid elama kostja ja poolte ühine laps. Korteris elamise aja jooksul tasus kostja korteriga seotud kulusid vaid mõne üksiku korra. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli kokkulepe korteriga seotud kulutuste kandmise kohta ja kas kostja on korteri hagejale tagastanud. Kokkuleppe kohta Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt pooled leppisid kokku üüritasu suuruseks 0 eurot kuus, kuid tingimusega, et kostja tasub maksed kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikule kulule ja tasu elektrienergia eest vastavalt arvesti näidule. Kohus leiab, et hageja väited nimetaud kokkuleppe kohta ei ole tõendatud. Hageja ei ole kokkuleppe kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et korteris elamise aja jooksul tasus kostja korteriga seotud kulusid vaid mõne üksiku korra. Seega ei ole pooled tegelikkuses käitunud viisil, nagu neil oleks hageja väidetud sisuga kokkulepe. Üksnes asjaolust, et hageja ei võtnud pika aja jooksul ette mingisuguseid samme korteri valduse tagasisaamiseks, ei saa järeldada, et pooled on sõlminud lepingu kaudsete tahteavalduste vahetamise teel (TsÜS § 68 lg 3). Teiselt poolt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe asja tasuta kasutamise kohta. Ühtegi tõendit sellise kokkuleppe kohta kostja esitanud ei ole. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei olnud lepingulist suhet, hindab kohus hageja nõuet lepinguvälise vastutuse sätete alusel. VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Paragrahvi 1037 lg 1 kohaldatakse ka energia, vee, soojuse ja muude teenuste omavolilise tarbimise korral (VÕS. Kommenteeritud väljaanne, III osa. Tallinn, Juura 2009, lk 608). Kui ebaseaduslik valdaja kasutab teise isiku korteriomandit ja omandab sellega võimaluse tarbida korteriomandiga seotud kommunaalteenuseid, vastutab ta õigustatud valdaja ees ka teenuste hariliku väärtuse ulatuses. Ebaseaduslik valdaja vastutab siiski üksnes selliste teenuste eest, mis on seotud korteriomandi reaalse kasutamisega – eelkõige energia, vee, soojuse ja prügiveo teenuse eest. Ebaseaduslik valdaja ei vastuta selliste teenuste eest, ms on suunatud pikas perspektiivis korteriomandi säilitamisele, s o korteriühistu poolt kogutavad maksed remondifondi, korteriühistu ülalpidamiskulud või maksed korteriomandi hooldamiseks.
3 (5)
2-14-22328 Hageja on lepinguvälise alternatiivnõudena palunud välja mõista energia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud korteriühistu ja võrguettevõtja esitatud arvete alusel perioodil veebruarist 2013 kuni veebruarini 2015 kokku summas 2502,98 eurot. Poote vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korterit hageja väidetud perioodil kasutanud elamiseks koos poolte ühise alaealise lapsega. Asjaoludest nähtuvalt korraldas pärast hageja lahkumist pere juurest lapsega seotud asju kostja ning alates 01.10.2013 on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-1336635 määranud lapse hooldusõiguse kostjale. Et lapsega seotud asju otsustas kostja ja kostja oli see, kel oli vastutus lapse elu korraldamise osas PKS § 116 lg 2 mõttes, tuleb lugeda, et rikastunud isikuks on täiel määral kostja ja ebaõige on kostja väide, et kostja ja poolte alaealine laps on rikastumisnõude osas osavõlgnikud vastavalt VÕS § 63 lg 1. Kuivõrd kostja kasutas korterit ilma kokkuleppeta, on kostja hageja omandiõigust rikkunud ja vastutab VÕS § 1037 lg 1 alusel. Hageja poolt esile toodud teenused on sellised, mille tarbimise korral vastutab kostja VÕS § 1037 lg 1 järgi (vt kohtu selgitust eespool). Teenuste summa osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista energia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud korteriühistu ja võrguettevõtja esitatud arvete alusel perioodil veebruarist 2013 kuni veebruarini 2015 kokku summas 2502,98 eurot. Viivise nõue Hageja palub kostjalt välja mõista võlasummalt alates 15.06.2014 viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise summaks alates 15.06.2014 põhisummalt 2502,98 eurot seisuga 10.11.2015 on 256,80 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 256,80 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Valduse nõue Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale üüritud eluruum aadressil XXX vald ja üüritud asja tagastamise keeldumisel määrata otsuse täitmise viisiks XXX väljatõstmine eluruumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on eluruumi hagejale tagastanud. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Tagastamisnõude eelduseks on, et eluruum on jätkuval üürniku valduses. AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Üldiselt piisab ruumide valduse üleandmiseks selleks, kui senine valdaja loobub tahtest asja vallata ning teeb oma tahte ruumide omanikule teatavaks ja viimasel on tegelik võimalus asuda ruume ise valdama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja enam korterit ei kasuta, ta on koos lapsega asunud elama uude elukohta Pirital. Hageja väitel ei ole kostja valdust vabastanud, sest korteris on veel mõned kastid tema asjadega. Kohus on seisukohal, et hageja väited, et eluruumis on ikka veel mõned kastid kostja asjadega, ei ole tõendatud. Tähtsust ei oma see, kas pooled on korteri üleandmise kohta koostanud akti või kas kostja on võtmed tagastanud, sest on selge, et kostja on hagejale muul viisil teatavaks teinud oma tahte korteri valduse üleandmiseks ja hagejal on reaalne võimalus valdust teostada. Seega on kostja korteri valduse juba üle andnud ning VÕS § 334 lg 1 alusel ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet korteri valduse üleandmiseks.
4 (5)
2-14-22328
Menetluskulude jaotus. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahalise nõude rahuldanud vastavalt hageja teisele alternatiivile ning korteri valduse nõude jätnud täielikult rahuldamata. Arvestades, et hageja esimene alternatiiv (lepinguline nõue) jäi rahuldamata ning rahuldamata jäi ka valduse nõue, on kohtu arvates põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulu poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.