10. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-24233
Tsiviilasi
XXX menetluskulude XXX(XXX) vastu
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
kindlaksmääramise
avaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])
Tarmo
Pilv
Asjast puudutatud isik (kostja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt XXX(isikukood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata XXX(isikukood XXX) menetluskulude suuruseks riigilõiv 500 (viissada) eurot ja lepingulise esindaja kulud 1488 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista XXX XXX, isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 500 (viissada) eurot ja lepingulise esindaja kulud 1488 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
4.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) avaldus menetluskulude riigilõivu 100 (ükssada) eurot ja lepingulise esindaja kulude 72 (seitsekümmend kaks) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1 (5)
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(hageja) esitas 20.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu (I kd, tld 2-5). 07.03.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagiavalduse (I kd, tl-d 139-149). 30.10.2014 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.03.2014 kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (I kd, tl 188). Ringkonnakohtu otsus jõustus 02.12.2014 (I kd, tl 193 pöördel). Hageja esitas 08.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 1-3). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 09.01.2015 (II kd, tl-d 15-20). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal (20.05.2013) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 pd 14 ja 15). Hageja kantud riigilõiv
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-4-1-2013 riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras, kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seetõttu kohaldab kohus riigilõivuseaduse lisa 1 teise veeru riigilõivumäärasid sõltumata avalduse esitamise viisist. Käesolevas asjas on hagihind 12 052,29 eurot, mille puhul tuli RLS § 57 lg 1 ja selle lisa 1 (teise veeru) järgi riigilõivu tasuda 500 eurot. Seega on hageja riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 100 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud riigilõivu 500 eurot ja mõistab selle TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS §-le 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
4.TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkt 2 (5)
1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks maakohtus 600 eurot ja ringkonnakohtus 960 eurot (sh käibemaks). Kostja esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
5.Hageja esindaja on avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt.
5.1.Arve nr 157 (158). Esmalt on välja toodud üldinfona järgmine (II kd, tl 6): materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, pretensiooni XXX vastu 10 978,52 euro nõudes koostamine ja esitamine Piia Laksile, hagiavalduse XXX vastu 10 978,52 euro nõudes koostamine ja esitamine maakohtule. Seejärel on välja toodud detailne info koos ajakuluga: Nõupidamised ja konsultatsioon kliendile ning esitatud materjalide läbitöötamine, ajakulu 1 tund ja 40 minutit; Hagiavalduse XXX vastu 10 978,52 euro nõudes koostamine ja esitamine, ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 600 eurot (sh käibemaks), keskmine tunnihind on 120 eurot (millele lisandub käibemaks) (II kd, tl 7). Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – pretensiooni koostamine XXX vastu 10 978,52 euro nõudes ja esitamine XXX– on põhjendamata kulu. Hageja on eelnimetatud toimingu teinud enne kohtumenetlust, tegemist ei ole kohtumenetluses vajaliku toiminguga. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus seoses pretensiooni koostamise esitamisega tekkinud kulud ebavajalikuks ajakuluks 30 minuti ulatuses. Teised arves nr 157 väljatoodud kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud. 20.05.2013 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, tl-d 1-18, hagi sisuline osa tl-d 2-5, hagi lisad tl-d 7-18). Kohus on seisukohal, et 3 tundi ja 40 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida hagi koostamiseks vajalikke materjale, pidada nõu kliendiga, koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Advokaadil on oma kliendi ees seadusest tulenev teavituskohustuse täitmine kohustus (kliendiga suhtlemise kohustus), seetõttu ei saa kohus pidada põhjendamatuks kuluks nõupidamisi ja konsultatsiooni kliendiga. Eeltoodust nähtuvalt peab kohus arves nr 157 (158) väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 40 minutit ning põhjendamatuks kuluks 30 minutit. 3 (5)
5.2.Arve nr 571. Esmalt on välja toodud üldinfona järgmine (II kd, tl 8): materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse apellatsioonkaebusele ja seisukohtade tsiviilasjas nr 2-13-24233 koostamine ja esitamine ringkonnakohtule. Seejärel on välja toodud detailne info koos ajakuluga: Konsultatsioon klindile ning täiendavate materjalide läbitöötamine, ajakulu 1 tund ja 40 minutit; Vastuse apellatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-13-24233 koostamine ja esitamine ringkonnakohtule, ajakulu 2 tundi ja 30 minutit; õigusliku positsiooni kujundamine ja 28.10.2014 lõplikute seisukohtade koostamine ja esitamine ringkonnakohtule, ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Arvest nähtub, et lepingulise esindaja kulud on 960 eurot (sh käibemaks), keskmine tunnihind on 120 eurot (millele lisandub käibemaks) (II kd, tl 9). 03.04.2014 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (kaebuse sisuline osa on kokku 9 lehte – I kd, tl-d 151-159). Ringkonnakohus võttis 10.04.2014 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas hagejat kaebusele vastama (I kd, tl-d 163, 164). 05.05.2014 esitas hageja vastuse apellatsioonkaebusele (vastuse sisuline osa I kd, tl-d 168-171). Kohus on seisukohal, et 4 tundi ja 10 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks vajalikke materjale (sh analüüsida apellatsioonkaebust), pidada nõu kliendiga, koostada vastav vastus ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Advokaadil on oma kliendi ees seadusest tulenev teavituskohustuse täitmine kohustus (kliendiga suhtlemise kohustus), seetõttu ei saa kohus pidada põhjendamatuks kuluks konsultatsiooni kliendiga. 16.05.2014 esitas kostja kohtule vastuse seoses hageja 05.05.2014 vastusega (I kd, tl-d 174-178). 21.10.2014 määras kohus pooltele tähtaja kuni 28.10.2014 esitada kohtule avaldusi ja seisukohti (I kd, tl 180). 28.10.2014 esitas hageja kohtule seisukoha, mis sisaldas ka vastust kostja vastusele (I kd, tl-d 183-186). Kohus on seisukohal, et 2 tundi ja 30 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg õigusliku positsiooni kujundamiseks ja 28.10.2014 lõplikute seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks ringkonnakohtule. Selle aja jooksul on võimalik kujundada lõplik õiguslik seisukoht, koostada kohtule vastus ja teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks Eeltoodust nähtuvalt peab kohus arves nr 571 väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 40 minutit.
5.3.Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist. Kohus asus eelneva analüüsi käigus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 10 tunni ja 20 minuti ulatuses ning ebavajalik ja põhjendamata 30 minuti ulatuses. Esindaja tööühiku maksumuse vajalikkus ja põhjendatus
6.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele, hageja esindaja on vandeadvokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 4 (5)
eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine
7.Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (I kd, tl 188). Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt riigilõivu 500 eurot hüvitamist. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindajal õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli põhjendatud ja vajalik 10 tunni ja 20 minuti ulatuses. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1240 eurot, millele lisandub käibemaks 248 eurot, kokku 1488 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjal lepingulise esindaja kulude 1488 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1488 eurot. Hageja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suurus on 1560 eurot (sh käibemaks) ning menetluses tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohus rahuldas avalduse riigilõivu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulude 1488 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulude 72 eurot (sh käibemaks) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.