Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-24233
Tsiviilasi
XXX menetluskulude XXX(XXX) vastu
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
kindlaksmääramise
avaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])
Tarmo
Pilv
Asjast puudutatud isik (kostja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks maakohtus 600 eurot ja ringkonnakohtus 960 eurot (sh käibemaks). Kostja esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.