Harju Maakohtu 10.11.2015.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PL-J määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): HM (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja (määruskaebuse
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
esitaja):
PL-J
(isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.11.2015.a määrus muutmata.
2.Jätta PL-J määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Hageja esitas 20.05.2013.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohus rahuldas 07.03.2014.a kohtuotsusega hagi. 30.10.2014.a kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused jõustusid 02.12.2014.a. Hageja esitas 08.12.2014.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2160 eurot.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-13-24233
2.Harju Maakohus rahuldas 10.11.2015.a määrusega osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1488 eurot. Kohus jättis taotluse rahuldamata kokku 172 euro ulatuses. Määruse kohaselt võttis kohus menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Hageja tasus riigilõivu 600 eurot, kuid kuna Riigikohus tunnistas riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras, kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.etoimik.ee kaudu, leidis kohus, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 500 eurot. Hageja tasus riigilõivu ettenähtust 100 eurot rohkem. Seoses arvega nr 157 (158), leidis kohus, et pretensiooni koostamine kostja vastu ja esitamine kostjale on põhjendamata kulu, kuna see on tehtud enne kohtumenetlust, tegemist ei ole kohtumenetluses vajaliku toiminguga. Menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on see menetlusosaliste esindajate kulu, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulu. Eeltoodust tulenevalt luges kohus seoses pretensiooni koostamise ja esitamisega tekkinud kulu ebavajalikuks ajakuluks 30 minuti ulatuses. Kohus leidis, et teised arves nr 157 väljatoodud kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus leidis, et 3 tundi ja 40 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida hagi koostamiseks vajalikke materjale, pidada nõu kliendiga, koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Advokaadil on oma kliendi ees seadusest tulenev teavituskohustuse täitmise kohustus (kliendiga suhtlemise kohustus), seetõttu ei pidanud kohus põhjendamatuks kuluks nõupidamisi ja konsultatsiooni kliendiga. Kohus leidis seega, et arves nr 157 (158) väljatoodud toimingud on vajalikud ja põhjendatud ajakuluga 3 tundi ja 40 minutit ning põhjendamatud 30 minuti ulatuses. Seoses arvega nr 571 leidis kohus, et 4 tundi ja 10 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks vajalikke materjale (sh analüüsida apellatsioonkaebust), pidada nõu kliendiga, koostada vastav vastus ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kohus leidis, et 2 tundi ja 30 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg õigusliku positsiooni kujundamiseks ja 28.10.2014.a lõplikute seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks ringkonnakohtule. Selle aja jooksul on võimalik kujundada lõplik õiguslik seisukoht, koostada kohtule vastus ja teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Eeltoodust nähtuvalt pidas kohus arves nr 571 väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja 40 minutit. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik.
3.Harju Maakohtu 10.11.2015.a määruse peale esitas kostja määruskaebuse, leides, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning valesti hinnanud õigusteenuse põhjendatust ja vajalikkust ning esindaja tööühiku maksumuse vajalikkust ja põhjendatust. Kostja hinnangul ei saa sarnase õigusteenuse turuhind olla ainus hindamiskriteerium, mille alusel esindaja tööühiku maksumuse suurust kindalaks määrata. Kuna kostja arvates ei olnud tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, saab kostja hinnangul antud tsiviilasjas põhjendatuks pidada õigusabi tunnihinnaga maksimaalselt 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leidis, et hageja poolt arve nr 157 alusel taotletud õigusabikulud ei ole osaliselt seotud tsiviilasja menetlusega ning seetõttu ei ole põhjendatud nende väljamõistmine kostjalt. Kostja hinnangul ei ole menetlusega seotud: materjalide läbitöötamine, nõupidamised ja konsultatsioon, kliendile õigusliku positsiooni kujundamine, pretensiooni koostamine ja esitamine kostjale. Arvel nr 157 ja selle spetsifikatsioonis nimetatud materjalide läbitöötamine, nõupidamised ja konsultatsioon kliendile sh õigusliku positsiooni kujundamine
2(6)
Tsiviilasi nr 2-13-24233 (menetluseelsed õigusabitoimingud) sh viivise arvestamine toimus enne pretensiooni ettevalmistamist mitte enne hagiavalduse koostamist ehk tegemist on pretensiooni ettevalmistamisega seotud toimingutega ning seetõttu ei ole nimetatud toimingud seotud tsiviilasja nr 2-13-24233 menetlusega. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kostja palus vähendada lepingulise esindaja ajakulu 1 t ja 40 min võrra. Kostja leidis, et õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamise ja maakohtule esitamisega on osaliselt põhjendamatud. Hagiavaldus esitati maakohtule läbi e-toimiku, mis ei nõua kulutusi ega suurt ajakulu (maksimaalselt 10 min). Kostja hinnangul võtab kaheleheküljelise ümberkirjutuse koostamine ja kohtule esitamine aega maksimaalselt 1 t (50 min hagiavalduse koostamine ja 10 min e-toimiku kaudu edastamine). Võttes aluseks eeltoodu palus kostja vähendada hageja lepingulise esindaja kulusid seoses hagiavalduse koostamise ja maakohtule esitamisega kokku 1 t ja 30 min võrra ehk 120 euroni (kui tunnihind on 120 eurot), 90 euroni (kui tunnihind on 90 eurot). Kostja leidis, et õigusabikulud seoses täiendavate materjalide läbitöötamise ning konsultatsiooniga on põhjendamatud ning mittevajalikud. Kostjale jäi arusaamatuks, milliseid täiendavaid materjale oli vajalik pärast hageja kasuks tehtud maakohtu otsust läbi töötada. Apellatsioonkaebuses ei esitanud kostja täiendavaid uusi materjale ega tõendeid, mida kostja lepinguline esindaja oleks pidanud enne apellatsioonkaebusele vastuse koostamist läbi töötama. Kostja hinnangul ei saa pidada apellatsioonkaebust täiendavaks materjaliks ning apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks kuluv aeg tuleks arvestada apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aja sisse. Kostjale jäi ebaselgeks, millisest asjaolust või vajadusest tingituna toimus pärast hageja kasuks tehtud maakohtu otsust täiendav konsultatsioon kliendiga. Kostja hinnangul puudus antud menetlusetapis vajadus eraldiseisvaks konsultatsiooniks. Kostja arvates ei eelda esindajapoolne teavituskohustuse täitmine alati juriidilist konsultatsiooni. Seega palus kostja vähendada hageja lepingulise esindaja kulusid seoses täiendavate materjalide läbitöötamise ning konsultatsiooniga kokku 1 t ja 40 min võrra. Kostja leidis, et õigusabikulud seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ja ringkonnakohtule esitamisega on osaliselt põhjendamatud. Vastuses apellatsioonkaebusele jääb hageja oma varasemalt juba maakohtus väljendatud seisukohtade juurde. Kuna 05.05.2014.a esitatud kahe ja poole leheküljeline vastus apellatsioonkaebusele on juba maakohtus hagiavalduses sh hageja 16.07.2013.a vastuses esitatud väidete ja väljendatud seisukohtade ümberkirjutus, tundub kostjale ebareaalne, et hageja lepinguline esindaja on kulutanud varasemalt esitatud väidete ja väljendatud seisukohtade ümberkirjutamiseks 2 t ja 30 min. Vastus apellatsioonkaebusele esitati ringkonnakohtule e-toimiku kaudu, mis kostjale teadaolevalt kulutusi ja suurt ajakulu ei nõua (maksimaalselt 10 min). Kostja hinnangul võtab kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine aega maksimaalselt 1 t ja 25 min (1 t ja 15 min vastuse koostamiseks ja 10 min e-toimiku kaudu edastamine). Seega palus kostja vähendada hageja lepingulise esindaja kulusid seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja kohtusse esitamisega kokku 1 t ja 5 min võrra ehk 170 euroni (kui tunnihind on 120 eurot), 127,50 euroni (kui tunnihind on 90 eurot). Kostja leidis, et õigusabikulud seoses õigusliku positsiooni kujundamise ja lõplike seisukohtade koostamise ja esitamisega ringkonnakohtule on põhjendamatud ja mittevajalikud. Kuna kostja ei esitanud apellatsioonmenetluses uusi pöördelisi väiteid ega seisukohti, siis kostja hinnangul puudus hageja lepingulisel esindajal vajadus uuesti õiguslikku positsiooni kujundada. Kostja sai maakohtu 10.11.2015.a määrusest teada, et 28.10.2014.a esitas hageja lõplikud seisukohad. Kuna eelduslikult ei olnud hageja poolt esitatud lõplikud seisukohad seni avaldamata avaldused
3(6)
Tsiviilasi nr 2-13-24233 ja seisukohad, siis hageja hinnangul on tegemist mittevajaliku toiminguga ning mittevajalike toimingute eest tehtud kulutusi on põhjendamatu kostjalt välja nõuda. Kostja leidis, et põhjendatuks ja vajalikeks kuludeks ei saa lugeda kulusid, mis on: seotud menetluses arvestamata jäetud ja/või menetluses mittevajaliku avalduse ja seisukohaga ja/või avalduse ja seisukohaga, mille vajalikkuse ja põhjendatuse osas on kostjal keeruline hinnangut anda, kuna kostjal pole olnud võimalust avalduse/seisukohaga tutvuda. Seega palus kostja vähendada hageja lepingulise esindaja kulusid seoses õigusliku positsiooni kujundamise ja lõplike seisukohtade koostamise ja esitamisega ringkonnakohtule kokku 2 t ja 30 min võrra. Seega leidis kostja, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 2 t ja 25 min ulatuses.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Vastustaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 10.11.2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
6.Maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosaliste esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus on rikkunud diskretsiooni tunnihinna 120 eurot (millele lisandus käibemaks) põhjendatuks ja vajalikuks pidamisel, arvestades nii asja keerukust ja mahtu kui ka keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ka esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat). Riigikohus on enda praktikas leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Käesoleval juhul ei ületa tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu Riigikohtu praktika kohaselt, arvestades, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-11513; 3-2-1-145-13). Käesoleval juhul ei olnud tegemist küll keeruka ega ka tavapärasemast mahukama õigusvaidlusega, kuid 120 eurot tunnihinnana (kas siis ilma või koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik ka vähem keerukate ja tavapäraste vaidluste puhul vandeadvokaadi keskmise tunnihinnana. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et menetlusdokumentide, sh lisade arv ja maht annaks käesoleval juhul aluse jõuda põhjendatud ja vajaliku tunnihinna osas maakohtust erinevale järeldusele. Samuti ei ole tunnihinna muutmise alus see, et käesolevas asjas ei olnud ekspertiise, kohtuistungeid ega taotlusi, vaid see kuulub pigem arvestamisele tundide mahu osas.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-13-24233
8.Kostja on vaidlustanud ka selle, et maakohus vähendas pretensiooni koostamise ajakuluna hageja menetluskulusid vaid 30 min võrra ning leidis, et arve nr 157 alusel tuleks pretensiooni koostamiseks vähendada menetluskulusid 1 t ja 40 min võrra. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel, kuid ei nõustu kostjaga, et maakohus on kohtueelses menetluses kulutatud aja arvestamisel ületanud diskretsiooni. Enne hagiavalduse kohtusse esitamist võlgnikule võimaluse ja täiendava tähtaja andmine võla tasumiseks ning kohtumenetluse vältimiseks (pretensiooni või nõudekirja esitamine) on tavapärane ja hea praktika võlasuhetes. Tavapäraselt pretensiooni esitamine eelneb hagiavalduse koostamisele ning ka käesoleval juhul on esitatud pretensioon 15.05.2013.a ning hagiavaldus 20.05.2013.a ning seega on mõlema dokumendi koostamine omavahel tihedalt seotud. Ringkonnakohus aga ei nõustu, et kuna kliendiga konsulteerimine ning suuremas mahus materjalide läbitöötamine toimus tõenäoliselt enne pretensiooni esitamist, siis nimetatud ajakulu ei saaks hagiavalduse koostamisel üldse arvesse võtta. Ka hagiavalduse koostamine toimub loogiliselt võttes enne kohtumenetluse algust, mis ei anna alust kulusid arvestada alates hagiavalduse esitamise kuupäevast. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti eraldanud kulunud ajast 30 min, mis adekvaatselt võis kuluda pretensiooni koostamiseks, arvestades selle mahtu ja sisu (I kd, tl 9). Ülejäänud aeg, sh ka kliendiga konsulteerimine ja materjalide läbitöötamine teenis peale pretensiooni koostamise ka hagiavalduse esitamise eesmärki ning oli selle alus. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks ületanud diskretsiooni, leides, et 3 t ja 40 min on põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks, arvestades nii selle sisu, mahtu kui ka lisade arvu ja mahtu. Pretensioon on lühisõnaline nõude kokkuvõte, mis ei ole võrreldav hagiavaldusega ning selle koostamiseks on põhjendatud arvestada maksimaalselt 30 min. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu peaks vähendama.
9.Kostja on vaidlustanud hageja menetluskulude mahu ka apellatsiooniastmes, kuid olles tutvunud asja materjalidega, leiab ringkonnakohus siinkohal, et maakohus ei ole diskretsiooni ületanud ning maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Apellatsioonkaebusele vastamine ei eelda mitte ainult enda maakohtu seisukohtade kordamist, vaid nähtuvalt hageja vastusest on läbi töötatud nii maakohtu otsus kui ka apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus apellatsioonkaebus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, hinnatud tõenditest ning lõppjäreldustest, sh tugineti kaebuses maakohtu poolt tehtud väidetavatele eksimustele ning hageja vastuses apellatsioonkaebusele analüüsis esitatud väiteid põhjalikult. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et täiendavate materjalide all peeti tõenäoliselt silmas toimikusse lisandunud materjale pärast hageja viimast seisukohta, sh maakohtu otsust ja apellatsioonkaebust. Menetlusosalise huvide efektiivne esindamine eeldab kõigi toimiku materjalidega tutvumist. Samuti ei saa ette heita hageja esindajale kliendiga täiendavat konsulteerimist. Apellatsiooniastmes maakohtus esitatud sisuliste seisukohtade mõningane kordamine on tavapärane, kuid lähtub siiski maakohtu poolt lõpplahendis tuvastatud asjaoludest, tõendite hindamisest ja lõppjäreldustest. Ringkonnakohus ei leia, et apellatsioonkaebuse vastus oleks koosnenud ainult maakohtus menetlusdokumentidest ümberkopeeritud väidetest, vaid sisulistest vastuväidetest esitatud apellatsioonkaebusele seoses maakohtupoolsete tuvastatud asjaolude, tõendite hindamise ja lõppjäreldustega, sh rikkumistega. Samuti esitas kostja apellatsioonkaebuses esmakordsena väite, et hageja ei ole tõendanud tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt on 4 t ja 10 min (pool tööpäeva), arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu (sh analüüsitud kostja vastuväidete paljusust) ning ka apellatsioonkaebuse ning vastuse sisu ja mahtu, põhjendatud ja vajalik.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-13-24233
10.Samuti leiab ringkonnakohus, et arvestades kostja 16.05.2014.a menetlusdokumendi mahtu ja sisu (sh esitatud uusi seisukohti), oli põhjendatud ja vajalik kliendi huvide efektiivseks kaitseks esitada kostja täiendav seisukoht (28.10.2014.a). Täiendavas seisukohas on hageja esitanud väiteid vaid seoses kostja uute etteheidetega (seoses omaksvõtu ning kulutuste tõendamisega) ega ole asjakohatult korranud varasemaid seisukohti, seega on asjakohatud ka kostja väited, et tegemist oli menetluses arvestamata jäetud, mittevajaliku seisukohaga. Asjaolu et kostja ei saanud tutvuda nimetatud menetlusdokumendiga, ei anna alust iseenesest nimetatud kulud jätta välja mõistmata. Arvestades nende dokumentide mahtu ja sisu, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.