XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])
Tarmo
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Pilv
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX(isikukood XXX) hagiavaldus XXXXXX, isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks 11 091,67 (üksteist tuhat üheksakümmend üks koma kuuskümmend seitse) eurot.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 10 978,52 (kümme tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa koma viiskümmend kaks) eurot tasumata osalt alates 17.05.2013 (seitsmeteistkümnendast maist kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus
asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 20.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu (tl-d 25). 06.06.2013 esitas hageja kohtule hagiavaldust täpsustava menetlusdokumendi (tl-d 26-28). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 978,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 113,15 eurot ja viivise alates 17.05.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Kooselu lõppedes sõlmisid hageja ja kosja 11.05.2013 kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus hüvitama hageja poolt kinnistule tehtud kulutused. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja vabastama XXX asuva elamu ning kostja kohustus tasuma elamus teostatud tööde katteks 15 978,52 eurot. Kostja on kokkulepitud summast tasunud vaid osa. Kostja õigeks tähtajaks 15 978,52 eurot ei tasunud, mistõttu esitas hageja 15.05.2013 kostjale vastavasisulise pretensiooni. Järgneval päeval saatis kostja vastuse ning kokkuleppest taganemise avalduse. Kostja leiab, et hageja nõue tema vastu on alusetu ning ei kuulu täitmisele. Kostja 16.05.2013 taganemise avalduse kohaselt tugineb kostja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 116 ning §-le 188 väites, et hageja on 11.05.2012 sõlmitud kokkulepet oluliselt rikkunud. Väidetav oluline rikkumine seisneb selles, et hageja vabastas XXX vallas XXX asuva elamu paar päeva kokkulepitust hiljem. Hageja selles kostjaga ei nõustu, sest hageja kohustuse iseloomust ja olemusest tulenevalt ei ole mõne päevane hilinemine elamu vabastamisel oluline rikkumine. VÕS §-s 118 nimetatud mõistlik aega lepingust taganemise avalduse tegemiseks oli möödunud, sest rikkumine toimus juunis 2012. Kostja esitas taganemise avalduse 2013. aasta mais, seega oli rikkumisest möödunud peaaegu aasta. Kostja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega VÕS § 114 mõttes. Seetõttu ei ole täidetud kokkuleppest taganemise eeldused. Eeltoodust tulenevalt on kostja 16.05.2013 taganemise avaldus tühine. 27.08.2012 tasus kostja hagejale osa võlgnevusest, seega on kostja vastu võtnud hagejapoolse kohutuste täitmise. Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, kostja on kohustust rikkunud. Hageja nõuab kostjalt võlgnetava kohustus täitmist (10 978,52 euro tasumist). 16.05.2013 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,15 eurot. Viivise palub hageja välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahaline kohustus summas 1391,40 eurot muutus sissenõutavaks alates 01.09.2012 ja rahaline kohustus summas 9587,11 eurot muutus sissenõutavaks alates 01.05.2013. Rahaliselt kohustuselt summas 1391,40 eurot on arvestatud viivis alates 01.09.2012 kuni 16.05.2013 ja viivis on 78,65 eurot. Rahaliselt kohustuselt summas 9587,11 eurot on arvestatud viivis alates 01.05.2013 kuni 16.05.2013 ja viivis on 34,50 eurot. Alates 17.05.2013 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni, palub hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis 12.06.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (tl-d 40-43).
3.21.06.2013 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 62-67). Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ja kostja kooselu lõppes sisuliselt jaanuaris 2012. Kooselu lõppedes keeldus hageja kostjale kuuluvat elamut vabastamast – välja kolima ja välja kirjutama. 11.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja vastastikuste kohustustega kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus: 1) 20. maiks 2012 tasuma kostjale 256 eurot ja 2) 01. juuniks 2012 vabastama elamu asukohaga XXX vald, XXX. Nimetatud kohustus hõlmas elamust välja kolimist ning elamust välja 2 (11)
kirjutamist. Lisaks eeltoodud kohustustele oli hagejal kokkuleppe alusel õigus elamust kaasa võtta kõik kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed. Kuigi hageja ja kostja kooselu oli sisuliselt juba jaanuaris 2012 lõppenud, andis kostja hagejale mõistliku tähtaja oma kohustuste tähtaegseks täitmiseks. Tähtpäevaks – 01.06.2012 hageja kokkuleppe punktist 1 tulenevat kohustust ei täitnud – hageja ei kolinud ega kirjutanud ennast kokkulepitud tähtajaks elamust välja. Kokkuleppe kohaselt tuli hagejal täita oma kohustused vastavalt kindlaks määratud tähtpäeval – 20.05.2012 ja 01.06.2012. Tähtpäevad olid kostja jaoks olulise tähtsusega eelkõige kolmel põhjusel: 1) elamu ostmiseks võeti laenu igakuise kohustusega tasuda laenu osamakse summas 511 eurot. Kostja ja hageja leppisid suuliselt kokku, et pool laenu osamaksest summas 256 eurot maksab hageja kostja arveldusarvele igakuiselt 15. kuupäevaks. Laen summas 511 eurot tuli tasuda igakuiselt 20. kuupäevaks. Aprillis 2012 ähvardas hageja kostjat, et tema laenumaksel enam ei maksa. Lähtuvalt kõnealusest asjaolust oli kostja sunnitud lisama kokkuleppesse hageja kohustuse tasuda kostjale 256 eurot 20. maiks, sest laenumakse tähtaegselt maksmata jätmine oleks kaasa toonud laenulepingu rikkumise kostja poolt. 2) Kostja elamu oli müügis ning kostja oli elamu müügiprotsessil arvestanud kokkuleppega, sealhulgas selles sätestatud tähtpäevadega. Hageja sissekirjutus ja võimalikud hilisemad kolimistööd oleks võinud elamu müügil takistuseks saada. Hageja teadis elamu müügist. Enne 01.06.2012 tuletas kostja korduvalt hagejale meelde, et kohustuse täitmise tähtaeg hakkab saabuma ja et kostja jaoks on oluline, et hageja end 01. juuniks 2012 majast välja kirjutaks ja välja koliks. 3) Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on hageja ja kostja kooselu faktiliselt lõpetava kokkuleppega ning kokkuleppega, mis pidi kostjale garanteerima, et hageja elamu lõpuks vabastab, on iseenesest mõistetav, et kostja huvides oli, et hageja oma kohustused tähtpäevaks täidab. Kokkuleppe sõlmides kostja lootis, et pärast 01.06.2012 ei pea ta enam kostja vallasasju, sealhulgas kostja sissekirjutust ja kõike sellega seonduvat elamus taluma. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja 01. juuniks 2012 majast välja kolima. Kostjale teadaolevalt viibis hageja 01.06.2012 välisriigis, mistõttu oli kostjale selge, et kolimist kokkuleppes sätestatud tähtpäevaks ei toimu ning kostja alustas kolimistöödega ise, tassides kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed elamust välja. Asjaolu, et hageja 01.06.2012 välisriigi viibis, andis kostjale märku, et hageja jätab oma kohustuse kokkuleppes sätestatud tähtajaks täitmata. Pärast 01. juunit 2012 olid elamus endiselt mõned hageja asjad (tööriistad jms) ning kostja palus hagejal need esimesel võimalusel ära viia. Hageja ja kostja leppisid täiendavalt kokku, et hageja viib oma asjad ära 13. juunil 2012, kuid ka sellel kuupäeval hageja asjadele järgi ei tulnud. Hageja tuli oma asjadele järgi alles 20.06.2012, seega pärast kokkuleppes sätestatud tähtpäeva, millega hageja rikkus oluliselt kokkuleppe punkti 1. 20.06.2012 küsis kostja hagejalt, kas ta on ennast elamust välja kirjutanud. Hageja vastas, et ei ole veel aga lubas seda teha. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja ennast 01.06.2012 elamust välja kirjutama. Vahetult enne 01.05.2013 uuris kostja Andmevarast, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud. Selgus, et lisaks kohustusele elamust kokkulepitud tähtpäevaks välja kolida, rikkus hageja ka kohustust ennast tähtpäevaks elamust välja kirjutada. Sellest tulenevalt sai kostja teada, et hageja on poolte vahel sõlmitud kokkulepet oluliselt rikkunud. Lisaks kokkuleppe rikkumisele on hageja rikkunud rahvastikuregistri seaduse § 391. 09.05.2013 edastas hageja kostjale SMS-i küsimusega, kas kokkulepe on kehtiv. Kostja andis 09.05.2013 hagejale SMS-i vahendusel teada, et hageja on omapoolseid kohustusi rikkunud – tähtaegselt jätnud elamust välja kolimata ja välja kirjutamata, ning seetõttu puudub kostjal alus omapoolsete kohustuste täitmiseks. Samuti andis kostja hagejale teada, et 5000 eurot, mis kostja on hagejale tasunud, on alusetult tasutud. Sellega andis kostja hagejale mõista, et lepingust taganemise korral soovib kostja alusetult makstud 5000 euro tagastamist. 15.05.2013 edastati kostjale hageja lepingulise esindaja poolt pretensioon 11.05.2012 kokkuleppest tuleneva 10 978,52 euro nõudes. 16.05.2013 edastas kostja vastuse pretensioonile ning lisaks allkirjastatud kokkuleppest taganemise avalduse, sest hageja on vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1, 2 ja 4 poolte vahel sõlmitud kokkulepet oluliselt rikkunud. Kokkuleppe kohaselt olid hageja ja kostja vahelised kohustused vastastikku seotud ehk hageja poolt kokkuleppest tulenevate kõigi kohustuste tähtaegne täitmine oli eelduseks, et kostjal tekiks kohustus oma kohustusi täita, seetõttu on selge, et hagejapoolne kokkuleppe pikaajaline rikkumine tõi kaasa kostja huvi kaotuse kokkuleppe täitmise vastu. Kostja oli nõus tasuma hagejale tingimusel, et ta täidab kõik, mitte ainult mõne või ühe kohustuse tähtaegselt.
Hageja rikkus kohustust majast välja kirjutada pika aja jooksul, mistõttu tekkis kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kokkuleppest taganemiseks vajalikud eeldused. Kostja loeb ennast poolte vahel sõlmitud kokkuleppest taganenuks.
4.16.07.2013 esitas hageja kohtule seisukoha (tl-d 58-60). Hageja jääb hagiavalduses väljatoodud seisukohtade juurde. Hageja möönab, et vabastas XXX elamu kokkulepitud kuupäevast, milleks oli 01.06.2012, paar päeva hiljem. Samas jääb hageja endiselt seisukohale, et nimetatud rikkumist ei saa pidada oluliseks, mis oleks andnud kostjale alusel kokkuleppest taganeda. Kostja on viidanud, et tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p 1, 2 ja 4 oli temal õigus vastav taganemise avaldus teha, kuid hageja on seisukohal, et kostjale ei ole saabunud ühtki viidatud sätetes nimetatud tagajärgedest, mis oleks kostjale andnud õiguse lepingust taganemist kui õiguskaitsevahendit hageja suhtes kasutada. Lisaks olulise rikkumise puudumisele ei ole taganemise avaldus tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise, mis ei olnud oluline, teadasaamist VÕS § 118 lg 1 kohaselt. Hageja on kõik kohustused, mis temal lepingust tulenevalt lasusid, kohaselt täitnud. Kostja väidab, et hagejal oli kohustus end 01.06.2012 XXX elamust välja kirjutada, kuid 11.05.2012 kokkuleppest sellist kohustust ei tulene. Viidatud kokkulepe punktist 1 tulenes vaid kohustus vabastada elamu hiljemalt 01.06.2012. Hageja kolis elamust välja küll paar päeva hiljem, kuid nagu eelpool viidatud, ei kujuta see endast olulist lepingu rikkumist, mistõttu on kostja väide, et hageja on kokkulepet rikkunud, alusetu. Hageja palub hagiavalduse rahuldada.
5.13.02.2014 selgitas kohus kostjale asjaolude väljatoomise kohustust ja asjaolude tõendamiskoormist (tl-d 93, 94)
6.21.02.2014 esitas kostja kohtule seisukoha (tl-d 106-112). Kostja tõi välja järgmised lepingu täitmisest keeldumise vastuväite aluseks olevad asjaolud (kostja viitab VÕS §-le 110). 11.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus 20.05.2012 tasuma kostjale 256 eurot ja 01.06.2012 vabastama elamu asukohaga XXX vald, Randvere küla, XXX ning kostja kohustus tasuma hagejale elamu vabastamise eest 15 978,51 eurot. Kohustus vabastada elamu hõlmas elamust välja kolimist ja kirjutamist. Kolimise all mõistsid pooled kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemete välja kolimist. 14.02.2014 seisuga on hageja tähtaegselt täitnud kohustuse tasuda kostjale 256 eurot (poolte vahel varasemalt kokkulepitud kohustus) ning täielikult jätnud täitmata kohustuse vabastada elamu asukohaga XXX, XXX vald. Kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed kolis elamust välja kostja pärast seda, kui kostja oli võtnud hagejaga 31.05.2012 ühendust küsimaks, kas hageja tuleb 01.06.2012 kolima. Kostjale oli kõnealune info vajalik, sest hagejal puudus kooskõlastamata kostjaga juurdepääs elamule. Elamu ainus võti oli kostja käes. Hageja teatas samal kuupäeval, et tema kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemeid tähtajaks elamust välja ei koli, sest on reisil. 14.02.2014 seisuga ei ole hageja ennast elamust välja kirjutanud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja vabastas XXX elamu kokkulepitud kuupäevast, milleks oli 01.06.2012, paar päeva hiljem. Elamu on tänase päevani hageja poolt vabastamata. Seega hageja väide, et hageja vabastas XXX elamu kokkulepitud kuupäevast paar päeva hiljem on ebaõige. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kokkuleppe täitmiseks midagi teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja on kokkuleppest tulenevat kohustust rikkunud. Hageja on rikkunud kokkuleppe punkti 1 kohaselt elamu vabastamise kohustust. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja elamu vabastama 01.06.2012, mis tähendab, et kohustus vabastada elamu muutus sissenõutavaks 01.06.2012 möödumisel. Hageja ja kostja kokkuleppest tulenevate nõuete seotust tõendab asjaolu, et poolte nõuded teineteise vastu (v.a. kostja nõue 256 euro tasumiseks) tekkisid kokkuleppe allkirjastamisel. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, sest hageja ei ole rahuldanud kostja sissenõutavaks muutnud nõuet hageja vastu. Kostja tõi välja järgmised lepingu täitmisest keeldumise vastuväite aluseks olevad asjaolud (kostja viitab VÕS §-le 111). Hageja ja kostja vahel sõlmiti vastastikuste kohustustega kokkulepe, mille kohaselt hageja põhikohustuseks oli tähtaegselt elamu vabastada ning kostja kohustuseks talle 4 (11)
elamu vabastamise eest tasuda. Kohustuse täitmisest saab keelduda üksnes juhul, kui kohustus on sissenõutav ja veel täitmata. Kostja nõue elamu vabastamiseks on muutunud sissenõutavaks ning 14.02.2014 seisuga on hageja kohustus vabastada elamu endiselt täitmata. Kokkuleppe kohaselt kohustus esmalt hageja omapoolsed kohustused täitma. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud täielikult täitmata kohustuse elamu vabastada, mistõttu on kostjal õigus keelduda raha maksmisest. Kostja tõi välja järgmised lepingust taganemise vastuväite aluseks olevad asjaolud. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja 01.06.2012 elamust välja kolima ja välja kirjutama. 31.05.2012 teatas hageja kostjale, et ta on reisil ja 01.06.2012 elamust välja koli. Kõnealusest asjaolust tulenevalt oli kostjale selge, et kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemete kolimist kokkuleppes sätestatud tähtpäevaks ei toimu. Kostja kolis ise pärast tähtpäeva kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed elamust välja. Elamust olid huvitatud mõned isikud, mistõttu võttis kostja hagejaga 20.06.2012 ühendust. Muuhulgas küsis kostja, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud. Hageja vastas, et ei ole veel jõudnud ning kostja palus hagejal seda esimesel võimalusel teha. Sellega andis kostja hagejale vastavalt VÕS § 114 lg 1 täiendava tähtaja elamu vabastamiseks. Kostja asus omapoolset kohustust täitma teadmisega, et hageja on ennast elamust välja kirjutanud, kuid ei ole täitnud kohustust tähtaegselt elamust välja kolida. Kostja arvas, et sellisel juhul ei ole tal õigust kokkuleppest taganeda või keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kostjal ei olnud põhjust eeldada või arvata, et hageja ennast pärast vestlust 20.06.2012 elamust välja ei kirjuta. Hageja oli kostjale lubanud, et kirjutab ennast elamust välja. Kui veebruaris 2013 saabus elamu aadressile hageja nimele trahviteade, tekkis kostjal kahtlus, et hageja on võib olla endiselt elamusse sissekirjutatud. Vahetult enne 01.05.2013 uuris kostja rahvastikuregistrist, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud, kuid selgus, et ei ole. Hageja jättis elamu tähtaegselt vabastamata ning vaatamata täiendavale tähtajale hageja elamut ei vabastanud, mistõttu leidis kostja, et tal on tekkinud alus kokkuleppest taganemiseks vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5. 16.05.2013 esitas kostja kokkuleppest taganemise avalduse, sest hageja oli kokkulepet vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 oluliselt rikkunud ning täiendav tähtaeg elamu vabastamiseks oli möödunud. Kostja on seisukohal, et tegi taganemise avalduse mõistliku aja jooksul (vähem kui ühe jooksul) pärast seda, kui sai olulisest rikkumisest teada. Hageja nõuab kostjalt täitmist, kuigi omapoolset kohustust täitnud ei ole. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et poolte kokkuleppest ei tulene hagejale kohustust end 01.06.2012 XXX elamust välja kirjutada. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kokkuleppe kohaselt oleks hageja kohustuseks olnud üksnes elamust välja kolimine, siis vastavalt oleks ka kokkuleppesse sätestatud („Hageja kolib elamust välja hiljemalt 01.06.2012.a.“) või juhul, kui kokkuleppe kohaselt oleks hageja kohustuseks olnud üksnes elamust välja kirjutamine, siis vastavalt oleks ka kokkuleppesse sätestatud („Hageja kirjutab ennast elamust välja hiljemalt 01.06.2012.a“). Antud juhul oli hagejal kohustus elamu vabastada nii kokkuleppe punktis 2 nimetatud asjadest kui enda sissekirjutusest. Ei ole võimalik rääkida elamu vabastamisest, kui tegelikkuses on hageja endiselt elamusse sisse kirjutatud. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud kohustus elamu vabastada hõlmas endas ka kohustust elamust välja kirjutada. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
7.28.02.2014 esitas hageja kohtule seisukoha (tl-d 134-136). Hageja jääb oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et 11.05.2012 kokkuleppe punkti 1 kohaselt pidi hageja vabastama elamu aadressil XXX, XXX vald hiljemalt 01.06.2012. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli hagejal õigus elamust kaasa võtta magamistoamööbel (voodi, kaks öökappi ja kummut), elutoamööbel (kolm diivanit ja sektsioon) ning köögilaud ja viis köögitooli. Esimesena nimetatud kohustuse täitis hageja küll paar päeva hiljem kokkulepitud kuupäevast. Varasemalt on hageja ka selgitanud, miks tegemist ei olnud olulise lepingurikkumisega ning samuti põhjendanud, miks on kostja 16.05.2013 taganemise avaldus tühine. Hageja rõhutab, et kokkuleppe sõnastus ei jäta sarnasele mõistlikule inimesele muud muljet, kui seda, et hagejal oli kohustus isiklikult elamust välja kolida, mis aga ei saanud kuidagi hõlmata kohustust end sealt välja kirjutada. Isikul ei ole kohustust omada sissekirjutust selles kohas, kus ta reaalselt elab. Kostjal on võimalik lasta hageja
XXX vallas, XXX asuvast elamust välja kirjutada rahvastikuregistri seaduses sätestatud alusel. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli hagejal õigus elamust eespool nimetatud esemed kaasa võtta, mitte aga kohustus seda teha. Kostja on vastuses väitnud, et elamu on tänase päevani hageja poolt vabastamata. Nimetatud väide on tõendamata. Hageja palub hagiavalduse rahuldada. II Kohtuotsuse põhjendav osa
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 978,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 113,15 eurot ja viivise alates 17.05.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.
9.Kohus tuvastab hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ning TsMS § 231 lg 4 alusel, et vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 11.05.2012 kokkuleppe (tl-d 3, 7, 63); - kokkuleppe alusel on hageja tasunud kostjale 256 eurot (tl 107); - kokkuleppe alusel on kostja hagejale tasunud 5000 eurot (tl-d 8, 65); - kostja on jätnud kokkuleppe alusel hagejale tasumata 10 978,52 eurot; - 16.05.2013 esitas kostja hagejale 11.05.2012 sõlmitud kokkuleppest taganemise avalduse, mille hageja on kätte saanud (tl-d 11-14).
10.11.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe (tl 7). Nimetatud kokkulepe on hageja nõude aluseks ja kokkuleppest nähtuvad järgmised tingimused (kokkuleppe punktid 1-5). Pooled on kokku leppinud, et:
1.XXX vabastab elamu aadressil XXX, XXX vald hiljemalt 01.06.2012.a.
2.XXX on õigus elamust kaasa võtta: - Magamistoamööbel (voodi, 2xöökapp, kummut); - Elutoamööbel (3xdiivan ja sektsioon) - Köögilaud ja 5xköögitool.
3.XXX tasub hiljemalt 20.05.2012 XXX 256 eurot, ülekandega arveldusarvele nr XXX Swedbankis.
4.XXX tasub XXX elamus teostatud tööde katteks aadressil XXX, XXX vald kahes osas kokku 15 978,52 eurot: - esimese makse summas 6390,40 eurot, ülekandega arveldusarvele nr 1XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank 01.09.2012.a. - teine makse summas 9587,11 eurot, ülekandega arveldusarvele nr 1XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank 01.05.2013.a.
5.Antud summade tasumisega kinnitavad Pooled, et ei oma rohkem mingeid nõudeid ega pretensioone teineteise suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe punkti 4 alusel võlgnevuse tasumist. Nimetatud punkti järgi nõude esitamiseks peab kohustus olema sissenõutav ja veel täitmata, s.t saabunud on tasumise tähtaeg, kuid kostja ei ole tasumise kohustust täitnud. 27.08.2012 tasus kostja hagejale 5000 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 8), nimetatud asjaolu on kostja ka tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks võtnud (tl 65). Hageja on välja toonud, et esimesest osamaksest tasumata 1391,40 eurot muutus vastavalt kokkuleppele sissenõutavaks 01.09.2012 (kostja tasus 6390,40 eurost tähtaegselt 5000 eurot). Teine osamakse 9587,11 eurot muutus sissenõutavaks 01.05.2013. Kostja ei ole esimesest osamaksest tasunud 1391,40 eurot ja teist osamakset ei ole kostja tasunud täies ehk 9587,11 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja on hagejale tasunud 5000 eurot. Seega on kokkuleppe alusel tasumata 10 978,52 eurot. 6 (11)
Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et täidetud on kokkuleppe punktis 4 sätestatud alused kostjalt 10 978,52 euro nõudmiseks.
11.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja lepingust taganenud. Hageja on seisukohal, et võlaõigusseaduse §-s 118 nimetatud mõistlik aega lepingust taganemise avalduse tegemiseks oli möödunud. VÕS § 116 sätestab lepingust taganemise ja ülesütlemise regulatsiooni õiguskaitsevahendina. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Eeltoodust tulenevalt peavad taganemise kehtivuse eeldustena olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) teine lepingupool (hageja) on oluliselt lepingut rikkunud; 2) ja teisele lepingupoolele (hagejale) on tehtud lepingust taganemise avaldus; 3) ja taganemisavaldus on esitatud teisele lepingupoolele (hagejale) mõistliku tähtaja jooksul. Siinjuures tuleb välja tuua järgmised asjaolud (VÕS § 118 alusel): a) lepingust taganemise avaldus on tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; b) ja kostja andis hagejale VÕS § 114 kohaselt täiendava täitmise tähtaja; c) ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud (sh tuleb välja tuua, millal möödus kostja poolt hagejale määratud täiendav tähtaeg). Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl-d 93, 94). Pooled ei vaidle selle üle, et 16.05.2013 esitas kostja hagejale 11.05.2012 sõlmitud kokkuleppest taganemise avalduse, mille hageja on kätte saanud.
11.1.Lepingust taganemise üheks eelduseks on see, et teine lepingupool (hageja) on oluliselt lepingut rikkunud. Kohus on nimetatud asjaolu väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl-d 93, 94).
11.1.1.Kostja on seisukoha et 11.05.2012 sõlmisid hageja ja kostja vastastikuste kohustustega kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus: 1) 20. maiks 2012 tasuma kostjale 256 eurot ja 2) 01. juuniks 2012 vabastama elamu asukohaga XXX vald, XXX. Nimetatud kohustus hõlmas elamust välja kolimist ning elamust välja kirjutamist. Lisaks eeltoodud kohustustele oli hagejal kokkuleppe alusel õigus elamust kaasa võtta kõik kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed. Hagejale sai selgitatud, et temale kokkuleppe alusel tulenevate kohustuste tähtaegne täitmine on aluseks ja eelduseks, et kostjal tekiks kohustus tasuda hagejale elamus teostatud ehitustööde katteks 15 978,52 eurot. Hageja ei täitnud õigeaegselt 01. Juuniks 2012 hageja kokkuleppe punktist 1 tulenevat kohustust ja ei kolinud ega kirjutanud ennast kokkulepitud tähtaja jooksul elamust välja. Kokkuleppe kohaselt tuli hagejal täita oma kohustused vastavalt kindlaks määratud tähtpäeval – 20.05.2012 ja 01.06.2012. Hageja tuli oma asjadele järgi alles 20.06.2012, seega pärast kokkuleppes sätestatud tähtpäeva, millega hageja rikkus oluliselt kokkuleppe punkti 1. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja ennast 01.06.2012 elamust välja kirjutama. Hageja ei ole ennast elamust välja kirjutanud, mistõttu on hageja rikkunud ka kohustust ennast tähtpäevaks elamust välja kirjutada. Hageja on poolte vahel sõlmitud kokkulepet oluliselt rikkunud. Eeltoodust nähtuvalt peab kostja oluliseks lepingurikkumiseks seda, et hageja ei täitnud oma kohustust ennast 01.06.2012 elamust välja kirjutada. Kostja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et rahvastikuregistris aadressile XXX vald, XXX, XXX on 14.02.2014 seisuga registreeritud elanikuks ka hageja (tl-d 115, 116). Esmalt tuvastab kohus, kas hagejal oli pooltevahelisest kokkuleppest tulenevalt kohustus end elamust välja kirjutada. Kokkuleppe punkt 1 sätestab, et „XXX vabastab elamu aadressil XXX, XXX vald hiljemalt 01.06.2012.a.“. Nimetatud kokkuleppe punkt ei sätesta hagejale kohustust ennast elamust välja kirjutada. Kohtu hinnangul tuleneb eelnimetatud punktist hagejale asja (kinnisasja) tagastamise kohustus ja pärast 01.06.2012
ei ole õiguslikku alust asja (kinnisasja) kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei hõlma (kinnisasja) tagastamise kohustus kohustust ennast elamust välja kirjutada, sest rahvastikuregistrisse kantud andmetel on üldjuhul informatiivne ja statistiline tähendus (rahvastikuregistri seadus § 6 lg 1). Kostja valdus ja omandiõigust ei piira ja ei riku asjaolu, et hageja on rahvastikuregistris registreeritud elanikuks aadressile XXX vald, XXX. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal ei olnud pooltevahelisest kokkuleppest tulenevalt kohustus end elamust välja kirjutada. Seega ei ole hageja rikkunud kokkuleppe punktis 1 toodud kohustust.
11.1.2.Kostja on lisaks märkinud, et kokkuleppe kohaselt kohustus hageja 01. juuniks 2012 majast välja kolima. Kostjale teadaolevalt viibis hageja 01.06.2012 välisriigis, mistõttu oli kostjale selge, et kolimist kokkuleppes sätestatud tähtpäevaks ei toimu ning kostja alustas kolimistöödega ise, tassides kokkuleppe punktis 2 nimetatud esemed elamust välja. Eeltoodus nähtuvalt võib kostja tugineda ka sellele, et hageja on rikkunud kokkuleppe punktis 2 tulenevat kohustust. Seetõttu tuvastab kohus, kas hageja on rikkunud kokkuleppe punkti 2. Kokkuleppe punkt 2 sätestab, et „XXX on õigus elamust kaasa võtta: magamistoamööbel (voodi, 2xöökapp, kummut); elutoamööbel (3xdiivan ja sektsioon); köögilaud ja 5xköögitool“. Kohus on seisukohal, et hageja on nimetatud lepingupunkti järgi õigustatud isikuks, mitte kohustatud isikuks. See tähendab, et nõudeõigus kuulub hagejale ja hagejal on õigus nõuda kokkuleppe punktis 2 nimetatud asjade välja andmist. Hageja ei ole nimetatud lepingupunkti järgi kohustatud isikuks ehk võlgnikuks. Eeltoodust tuleneva tuvastab kohus, et hagejale ei tulene kokkuleppe punktist 2 kohustust kaasa võtta nimetatud esemed. Seega ei ole hageja rikkunud kokkuleppe punkti 2.
11.1.3.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja on välja toonud asjaolud, millest nähtub, et hageja on rikkunud kokkuleppe punkti 3. Kokkuleppe punkt 3 sätestab, et „XXX tasub hiljemalt 20.05.2012 XXX 256 eurot, ülekandega arveldusarvele nr XXX Swedbankis“. Kostja on välja toonud, et 14.02.2014 seisuga on hageja õigeaegselt täitnud kohustuse tasuda kostjale 256 eurot (tl 107). Seega puudub vaidlus selles, et kokkuleppe alusel on hageja tasunud kostjale 256 eurot. Seega ei ole hageja rikkunud kokkuleppe punktis 3 toodud kohustust.
11.1.4.Eeltoodust tuleneval tuvastab kohus, et hageja ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkunud. Kuivõrd hageja ei ole kokkulepet rikkunud, ei saa kohus hinnata VÕS § 116 tähenduses olulise lepingurikkumise olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja kasutada lepingust taganemist õiguskaitsevahendina, sest ei ole täidetud selle õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused. Kostjapoolne lepingust taganemine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.
11.1.5.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkunud. Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja ei ole taganemisavaldust hagejale esitanud mõistliku tähtaja jooksul, mistõttu ei ole täidetud lepingust taganemise kolmas eeldus (eeldus: taganemisavaldus on esitatud hagejale mõistliku tähtaja jooksul, vt ka eeltoodud lepingust taganemise eelduste loetelu). VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) lepingust taganemise avaldus on tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb välja tuua, millal sai kostja olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja selgitama, kas kostja tegi lepingust taganemise avalduse hagejale mõistliku aja jooksul. Kohus selgitas kostjale, et kohus peab kindlaks määrama mõistliku aja, mille jooksul võis kostja lepingust taganeda. Kohus arvestab, et mõistlik aeg peab sisaldama rikkumise või tähtaja 8 (11)
möödumise teadvustamist, oma võimaluste kaalumist ja hindamist, alternatiivide otsimist lepinguga saavutada soovitu asendamiseks jne (vt kohtu selgitused kostjale – tl-d 93, 94). 2) ja kostja andis hagejale VÕS § 114 kohaselt täiendava täitmise tähtaja. Kohus selgitas, et kostjal tuleb välja tuua, millal andis kostja hagejale täiendava tähtaja ja millise tähtaja kostja hagejale määras (tl-d 93, 94). 3) ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Kohus selgitas, et kostjal tuleb välja tuua, millal möödus kostja poolt hagejale määratud täiendav tähtaeg (tl-d 93, 94). Kostja tõi välja järgmised asjaolud. Kostja võttis hagejaga 20.06.2012 ühendust ja küsis muuhulgas, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud. Hageja vastas, et ei ole veel jõudnud ning kostja palus hagejal seda esimesel võimalusel teha. Kostja on seisukohal, et sellega andis kostja hagejale vastavalt VÕS § 114 lg 1 täiendava tähtaja. Veebruaris 2013 saabus elamu aadressile hageja nimele trahviteade, mistõttu tekkis kostjal kahtlus, et hageja on võib olla endiselt elamusse sisse kirjutatud. Vahetult enne 01.05.2013 uuris kostja rahvastikuregistrist, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud, kuid selgus, et ei ole. Hageja jättis elamu tähtaegselt vabastamata ning vaatamata täiendavale tähtajale hageja elamut ei vabastanud, mistõttu leidis kostja, et tal on tekkinud alus kokkuleppest taganemiseks. Kostja on seisukohal, et täiendav tähtaeg elamu vabastamiseks oli möödunud. Kostja on seisukohal, et tegi taganemise avalduse mõistliku aja jooksul (vähem kui ühe jooksul) pärast seda, kui sai olulisest rikkumisest teada. Eeltoodust nähtub, et kostja võis hagejapoolsest rikkumisest teada saada 20.06.2012, kui kostja hagejaga ühendust võttis ja veebruaris 2013, kui saabus elamu aadressile hageja nimele trahviteade, mistõttu tekkis kostjal kahtlus, et hageja on võib olla endiselt elamusse sisse kirjutatud ja vahetult enne 01.05.2013, kui kostja sai rahvastikuregistrist teada, et hageja ei ole ennast elamust välja kirjutanud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kostja sai rikkumisest teada 20.06.2012. Hilisemad asjaolud (mis ilmnesid veebruaris 2013 ja vahetult enne 01.05.2013) saavad vaid kinnitada rikkumise olemasolu, kuid ei loo uut teadasaamist rikkumisest. Kostja väljatoodud asjaolude kohaselt võttis hageja 20.06.2012 ühendust ja küsis muuhulgas, kas hageja on ennast elamust välja kirjutanud. Hageja vastas, et ei ole veel jõudnud ning kostja palus hagejal seda esimesel võimalusel teha. Kostja on seisukohal, et sellega andis kostja hagejale vastavalt VÕS § 114 lg 1 täiendava tähtaja. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejale täiendavat tähtaega määranud. Tähtaeg tuleb määrata selliselt, et lepingut rikkunud poolele oleks üheselt arusaadav, milline tähtaeg on talle rikkumise kõrvaldamiseks antud ja et täiendava tähtaja tulemusteta möödumisega võib teine lepingupool kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (nt lepingust taganeda). Kostja ei ole välja toonud, millise tähtaja kostja hagejale määras ja millal möödus hagejale määratud täiendav tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole täidetud lepingust taganemise eeldused. Kostjapoolne lepingust taganemine ei oma õiguslikku tähendust.
12.Kostja on esitanud kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Seetõttu selgitas kohus kostjale VÕS § 110 ja § 111 sätestatud täitmisest keeldumise aluseid ja (tl-d 93, 94).
12.1.VÕS § 110 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) kostjal on hageja vastu sissenõutav nõue (sealhulgas tuleb välja tuua nõude sissenõutavaks muutumise aeg ja hageja poolt täidetava kohustuse sisu ja kohustuste rikkumise fakt); 2) hageja ja kostja nõuete vahel peab olema
piisav seos, s.t nõuded peavad olema seotud. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl-d 93, 94). Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkunud. Hageja on kokkuleppest tulenevad kohustused täitnud. Kohus asub seisukohale, et kostjal ei ole VÕS § 110 järgi alust hageja ees 10 978,52 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.
12.2.VÕS § 111 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise regulatsiooni vastastikuse lepingu puhul. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Nimetatud paragrahvile tuginedes peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) vastastikuse kehtiva lepingu olemasolu, millest tulenevad pooltele vastastikused põhikohustused; 2) vastastikused kohustused on täitmata (kohustus peab olema sissenõutav ja veel täitmata); 3) vastastikused kohustused tuleb täita samaaegselt või täitmist keelduda sooviv pool peab täitma kohustused pärast teist poolt. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise kohustust ja tõendamiskoormist kostjale selgitanud (tl-d 93, 94). Kostja tõi välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja vahel sõlmiti vastastikuste kohustustega kokkulepe, mille kohaselt hageja põhikohustuseks oli tähtaegselt elamu vabastada ning kostja kohustuseks talle elamu vabastamise eest tasuda. Kostja nõue elamu vabastamiseks on muutunud sissenõutavaks ning 14.02.2014 seisuga on hageja kohustus vabastada elamu endiselt täitmata. Kokkuleppe kohaselt kohustus esmalt hageja omapoolsed kohustused täitma. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud täielikult täitmata kohustuse elamu vabastada, mistõttu on kostjal õigus keelduda raha maksmisest. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 111 sätestatud alused kohustuse täitmisest keeldumiseks. Hageja nõude aluseks on kokkuleppe punkt 4, mille kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma teostatud tööde katteks kahes osas vastavalt määratud kuupäevadel. Pooltevahelisest kokkuleppest ei tulene pooltele vastastikuseid kohustusi (vt kohtuotsuse punktis 10 väljatoodud lepingutingimused). Vastastikused kohustused peavad olema soorituse ja vastusoorituse kujul, näiteks võib lepingupool keelduda kaupa üle andmast, kuni ostja on talle selle eest maksnud. Lisaks tuvastas kohus eelnevalt, et hageja ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole VÕS § 111 järgi alust hageja ees 10 978,52 euro tasumise kohustuse täitmisest keeldumiseks.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 978,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 113,15 eurot ja viivise alates 17.05.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Kohus selgitab, et hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 113,50 eurot. Kuivõrd hageja on selgelt välja toonud, et viivis alates 01.09.2012 kuni 16.05.2013 on 78,65 eurot ja viivis alates 01.05.2013 kuni 16.05.2013 on 34,50 eurot (78,65+34,50=113,15), lähtub kohus sellest, et sissenõutavaks muutunud viivise summa on 113,15 eurot. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Eelnevalt tuvastas kohus, et täidetud on kokkuleppe punktis 4 sätestatud alused nõuda kostjalt 10 978,52 euro tasumise kohustuse täitmist. Samuti tuvastas kohus, et hageja ei ole pooltevahelist kokkulepet rikkunud, mistõttu kostjapoolne lepingust taganemine ei oma õiguslikku tähendust. Samuti tuvastas kohus, et kostjal ei esine hageja ees kohustuse täitmisest keeldumise aluseid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostja on hagejale tasunud 5000 eurot. Seega on kokkuleppe alusel tasumata 10 978,52 eurot. 10 (11)
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 113,15 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusest tuleneva viivise. Hageja on hagiavalduses välja toonud järgmised viivise kujunemise asjaolud. Rahaline kohustus summas 1391,40 eurot muutus sissenõutavaks alates 01.09.2012 ja rahaline kohustus summas 9587,11 eurot muutus sissenõutavaks alates 01.05.2013. Rahaliselt kohustuselt summas 1391,40 eurot on arvestatud viivis alates 01.09.2012 kuni 16.05.2013 – viivis on 78,65 eurot. Rahaliselt kohustuselt summas 9587,11 eurot on arvestatud viivis alates 01.05.2013 kuni 16.05.2013 – viivis on 34,50 eurot. Alates 17.05.2013 kuni põhikohustuse kohase täitmiseni, palub hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole viivise suuruse ega kujunemise osas vastuväiteid esitanud. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja 11 091,67 eurot ja viivis põhinõude 10 978,52 eurot tasumata osalt alates 17.05.2013 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.