lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-1409/25

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-1409/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 1Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusPS § 24 lg 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 341Asja lahendamine kohtuistungilTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-1409/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.20162-15-1409/55Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-1409

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi JK ja S-ER vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lõppotsusena

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

659 779,12 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Danske Bank A/S Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

augusti

vaheotsus

Kostja I: JK (isikukood XXXXXXXXXXX), Kostja II: S-ER (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2015 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramisel
TsMS § 449 lg 3Vaheotsus
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 29.01.2015 Harju Maakohtusse hagi JK ja S-ER vastu, paludes välja mõista kostjalt I 500 000 eurot ja kostjalt II 159 779,12 eurot.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Apollo Invest (likvideerimisel) 28.12.2006 laenulepingu nr KL-181206AP, mille alusel andis hageja OÜ-le Apollo Invest laenu 3 253 889,02 eurot. Laenuleping on seoses kohustuste täitmata jätmisega erakorraliselt üles öeldud alates 26.01.2012. Laenulepingust tulenevate OÜ Apollo Invest kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu kostjaga I 15.04.2009 ja kostjaga II 28.12.2006. Kostjad ei ole käenduskohustust täitnud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid kohaldada aegumist ja teha aegumise kohta vaheotsuse.
4.Nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. Aegumise kohaldamiseks ei ole oluline, millal võlausaldaja esitas nõude käendaja vastu. Seetõttu sõltub praegusel juhul aegumise algus laenulepingu ülesütlemise ajast. Hageja laenulepingu ülesütlemisest tulenev rahaline nõue käenduslepingute alusel kostjate vastu muutus sissenõutavaks alates 26.01.2012. Hageja esitas käenduslepingute alusel kohtule nõude alles 29.01.2015. Selleks ajaks oli kolmeaastane aegumistähtaeg juba möödunud. Menetluse edasine käik
5.Maakohtu eelistung toimus 05.05.2015. Istungi protokollist nähtuvalt uuris kohus istungil tõendeid ja ilmnes vajadus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus andis tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 29.05.2015. Samaks kuupäevaks kohustas kohus kostjaid esitama hagile sisulised vastuväited. Samuti andis kohus tähtaja esitatud dokumentide suhtes seisukoha avaldamiseks. Kohus otsustas lahendada vaheotsuse taotluse pärast sisuliste väidete ja nendele vastuse saamist. Kohus lükkas istungi edasi ja määras uueks istungiajaks 15.06.2015 kell 10:00.
6.Kostjad esitasid tähtaegselt täiendavad seisukohad, milles esitasid ka tõendite kogumise taotluse. Kostjad jäid aegumise kohaldamise nõude ja vaheotsuse taotluse juurde. Samuti esitas hageja tähtaegselt täiendavad tõendid. Pooled esitasid nende osas oma seisukohad.
7.Kostjad palusid 11.06.2015 e-kirjas tühistada 15.06.2015 määratud kohtuistungi aja ja määrata neile vähemalt 14-päevane tähtaeg oma täiendavate sisuliste põhjenduste ja tõendite esitamiseks. Ühtlasi palusid kostjad määrata uue kohtuistungi aja. Kostjad teatasid, et kaaluvad tekkinud olukorras (kus pooled on juba asunud esitama oma sisulisi vastuväiteid ja tõendeid) aegumise küsimuses vaheotsuse taotlusest loobumist ja soovivad esitada hagile oma täiendavaid sisulisi vastuväiteid ja tõendeid. Kostjad märgivad, et

sõltumata sellest, kas nad loobuvad vaheotsuse taotlusest, jäävad nad siiski aegumise kohaldamise taotluse juurde ja soovivad ka selles küsimuses esitada täiendavaid vastuväiteid. Kostjate hinnangul oleks mõistlik loobuda aegumise küsimuse lahendamisest vaheotsuse korras, samuti oleks menetlusressursi kokkuhoidmise eesmärgil mõistlik kohtuistungi aeg edasi lükata ja võimaldada mõlemal menetluse poolel esitada oma väited ja tõendid.

8.Kohus rahuldas 12.06.2015 kirjaga kostjate taotluse vaheotsuse tegemiseks ja teatas menetlusosalistele, et vaatab tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses ning teeb otsuse avalikult teatavaks 28.08.2015. Kohus tühistas 15.06.2015 määratud kohtuistungi aja ja andis menetlusosalistele tähtaja seni esitamata avalduste ja seisukohtade, samuti menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
9.Hageja esitas 31.07.2015 taotluse istungi määramiseks ja asja lahendamiseks lõppotsusega, mida kohus käsitles hageja vastuväitena kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 mõttes. Kohus jättis 10.08.2015 määrusega hageja vastuväite rahuldamata. Määruse kohaselt on vaheotsuse tegemine põhjendatud ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja on saanud esitada vastuväiteid aegumise taotlusele nii suuliselt 05.05.2015 istungil kui ka korduvalt kirjalikult, mistõttu ei ole rikutud hageja õigust olla ära kuulatud. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud, kohustades hagejat välja mõistetud menetluskuludelt tasuma viivist seaduses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule asja uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
12.Maakohus tegi ebaõigesti vaheotsuse, kuna puudus selge taotlus vaheotsuse tegemiseks. Kui pool ei esita vaheotsuse tegemise taotlust, ei ole kohtul vaheotsuse tegemiseks alust (3-2-1-22-13). Kostjad avaldasid 11.06.2015 seisukohta, mille järgi oleks nende hinnangul mõistlik vaheotsuse taotlusest loobuda. Maakohus ei tohtinud seetõttu päev hiljem teatada, et ta lahendab aegumise küsimuse vaheotsusega, vaid oleks pidanud välja selgitama, kas kostjad soovivad vaheotsuse taotluse juurde jääda või sellest loobuda.
13.Maakohus vaatas asja ebaõigesti läbi kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui kostja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil juba oma hagiavalduses. Ka kostjad taotlesid uue istungiaja määramist oma 11.06.2015 kirjas kohtule.
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse kohta ka sisulised vastuväited ja põhjendused. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse menetlusõiguse normide olulise rikkumise

tõttu apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks samale maakohtule. Kohus lahendas asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

16.Hageja leiab ebaõigesti, et maakohus ei võinud aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsust teha, kuna kostjad ei olnud selgelt väljendanud, kas nad soovivad vaheotsuse tegemist või mitte.
17.TsMS § 449 lg 3 esimese lause järgi võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-44-15 p 14). Kohtul tuleb TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki (TsMS § 2).
18.Põhjendatud on aga hageja seisukoht, et maakohus ei võinud asja lahendada omal algatusel kirjalikus menetluses. TsMS § 341 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kirjaliku menetluse võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas üksnes siis, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (TsMS § 404 lg 1) või lihtmenetluses, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Käesolevas asjas on hagihind oluliselt suurem ja TsMS § 403 lg 1 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. Sellist nõusolekut kohtul ei olnud. Hageja on kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 4 hagiavalduses märkinud, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja on seda soovi kinnitanud ka oma 31.07.2015 kirjas kohtule. Asja arutamist kohtuistungil soovisid ka kostjad, väljendades seda kohtule 11.06.2015 saadetud kirjas.
19.Määratud kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi. PS § 24 lg 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kohtuistungite avalikkuse põhimõtte, millest omakorda tuleneb menetlusosaliste subjektiivne õigus nõuda avaliku kohtuistungi toimumist. Asja avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võis viia ebaõige lahendi tegemiseni, sest hagejalt võeti võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi hagi aegumise vastuväite kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest. Asjaolu, et hageja sai esitada vastuväiteid aegumise taotlusele suuliselt 05.05.2015 eelistungil ja ka kirjalikult, ei õigusta kohtu tegevust, sest eeltoodut ei saa samastada õigusega arutada asja, s.h hagi aegumise küsimust kohtuistungil. Asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma hageja nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval