Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi Xxxxja Xxxxvastu käenduskohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
659 779,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11 Tallinn; Danske Bank A/S on ühendanud endaga AS-i Sampo Pank, registrikood 10040839, kanne on tehtud 04.06.2008); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin OÜ, e-post [email protected]); Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja II: xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
05.05.2015 ja 09.03.2016 kohtuistungil, kus osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ja kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt xxxx (xxxx, isikukood xxxx) hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) kasuks solidaarse käenduskohustuse täitmiseks välja 500 000 eurot.
Mõista kostjalt Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) kasuks solidaarse käenduskohustuse täitmiseks välja 159 779,12 eurot. Menetluskulude jaotus:
4.1.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. Otsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, edaspidi hageja) esitas 29.01.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(xxxx, edaspidi kostja I või JK) ja Xxxx(edaspidi kostja II, akronüüm SER) vastu käenduskohustuse täitmise nõudes ja palus mõista JK-lt välja 500 000 eurot ja SER-ilt 159 779,12 eurot.
2.Harju Maakohtu 04.02.2015 määrusega võeti hagi menetlusse (I kd lk 115-116).
3.Kostjad vastasid hagile 19.02.2015 (I kd lk 119jj) esitades taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Hageja esitas kostjate taotluse osas arvamuse 06.03.2015 (I kd lk 134jj). Kostjad esitasid täiendavad seisukohad 27.04.2015 (I kd lk 149-153).
4.I kohtuistung tsiviilasjas toimus 05.05.2015, osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ja kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (protokoll I kd lk 157-158).
5.Hageja esitas täiendavad tõendid 29.05.2015 (I kd lk 174jj). Kostjad esitasid 29.05.2015 täiendavad seisukohad (I kd lk 160-170), millele hageja vastas 05.06.2015 (II kd lk 3jj).
6.Kohus teatas 12.06.2015 lõplikud tähtajad ja otsuse kuulutamise aja seoses vaheotsusega aegumise kohaldamiseks (II kd lk 65). Hageja esitas 10.07.2015 menetluskulude nimekirja (II kd lk 66-85). Kostjad esitasid 10.07.2015 täiendava seisukoha (II kd lk 872
92) ja menetluskulude nimekirja (II kd lk 93-135). Hageja esitas 31.07.2015 taotluse istungi määramiseks, lõppotsuse tegemiseks ja vastuväited menetluskuludele (II kd lk 136 -144). Kostjad esitasid oma täiendavad seisukohad 04.08.2015 (II kd lk 146- 149).
7.Harju Maakohtu 28.08.2015 vaheotsusega (lõppotsusena) jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata (II kd lk 153-156). Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2015 otsusega Harju Maakohtu otsus tühistati ja tsiviilasi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsus jõustus 11.12.2015 (II kd, t lk 177-178). Ringkonnakohus leidis, et maakohus võis aegumise osas vaheotsuse teha, kuid maakohus rikkus kirjalikus menetluses asja lahendamisega menetlusõiguse norme.
8.II kohtuistung Harju Maakohtus toimus 09.03.2016, osalesid hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ja kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson (II kd lk 194-197). Kohus kuulas ära pooled, kes jäid oma seisukohtade juurde. Hageja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja (II kd lk 191-193). Kostjad esitasid oma menetluskulude nimekirja 14.03.2016 (III kd lk 3-5).
9.Harju Maakohtu 23.03.2016 vaheotsusega (osaline lõppotsus) jättis kohus aegumise tõttu hagi SER vastu käenduskohustuse täitmise nõudes rahuldamata ja jätkas menetlust hagis JK vastu leides, et see nõue ei ole aegunud (II kd lk 13-19).
10.04.03.2016 toimus Tallinna Ringkonnakohtu istung (III kd lk 64-65). 09.09.2016 esitas SER ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja (III kd lk 56-57). Hageja esitas 09.09.2016 ringkonnakohtule kirjalikud teesid (III kd lk 60-63).
11.Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 23.03.2016 vaheotsus apelleeritud osas ja tehti tühistatud osas uus otsus, millega jäeti SER vastu esitatud hageja nõude puhul aegumine kohaldamata ja tsiviilasi saadeti edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule (III kd lk 67-70).
12.Maakohus määras 30.11.2016 kirjaga kostjatele lõpliku tähtaja tõendite esitamiseks, mis möödus 19.12.2016 (III kd lk 72). Ühtlasi tuli pooltel kohtule teatada, milline on seisukoht asja edasise menetlemise jätkamiseks kirjalikult. Kostjad kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
13.23.05.2017 teatas hageja, et on nõus kirjaliku menetlusega eeldusel, et asi lahendatakse poolte seni esitatud väidete ja tõendite alusel (III lk 79). Kostjad on juba oma esialgsetes vastustes hagile (vt ka I kd lk 122 ja 127) nõustunud asja menetlemisega kirjalikult. Kostjad on korranud oma nõustumust 04.08.2015 menetlusdokumendis (II kd lk 147 p 1.9). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
14.Hageja nõudeks on kohustada kostjaid täitma käenduskohustust ja mõista JK-lt hageja kasuks välja 500 000 eurot ning SER-lt 159 779,12 eurot.
15.Hageja on toonud hagi alusena esile järgmised asjaolud: Laenuleping − Hageja on alates 01.06.2008 AS Sampo pank (registrikood 10040839) üldõigusjärglane. Hageja ning OÜ Xxxx(likvideerimisel, edaspidi ka Xxxx) sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr XXXX, mille alusel andis hageja Xxxx laenu summas 3 253 889,02 eurot (Laenuleping). − Laenulepingu suhtes on sõlmitud kokku 7 muudatuskokkulepet. 16.06.2011 sõlmisid hageja ja Xxxx muudatuskokkuleppe nr 6 (Muudatus). Selleks ajaks oli sissenõutavaks
muutunud, kuid tähtaegselt tagastamata laenusumma 516 543,17 eurot (lisaks tasumata intress 64 814,55 eurot ja viivis 12 111,05 eurot). Täiendavalt lepiti kokku laenusumma suurendamises 593 468,77 euro võrra, et refinantseerida Muudatuse p-s 2 fikseeritud Laenulepingust tulenevat sissenõutavaks muutunud võlgnevust. − Muudatuse sõlmimise kuupäevast oli Xxxx Laenulepingust tulenev võlg hageja ees kokku 2 414 988,33 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtajaks leppisid Xxxx ja hageja kokku 16.06.2012 ning sõlmisid ka uue graafiku maksete tasumiseks, mida Xxxx ei järginud. 23.12.2011 saatis hageja Xxxx Laenulepingu täitmise ja leppetrahvi nõude ning Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Xxxx oma kohustusi hageja ees ei täitnud. − Hageja ütles 18.01.2012 teatega Laenulepingu erakorraliselt üles alates 26.01.2012. − 09.03.2012 enampakkumisel realiseeris hageja laenu tagatiseks panditud AS Rapla Vesi aktsiad (hinnaga 495 000 eurot) ja AS xxxx aktsiad (hinnaga 1 000 000 eurot). Laekunud summa arvel vähenes Xxxx võlgnevus hageja ees 91 110,05 euro ulatuses intressivõla osas ja 1 403 889,95 euro ulatuses tagastamata laenuvõlgnevuse osas. Järele jäänud võlga 1 757 679,11 eurot Xxxx ei tasunud. − 06.08.2012 algatas Harju Maakohus Xxxx likvideerimismenetluse (tsiviilasi nr 2-1218465) ning hageja teatas 23.08.2012 oma nõudest (22.08.2012 seisuga nõue summas 2 188 407,71 eurot, sellest tagastamata laen 1 011 098,38 eurot; viivis 815 061,08 eurot ja leppetrahv 362 248,25 eurot). Teave likvideerimismenetluse kohta on saadetud ka kostjatele. − Hageja nõue on täitmata (Xxxx likvideerimismenetluses ei ole nõude rahuldamine osutunud võimalikuks). Käendusleping JK-ga − 19.12.2006 sõlmisid hageja ja JK käenduslepingu nr KÄ-181206AP/1, mille alusel vastutab JK Laenulepingust tulenevate Xxxx kohustuste täitmise eest. Leping lõpetati poolte kokkuleppel 10.01.2007. − 15.04.2009 sõlmisid JK ja hageja uue käenduslepingu Laenulepingust tulenevate Xxxx kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduse maksimumsummaks lepiti kokku 2 419 454,46 eurot. Käenduslepingu suhtes sõlmisid selle pooled kokku 3 muudatust. − Hageja esitas JK-le 18.01.2012 käenduslepingu täitmise nõude tasuda Xxxx võlg 2 338 062,73 eurot. JK sai nõude kätte 30.01.2012 ning käenduskohustus muutus sissenõutavaks 13.02.2012. − JK kohustust ei täitnud ning hageja esitas 03.04.2012 korduva nõude ja pankrotihoiatuse, mille kättesaamist JK kinnitas 09.04.2012. − 27.08.2012 andis hageja JK-le veel ühe täiendava tähtaja käenduskohustuse täitmiseks. 03.09.2012 kinnitas JK dokumendi kättesaamist, järgnesid läbirääkimised, kuid tulemusi need ei andnud – 06.11.2012 saatis JK hagejale kirjaliku vastuse, milles keeldus kohustuse täitmisest. Sellele järgnesid veel mitmed katsed läbirääkimisi pidada, kuid JK ei ole kohustust siiani täitnud. Käendusleping SER-iga − Hageja ja SER sõlmisid 28.12.2006 käenduslepingu, mille alusel vastutab SER Laenulepingust tulenevate Xxxx kohustuste täitmise eest maksimumsummaga 159 779,12 eurot. Pooled sõlmisid 27.06.2008 ka käenduslepingu muudatuse. Alates
15.04.2009 kehtib poolte vahel sõlmitud käendusleping uues redaktsioonis, SER vastutuse määr ei muutunud. Käenduslepingut on muudetud veel 3-el korral. − Ka SER-ile edastas hageja korduvalt nõudeid käenduskohustuse täitmiseks ühes pankrotihoiatustega, andes järjepidevalt täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, kuid SER ei ole oma kohustusi täitnud. Seejuures edastas hageja SER-ile kui Xxxx juhatuse liikmele 18.01.2012 muuhulgas ka Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate. 23.04.2014 ja 25.05.2014 pretensioonid toimetati SER-ile kätte kohtutäituri vahendusel 09.07.2014. Hageja põhjendused − Hageja leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1, § 154 lg 1 ja käenduslepingu p 2.1 alusel vastutavad kostjad solidaarvõlgnikena Xxxx Laenulepingust tulenevat kohustuste täitmise eest. − Kuna Xxxx poolt täitmata nõue ületab oluliselt mõlema käendajaga kokku lepitud vastutuse maksimumsummat, siis nõuab hageja SER-ilt käenduskohustuse täitmist käenduslepingu maksimumsummas 159 779,12 eurot. − Menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitab hageja JK vastu nõude, mis on 5 korda väiksem, kui käenduslepingus kokku lepitud maksimumsumma, ehk hageja nõuab vaid 500 000 eurot. − Käenduslepingud ei ole tarbijakäendused. Mõlemad käendajad on sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. JK on pikaaegse kogemusega ettevõtja, kes on olnud mitmete äriühingute aktsionär, nõukogu ja juhatuse liige. Käenduslepingu sõlmis ta oma ärihuvidest lähtudes. SER oli 12.12.2006 kuni 01.02.2012 Xxxx juhatuse liige ning Xxxx ainuosaniku XxxxOÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Ka tema sõlmis käenduslepingu oma majandustegevuse raames. Ka tarbijakäenduse kohta VÕS-is sätestatut arvestades tuleks kostjatel käendajatena vastutada. Hageja seisukohad kostjate vastuväidetele − Hageja nõuded ei ole aegunud. Kostjate käenduskohustused muutusid sissenõutavaks käenduslepingutes määratud kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisel. Käenduslepingutes on pooled kokku leppinud, et kostjad on kohustatud käenduskohustuse täitma 14 päeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. − Aegumine kostjate vastu oli vahepeal peatunud. Nõue JK vastu oli peatunud vähemalt 10.04.2012-23.04.2012 kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul, tegelikult alates 10.04.2012 (JK algatus läbirääkimisteks) kuni 06.11.2012 (JK lõplik keeldumine kohustuse täitmisest, II kd lk 7 p 19). Nõue SER vastu oli läbirääkimiste ajaks peatunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg 1 alusel 08.04.2012 kuni 08.05.2012 ning TsÜS § 167 lg 2 alusel täiendavalt antud täitmise tähtaja kulgemise jooksul 08.04.2012 – 22.04.2012 ja 09.10.2012 – 23.10.2012 (II kd lk 8 p 22-23). − Kostjad ei ole tasaarvestuse nõude aluseks olevaid asjaolusid (s.o kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos, nähtavus) esile toonud ega tõendeid esitanud. Kostjate tasaarvestus ei ole õiguslikult võimalik - vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingu sõlmimisel ei kehti (hageja viitab RKTKo asjas nr 3-2-1-157-14 p 11).
− Kostjad olid kõrge asjatundlikkusega ja kogemustega finantsinvestor (JK) ja finantsjuht (SER), kes olid võetud kohustustega kaasnevatest teadlikud - nad olid suure rahvusvahelise kontserni vastutavad võtmeisikud. Kostjad olid erinevate ettevõtjate kaudu seotud ligi 27 firmaga (II kd lk 10). − Xxxx võetud laen oli mõeldud Xxxx varasemate kohustuse refinantseerimiseks, mis olid võetud AS-i Eesti Veevärk aktsiate omandamiseks. Laenu tagatiseks seati muuhulgas pant Xxxx-le kuuluvale 1102-le AS Eesti Veevärk (akronüüm EVV) aktsiale. Xxxx soovis hakata laenu tagastama EVV rahavoogudest. EVV 2005-2006 aasta käive oli mõlemal aastal stabiilselt ca 45-46 miljonit krooni. Hageja teostas krediidianalüüsi, mille tulemusel hinnati Xxxx-le kuuluvate EVV aktsiate väärtuseks umbes 80 miljonit krooni ja Xxxx krediidivõimeliseks. EVV 2006 majandusaasta aruande järgi oli tegemist väga likviidse ja suurte rahavoogudega ettevõttega. Tegemist on investeerimislaenuga, millega seotud riske hinnataksegi eeskätt investeeringu väärtuse hindamise abil.
16.Hageja palub jätta menetluskulu solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud menetluskulude kohta nimekirju järgmiselt: -
10.07.2010 (II kd lk 66-85) summas: riigilõiv (5 049,44 eurot I kd lk 114), registripäringud 9,6 eurot, esindajakulu 4 697,6 eurot (km-ta). Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuga.
-
09.03.2016 kohtuistungil (II kd lk 191-193) koos ringkonnakohtu menetluskuludega riigilõiv (1 500 eurot II kd lk 166 ja 1 900 eurot II kd lk 173), registripäringud 9,6 eurot ja esindajate kulud 7 649,28 eurot (km-ga).
-
02.05.2016 on hageja tasunud teistkordse apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 1 800 eurot (III kd lk 31). Hageja taotleb ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
Kostjate vastuväited
17.Kostjad ei vaidle vastu järgmistele asjaoludele (kostja JK 19.02.2015 vastus hagile (I kd lk 121 p 2) ja kostja SER 19.02.2015 vastus hagile (I kd lk 126 p 2): − 28.12.2006 sõlmis hageja põhivõlgnikuga Xxxx Laenulepingu ning 16.06.2011 selle muudatuse nr 6. Kohus loeb selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks (I kd lk 12-24, 34-36). − 15.04.2009 sõlmis hageja JK-ga käenduslepingu, mida muudeti hiljem korduvalt. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt vastutas kostja I Laenulepingust tulenevate Xxxx kohustuste täitmise eest solidaarselt põhuvõlgnikuga. Kohus loeb selle TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks (I kd, lk 50-54). 27.04.2015 menetlusdokumendis on kostjad punktis 2.9 kinnitanud, et käenduslepingute p 2.1 on kehtiv (vt ka I kd lk 151). − 15.04.2009 sõlmis hageja SER-iga käenduslepingu, mida muudeti hiljem korduvalt. Käenduslepingu 2.1 kohaselt vastutas kostja II Laenulepingust tulenevate Xxxx kohustuste täitmise eest solidaarselt põhuvõlgnikuga. Kohus loeb selle TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks (I kd, lk 75-80). − 23.12.2011 saatis hageja põhivõlgnikule Laenulepingu täitmise ja leppetrahvi nõude ning Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes põhivõlgnikule 11-päevase täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks. Kohus loeb selle TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks (I kd, lk 38).
− 16.01.2012 esitas hageja Xxxxle Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles andis täiendava 10-päevase tähtaja ning teatas ühtlasi, et nimetatud tähtaja möödumisel ütleb hageja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 26.01.2012. Põhivõlgnik oma kohustusi hageja ees ei täitnud, mistõttu lõppes Laenuleping 26.01.2012 ning muutusid Laenulepingust tulenevad rahalised nõuded sissenõutavaks. Kohus loeb selle TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks (I kd, lk 39).
18.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja on esitanud järgmised vastuväited: − Kostjad ei tunnista hagi, kuna nõuded nende suhtes on aegunud. RKTKo alusel tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09 ja nr 3-2-1-12-10 hakkavad nõuded käendaja vastu aeguma samal ajal, kui nõuded põhivõlgniku vastu. Seega hakkas hageja nõude aegumine käendajate vastu kulgema samal ajal, kui põhivõlgniku vastu ehk nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 26.01.2012. Hagi esitamise ajaks 29.01.2015 oli nõude 3aastane aegumistähtaeg möödunud. − 29.05.2015 menetlusdokumendis esitasid kostjad tingimusliku protsessuaalse tasaarvestamise avalduse hageja vastu suunatud kahju hüvitamise nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega kostjate vastu juhuks, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Hageja on rikkunud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 ja VÕS § 4033 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (I kd lk 167 p 3), mis on kaasa toonud käenduslepingute rakendumise ning nende alusel hagejale makstavad summad on käsitletavad kostjate kahjuna. Samuti rikkus hageja VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat üldist kohustust viia läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse analüüs. Kuna hageja ei kontrollinud Laenulepingu sõlmimisel Xxxx majanduslikku seisu ja käenduslepingute sõlmimisel ei kontrollinud kostjate varalist seisu, siis hagi rahuldamise korral on kostjatel hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kummagi kostja vastu esitatud nõude ulatuses. Kumbki kostja tasaarvestab oma hageja vastu suunatud kahju hüvitamise nõude hageja nõuetega kostjate vastu kohtu poolt rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. − Kui hageja oleks nii Xxxx kui ka kostjate krediidivõimet (piisava hoolsusega) kontrollinud, oleks ta veendunud, et tegemist on krediidivõimetute isikutega, kellele kuuluva vara ja kelle poolte teenitava sissetuleku arvel ei ole võimalik hagis nõutud kohustust täita.
19.Kostjad taotlevad menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostjad on esitanud kohtule menetluskulude kohta nimekirju järgmiselt: -
10.07.2015 (II kd lk 93-135) : JK õigusabikulud 2 890 eurot (km-ta) ja SER õigusabikulud 2 925 eurot.
-
14.03.2016 (III kd lk 3-5) : JK õigusabikulud esimeses astmes 3 468 eurot (km-ta) ja SER kulud 3 510 eurot (km-ta).
-
09.09.2016 (III kd lk 56-57) : SER õigusabikulud ringkonnakohtus – õigusabikulud 967,67 eurot. Kostjad taotlevad ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt kostjate kanda.
21.Kohus selgitab, et jätab aegumise osas esitatud detailsed seisukohad ja vastuväited märkimata TsMS § 444 alusel, kuna Harju Maakohtu 23.03.2016 otsusega (jõustunud 12.11.2016) on lahendatud ja tuvastatud, et hageja nõue JK vastu ei ole aegunud (III kd lk 13jj) ning Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2016 otsusega (jõustunud 12.11.2016) on lahendatud ja tuvastatud, et aegunud ei ole ka hageja nõue SER vastu (III kd lk 67 jj).
22.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid.
23.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 p 19). Sama kehtib kohtu hinnangul ka kostja vastuväidete kohta. Kohus on kostjatele andnud võimaluse esitada oma sisulised vastuväited hagile, kuid kostjad pole seda kasutanud. 09.03.2016 toimunud Harju Maakohtu istungil arutati kostja sisulisi vastuväiteid hagile (peale aegumise taotluse), neid oli kaks: hageja ei kontrollinud Xxxxga Laenulepingut sõlmides tema krediidivõimelisust ja teine väide, et käenduslepingute sõlmimisel ei kontrollinud hageja kostjate varalist seisu ega viinud läbi krediidivõimelisuse analüüsi. Kostjate esindaja selgitas, et ta ei ole valmis sisulisi vastuväiteid istungil esitama. 30.11.2016 e-kirjaga (III kd lk 72) andis kohus pooltele lõpliku tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks, mis möödus 19.12.2016. Kostjad ei esitanud tähtaegselt ega ka hiljem ühtegi menetlusdokumenti ega tõendit.14.12.2016 teatas kostjate senine lepinguline esindaja, et tema volitused kostjate esindamiseks on lõppenud alates 14.12.2016 ning seejuures on kõik selle kuupäevani laekunud dokumendid ja menetlusinfo kostjatele edastatud (III kd lk 73-75). Seega on kostjad menetlustähtaegadest ja kohtu ettepanekust tõendeid esitada, teadlikud.
24.Kohus on käesoleva otsuse punktis 17 tuvastanud nii Laenulepingu kui ka käenduslepingute sõlmimise. Kostjad ei ole ei Laenulepingu ega käenduslepingute tingimusi vaidlustanud (v.a aegumist puudutavas osas, mis on jõustunud kohtulahenditega lahendatud, vt ka otsuse p 21).
25.Kostjad ei ole vastu vaielnud ka sellele, et Xxxx ei ole Laenulepingust tulenevat võlga hagejale tasunud ning neil on käenduslepingute p-s 2.1 tulenev solidaarkohustus hageja ees hagis toodud ulatuses. Kohus nõustub sellega (vt ka VÕS § 64 lg 4 ja § 154 lg 1).
26.Täiendavalt loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: − Xxxx Laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 2 188 407,71 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. Harju Maakohtu 06.08.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-1218465 on algatatud Xxxx likvideerimismenetlus, likvideerijaks on määratud Peeter Sepper (I kd lk 41-43). Hageja on Xxxx likvideerimismenetluses esitanud 23.08.2012 likvideerijale nõude seisuga 22.08.2012 summas 2 188 407,71 eurot (I kd lk 44-46). − Summa, mida hageja kostjatelt kokku nõuab (500 000 + 159 779,12 = 659 779,12 eurot) on 3 korda väiksem summast, mida Xxxx hagejale võlgneb. Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude suurusele ega koosseisule.
27.Pooled ei vaidle ka õigussuhte kvalifikatsiooni üle ehk hageja ja kostjate vahel sõlmitud leping on käendusleping. Kohus nõustub pooltega.
28.Vaidlus puudub samuti selle üle, et põhivõlgnik jättis hagejaga sõlmitud Laenulepingut tulenevad rahalised kohustused täitmata ning seega hageja nõue on suunatud sellele, et kostjad täidaks VÕS § 108 lg 1 mõttes põhivõlgniku raha maksmise kohustuse.
29.Hageja nõue on esitatud käenduslepingutest tulenevalt VÕS § 142 lg 1 alusel, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 154 lg 1 ning 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt ja täies ulatuses (s.o ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest).
30.Kohus on käesoleva otsuse p-s 17 tuvastanud, et 15.09.2009 sõlmis hageja mõlema kostjaga eraldi käenduslepingud : - JK-ga käenduslepingu nr XXXX, mille 28.10.2010 muudatuse kohaselt vastutab käendaja täies ulatuses solidaarselt laenusaaja põhi-ja kõrvalkohustute täitmise eest. Vastutuse maksimummäär on 2 338 062,73 eurot (vt ka I kd lk 50-54). - SER-iga käenduslepingu nr XXXX, mille 27.10.2010 muudatuse kohaselt vastutab käendaja täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga viimase poolt tagastamata laenusumma ja kõvalkohustuste täitmisees. Vastutuse maksimummäär on 159 779,12 eurot (vt ka I kd lk 77578). Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjate vahel on kehtivad käenduslepingud, hagejal eksisteerib käenduslepingutega tagatud nõue ja käendajad on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
31.Kohus nõustub hagejaga, et tegemist pole tarbijakäendusega lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 tähenduses käesoleva otsuse p 39.3 tuvastatud asjaolude tõttu.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on Laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning juhul, kui ta ei ole seda teinud, kas siis on kostjatel tekkinud hageja nõudega tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Hageja leiab, et kuigi tasaarvestamiseks ei pea vastuhagi esitama, on tasaarvestus käesoleval juhul siiski õiguslikult välistatud.
33.Pooled ei vaidle enam selle üle, et hageja oleks pidanud kontrollima käendajate krediidivõimelisust, sest 09.03.2016 kohtuistungil on kostjate esindaja sõnaselgelt kinnitanud nõustumust sellega, et käendaja krediidivõimelisust ei pea kontrollima (II kd lk 196). See vastab ka Riigikohtu senisele praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte sisustamisel. Nii on Riigikohus korduvalt selgitanud, et oluline on eristada võimalikke laenuandja ja laenusaaja vahelisi ning laenuandja ja käendaja vahelisest suhtest tekkida võivaid nõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on laenuandjal suhtes laenusaajaga, mitte käendajaga. Vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 11; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16 ja nr 3-2-1-160-16).
34.Kohus selgitab, et lähtub lahendi tegemisel eraõiguse üldpõhimõttest, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust ning tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes (vt ka VÕSRS § 2 analoogia, TsÜS § 5, RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06). (Võrreldes lepingute sõlmimise aja seadusega on muudetud VÕS vastutustundliku laenamise ja ka tarbijakäenduslepingu sätteid. Ükski seadusemuudatus ei ole olnud tagasiulatuva jõuga.) Kohus selgitab veel, et lähtub ka põhimõttest, mille kohaselt juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1) ega seda, kas poole esitatud
tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 p 19). Pooli on vaidluses esindanud vandeadvokaadid.
35.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Samuti on laenuandjal käenduslepingu sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 (esimesest lausest) tulenev kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12). Kui võlausaldaja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või ei teavita käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis võib käendajal olla VÕS § 14 lg 2 esimese lause alusel teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea käendaja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-168-15, p 16; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-160-16).
36.Praegusel juhul on kostjatest käendajad maksma pannud teavitamiskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, esitades kohtumenetluse käigus ka tasaarvestusavalduse.
37.Vastutustundliku laenamise põhimõtte põhisisu on kohustus hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimet, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Teisisõnu peab laenuandja tuvastama, millisest allikast kavatseb laenaja saadud laenu tagasi maksta ja kas see on piisav.
38.Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Xxxx eesmärk laenu võtmisel oli refinantseerida EVV aktsiate ostu ning laenu tagastamine pidi toimuma EVV rahavoogudest. Hageja on tõendanud, et enne Laenulepingu sõlmimist on hageja tellinud EVV krediidianalüüsi (07.12.2006 EVV krediidianalüüs, II kd lk 24-37), millest nähtub, et Xxxx omab EVV aktsiaid, mis moodustab 61,9% aktsiakapitalis aktsiatega määratud häältest. Analüüsist nähtub ka muuhulgas see, et EVV prognoositav käive 2007-2008 on ca 42 miljonit EEK. EVV 2006 konsolideeritud majandusaasta aruande (II kd lk 38-62) kohaselt oli ettevõtte käibevara seisuga 31.12.2005 ca 70 miljonit EEK ja puhaskasum ca 10 miljonit EEK; müügitulu aga 46 miljonit EEK. Aruandeaasta lõpuks, ehk seisuga 31.12.2006 oli käibevara ligi 100 miljonit EEK-i ja omakapital kokku pea 50 miljonit EEK. Hageja on kohtu arvates tõendanud, et ta analüüsis enne Laenulepingu sõlmimist, mille arvelt kavatseb Xxxx Laenulepinguga võetud kohustusi täitma asuda ja tuvastas, et EVV rahavood on selleks enam kui piisavad. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostjatega selles, et hageja ei ole hinnanud Xxxx krediidivõimet. Laenulepingu sõlmimise ajal 28.12.2006 puudus põhjus arvata, et Xxxx ei suuda Laenulepingut täita. Kostjad ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta. Kostjad ei ole esitanud tõendeid ega väitnud, et Xxxx oli 28.12.2006 seisuga maksevõimetu või et tal puudus igasugune vara (s.h õigused), mis võimaldaks laenukohustust täita.
Seega kohus ei tuvasta, et hageja oleks Xxxxle laenu andmisel rikkunud VÕS § 4032 (kehtis kuni 21.03.2016).
39.Kohus leiab, et hageja ei ole käendajate suhtes rikkunud VÕS § 14 lg 2 sätestatud teavitamiskohustust:
39.1.VÕS § 14 lg 2 rikkumisest tulenev käendaja iseseisev kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1) hageja vastu ei seisne mitte selles, kas laenuandja on laenusaaja suhtes täitnud kohustuse kontrollida laenusaaja krediidivõimet, vaid kas laenuandja on nõuetekohaselt teavitanud käendajat olulistest asjaoludest, sh laenusaaja majanduslikust olukorrast (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 12). Riigikohus on leidnud, et laenuandjal tuleb käendaja VÕS § 14 lg 2 (teise lause) alusel teavitamise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise tasaarvestusnõude maksmapanemise vältimiseks tõendada, et ta kas teavitas käendajat laenusaaja majanduslikust olukorrast või ei olnud kohustatud käendajat sellest teavitama (vt Riigikohtu 26. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 13, 14; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 13)
39.2.VÕS § 14 lg 2 koosneb kahest lausest, mis suhestuvad kui üldreegel (esimene lause) ja erand sellest (teine lause). VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 14 lg 2 teise lause kohaselt ei pea teatama neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata. Praeguses asjas on hageja väitnud, et käendajateks on äritegevuses olulise kogemusega isikud, kellele tuleb omistada keskmisest suurem arusaamisvõime, ja et kostja II oli nii laenusaaja juhatuse liige kui ka ainuosaniku esindaja (vt ka I kd lk 94-105). VÕS § 14 lg 2 teine lause rakendub, kui kostjast käendaja pidi laenusaaja majanduslikust olukorrast olema ise teadlik juhtimise ja osaluse kaudu äriühingus, kellele omakorda kuulus osalus laenusaajas (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-160-16 p 16).
39.3.Kohus leiab, et hageja on tõendanud (I kd lk 99-102), et ajavahemikus 13.12.200601.02.2012 oli SER Xxxx juhataja ning Xxxx ainuosaniku XxxxOsaühingu juhataja ja ainuosanik (I kd lk 103-105). Samuti on hageja tõendanud JK seotuse nii Xxxxga kui ka EVVga ja selle tütarettevõtetega (vt I kd lk 94-98; EVV krediidianalüüs, II kd lk 24-37). Seega pidid kostjad olema ise teadlikud nii Xxxx majanduslikust olukorrast Laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimise ajal kui ka Xxxx kavatsustest Laenulepingu täitmisel.
40.Seega tuvastab kohus, et hageja ei ole kostjatest käendajate suhtes rikkunud VÕS § 14 lg 2 tulenevat teavitamiskohustust.
41.Kuna hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega teavitamiskohustust rikkunud, siis ei saa kostjatel olla tasaarvestatavat kahju hüvitamise nõuet hageja vastu ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi tervikuna, siis jäävad kõik menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega kannavad kostjad hageja menetluskulude hüvitamise kohustust solidaarselt. Hageja menetluskulude suurus on kirjeldatud käesoleva otsuse p-s 16.
44.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
45.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.