Kostja 1 Kristjan Haller (isikukood 34907122729, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja 2 Anne Haller (isikukood 44901242718, elukoht XXXX) Kostjate lepinguline esindaja Hardi Rikand (OÜ Caves) Kohtuistungi toimumise aeg
19. oktoober 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Kristjan Hallerilt ja Anne Hallerilt solidaarselt Arvi Koka ja Aime Koka kasuks ühiselt välja 1483 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm) eurot.
3.Jätta menetluskulud 1/3 osas Kristjan Halleri ja Anne Halleri kanda ja 2/3 osas Arvi Koka ja Aime Koka kanda. Mõista Arvi Kokalt ja Aime Kokalt solidaarselt Kristjan Halleri ja Anne Halleri kasuks ühiselt välja menetluskulu 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 67 senti.
Rahuldada osaliselt kostjate taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Arvi Kokk ja Aime Kokk (hagejad) esitasid 3. septembril 2014 Tartu Maakohtule Kristjan Halleri ja Anne Halleri (kostjad) vastu hagi 4421 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 14. juunil 2013 kinnisasja müügilepingu, millega kostjad müüsid hagejatele kinnisasja, millel asub ridaelamu sektsioon. Kinnisasjal ilmnesid seda kasutama hakates mitmed puudused. Elamus oli 200 liitrise soojaveeboileri asemel 150 liitrine boiler. Vannitoad olid niiskustalumatud, mistõttu tulid lahti seinaplaadid. Kostjad nõustusid algselt vannitubades esinenud puudusi kõrvaldama, kuid tööde käigus ilmnesid täiendavad puudused: vanni taga puudusid plaadid ja ripplae alune krohv oli deformeerunud ja hallitas. Tööde käigus sai kahjustada vann ja vannitoa põrandaplaadid. Kostjad keeldusid täiendavaid puudusi kõrvaldamast ja jätsid remonttööd pooleli. Elamus asuvat kaminat ei ole võimalik kasutada, kuna see ajab suitsu sisse. Pärast kinnisasja müümist selgitas kostja 1, et kamina töötamiseks peab olema avatud mõni uks või aken. Enne müüki sellest juttu ei olnud. Elamu keskküttesüsteem ei toimi nii nagu peaks. Saunas asuvad radiaatorid ei lähe soojaks ja külmade ilmade korral, tuleb kasutada lisaks puuküttekatlale elektrikatelt. Puuduste kõrvaldamise kulud on järgmised: vannitubade puuduste kõrvaldamine – 2592 eurot; küttesüsteemi remont (sh tsirkulatsioonipumba paigaldamine) – 400 eurot; kamina remont – 460 eurot ja 150-liitrise soojaveeboileri asendamine 200-liitrise soojaveeboileriga – 499 eurot. Hagejad tellisid puuduste tuvastamiseks ka asjatundja arvamuse, mille maksumus oli 320 eurot. Hagejad täpsustasid nõude suurust 10. novembril 2014 esitatud menetlusdokumendis, mille kohaselt on küttesüsteemi remondikulu kokku 559,71 eurot, kamina parandamine 495 eurot ning soojaveeboileri asendamine 473 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 2013. aasta juunikuu lõpus teatasid hagejad kostjatele, et vannitubade seinaplaadid on lahti. Kostjad vannitubade seinaplaatide lahti olemisest teadlikud ei olnud. Seinaplaatide lahti olemist ei olnud täheldanud ka kinnistut korduvalt külastanud ning kõiki ruume pildistanud ja mitmete ostjatega kohal käinud maakler Mati Lehtis ega ükski kohal käinud potentsiaalne ostja. Kuigi oli tõendamata, et seinaplaadid olid lahti juba kinnistu üleandmisel (juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal hagejatele), pakkusid kostjad olukorra lahendamiseks hagejatele välja, et võtavad seinaplaadid 2/7
omal kulul maha ja lasevad vannitubade seinad uute plaatidega ära plaatida. Hagejad olid sellega nõus. Hagejatel ei olnud vannitubade remontimiseks omapoolseid töömehi võimalik leida ning nad palusid seda teha kostjatel. Hagejate, kostjate ja ehitajatega vaadati vannitoad üle ning lepiti kokku tehtavate tööde maht – maha tuli võtta ja pärast taaspaigaldada plaatimistööd segav santehnika, vanad plaadid ja ripplagi ning enne uute plaatide seinapanemist tuli teha plaatidealune hüdroisolatsioon. Vanni ega põrandaplaate vahetada ei olnud vaja. Nii töömeeste kinnistule lubamine, tööde teostamise jälgimine kui ka kõik muu sellega seonduv oli hagejate vastutusel. Töö käigus teatasid hagejad soovist omal kulul välja vahetada esialgu vaid kolmanda korruse vannitoas olev dušinurk, hiljem tekkis neil soov vahetada välja ka teise korruse vannitoa metallvann. Kuna tegemist oli hagejate täiendavate soovidega, leppisid hagejad ja kostjad kokku, et kõige selle eest, mida hagejad täiendavalt juurde tahavad teha (st lisaks seinte plaatimisele), organiseerivad, lepivad kokku ja tasuvad hagejad ise. Hagejad soovisid, et kostjad maksaksid kinni ka hagejate muretsetud uue (vanast vannist erineva kujuga) vanni tõttu vajalikuks osutunud tualeti äravoolutoru ümberehituse (mis eeldas betoneeritud põranda lammutamist). Seega hakkasid hagejad esitama kostjatele vastuvõetamatuid tingimusi vannitoa ümberehituseks, millega kostjad ei nõustunud. Hagejad ei ole tõendatud, et kinnistu üleandmise hetkel olid seina- ja põrandaplaadid lahti. Hagejad olid teadlikud, et nad ei osta uut elamut ning et alates 2010. aasta novembrikuust on elamu seisnud tühjana. Hagejad pidid aru saama, et kõik tööd elamus, sh plaatimistööd, olid teostatud vastavalt aastatetagustele normidele ja võimalustele. Hagejad ostsid kasutatud elamu, mis vajas sanitaarremonti. See on fikseeritud ka lepingu punktis 1.8.6. Ripplae taga olev lagi, nn praht ja hallituskolle ei too endaga kaasa kinnistu mittevastavust lepingutingimustele. Ripplae taga olev lagi ei pea olema viimistletud. See, et aastate jooksul võib vannitubades ripplae tagune lagi vannitubadele iseloomuliku kõrgema niiskustaseme tagajärjel deformeeruda ja võib tekkida hallituskolle, ei ole erandlik. Küttesüsteem on töökorras, milles hagejad ka omal soovil enne lepingu sõlmimist tehtud proovikütmise käigus veendusid ja rahule jäid. Väidetav probleem kaminaga on seotud asjaoluga, et hagejad ei kasuta kahele küljele avatud ja ukseta kaminat õigesti. Kostjad on kaminat alates selle ehitamisest korduvalt kasutanud ja probleeme ei ole tekkinud. Kostjad teavitasid hagejaid sellest, et kuna maja on ehitatud väga tihedalt, on keldris asuva küttekolde ning kamina süütamiseks vaja korraks avada vastav aken ning pärast hoida veidi avatuna ka tualeti uks, et sealse ventilatsiooniava kaudu tagada suurema kütmise korral lisaõhu juurdepääs. Müügikuulutuses oli inimliku eksituse tagajärjel märgitud, et elamus on 200-liitrine soojaveeboiler. See, et elamus on 200-liitrise soojaveeboileri asemel 150-liitrine, ei kujuta endast kinnistu mittevastavust lepingutingimustele. Boilerit ega selle mahtu ei ole muu hulgas lepingus mainitud ega kirjeldatud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Hagejad on palunud kostjatelt enda kasuks välja mõista 4421 eurot. See summa on hagejate väitel vajalik müügilepingu esemeks olnud kinnisasjal asuva elamu puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 217, § 218, § 115 lg 1 ja § 127 jj alusel. Kuigi hagejad on hagis märkinud enda nõude alusena ka hinna alandamise VÕS § 112 alusel, ei ole hagejad välja toonud asjaolusid, mis on hinna alandamise nõude esitamise eelduseks (eelkõige müügilepingu eseme väärtust puudustega ja ilma).
3/7
4.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb asja lahendamisel hinnata, kas hagejate välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme mittevastavuse lepingutingimustele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peavad hagejad kahju hüvitamise nõude esitamisel üldjuhul tõendama, et nõude esitamise eeldused on täidetud.
6.Kohus käsitleb esmalt kamina puudustega seonduvat. Pooled ei vaidle selle üle, et kamina tööks on vaja, et samal ajal oleks avatud mõni aken või uks. Kostjad on vastava asjaolu vastuses hagile omaks võtnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad teavitasid hagejaid vastavast asjaolust enne müügilepingu sõlmimist ning kas tegemist on lepingutingimustele mittevastavusega. Müügilepingu p-s 1.9.3 on märgitud, et hagejad on üle vaadanud mh kamina ning on teadlikud kamina seisukorrast. Asjaolu, et kostjad selgitasid enne müügilepingu sõlmimist hagejatele kamina töötamise korda, nähtub ka tunnistaja M.L. ütlustest. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostjad olid enne müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejaid asjaolust, et kamina töötamiseks on vaja aken või uks avatuna hoida. VÕS § 218 lg 4 kohaselt seega kostjad selle asjaolu eest ei vastuta isegi, kui lugeda seda asja lepingutingimustele mittevastavuseks. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks kamina täiendavad puudused. Seega tuleb hagejate nõue kamina ümberehitamise kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
Järgmisena käsitleb kohus küttesüsteemi väidetavaid puudusi. Kostjad on vaielnud vastu hagejate väidetele küttesüsteemi puuduste kohta. Hagejad on esitanud küttesüsteemi kohta tõenditena üksnes hinnapakkumised küttesüsteemi ümberehituseks, kuid neist tõenditest ei nähtu, et küttesüsteemil oleksid puudused. Seega ei ole hagejad tõendanud küttesüsteemi lepingutingimustele mittevastavust ning hagejate nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
8.Järgmisena käsitleb kohus soojaveeboileriga seotud nõuet. Hagejad on esitanud kinnisasja müügikuulutuse, milles on märgitud, et elamus on 200 liitrine soojaveeboiler. Kostjad on omaks võtnud asjaolu, et tegelikult oli elamus 150 liitrine soojaveeboiler. Kohtu hinnangul saab üldjuhul lugeda kinnisasja müügikuulutuses toodud elamu omadusi kinnisasja müügilepingu osaks v.a juhul, kui see on lepingus välistatud. Praegusel juhul lepingus sellist välistust ei ole. Seega ei vasta lepinguesemeks olev kinnisasi VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt lepingutingimustele. Olukorras, kus lepingu esemeks olevas elamus on lepingus kokkulepitust väiksem boiler, on kulutused selle boileri asendamiseks lepingutingimustele vastava boileriga põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud, st praegusel juhul kinnisasjal paiknevas elamus soojaveeboileri asendamise kulu lepingujärgse boileriga. Hagejad on kahju suuruse tõendamiseks esitanud AS-i FEB hinnapakkumise (tl 91), mille kohaselt 200 l boileri maksumus on 473 eurot. Samas hagile lisatud asjatundja arvamusest (tl 25) nähtub boileri vahetuse kulu 416 eurot. Kostjad on esitanud AS-i FEB hinnapakkumise (tl
4/7
168), millest nähtub, et erinevate 200 l boilerite maksumus on 362,5 ja 246,67 eurot (ilma käibemaksuta). TL 170 toodud hinnakirja kohaselt on 200 l boileri maksumus 414 eurot. Kostjad on esitanud ka kuulutuse kasutatud boileri müügiks (tl 169), mille kohaselt müüdi 6 aastat kasutatud 200 l boilerit hinnaga 70 eurot. Müügilepingu esemeks oleva kinnisasja müügikuulutusest (tl 88) nähtub, et maja on ehitatud 1996. aastal. Pooled ei vaidle, et tegemist on kasutatud majaga ning kasutatud boileriga. Seega tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtuda kulust, mis on vajalik müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavusse viimiseks, st kasutatud boileri paigaldamiseks. Kasutatud boilerite hinna kohta on esitatud üksnes üks tõend, millest kohus lähtub ning leiab, et kostjatelt tuleb hagejate kasuks välja mõista boileri asendamise kulu 70 eurot. Kostjad on väitnud, et kinnistul paikneva boileri hind oli vanusest tingituna veelgi madalam, kuid kuna selle kohta tõendeid esitatud ei ole, ei saa kohus sellest lähtuda.
9.Järgmisena käsitleb kohus vannitubadega seotud puudusi. Hagejad on hagis välja toonud, et vannitubades on vajalikud järgmised tööd: III korruse vannitoas puuduolevate plaatide seinale paigaldamine; III korruse vannitoas santehnika taaspaigaldamine; II korruse vannitoa seinte hüdroisolatsiooni tegemine; II korruse vannitoas plaatide seinale paigaldamine ja vuugivahede täitmine; II korruse vannitoas ripplae taaspaigaldamine; II korruse vannitoas santehnika taaspaigaldamine; III korruse vannitoa lahtiste põrandaplaatide eemaldamine; III korruse vannitoa põranda hüdroisolatsiooni tegemine; III korruse vannitoas põrandaplaatide paigaldamine ja vuugivahede täitmine; II korruse vannitoas ripplae tagant lahtise krohvi ja prahi eemaldamine; II korruse vannitoas ripplae taguse hallituse eemaldamine ja hallituskollete töötlemine hallitusvastase vahendiga; II korruse vannitoas toimiva ventilatsiooni korrektne paigaldamine; II korruse vannitoa lahtiste põrandaplaatide eemaldamine; II korruse vannitoa põranda hüdroisolatsiooni tegemine; II korruse vannitoas põrandaplaatide paigaldamine ja vuugivahede täitmine; II korruse vannituppa ostjate poolt ostetud vanni paigaldamine ja vee ning kanalisatsiooniga ühendamine.
10.Kostjad on omaks võtnud asjaolu, et nad leppisid hagejatega pärast kinnisasja müüki kokku, et kostjad hüvitavad vannitubade seinte plaatimise kulu, sh maha tuli võtta ja pärast taaspaigaldada plaatimistööd segav santehnika, vanad plaadid ja ripplagi ning enne uute plaatide seinapanemist tuli teha plaatidealune hüdroisolatsioon. Kohtu hinnangul on tegemist pooltevahelise täiendava lepingulise kokkuleppega, milles kostjad on tunnistanud nimetatud puuduste olemasolu ja võtnud endale kohustuse nimetatud kulude hüvitamiseks. Seega saavad hagejad nõuda nimetatud töödele tehtavate kulutuste hüvitamist ulatuses, milles tööd ei ole veel tehtud VÕS § 108 lg 1 järgse täitmisnõudena.
11.Eelmises punktis tooduga ei ole hõlmatud II ja III korruse vannitubade põrandaplaatidega, vanni paigaldamise, ventilatsiooni ning ripplae taguse prahi ja hallitusega seonduv.
12.Kohtu hinnangul on ripplae taga hallituse olemasolu tõendatud asjatundja arvamusega (tl 22-23) ja tunnistaja M.P.a ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada asjatundja arvamust ebausaldusväärseks, nagu väidavad kostjad. Seda ei muuda ebausaldusväärseks ainuüksi asjaolu, et selles on viide kehtivuse kaotanud kriminaalkoodeksile. Tegemist on ehitusala, mitte õigusasjatundja arvamusega. Tunnistaja M.P. ütles küll, et hallituse osas tehti vastav puhastus, kuid kuivõrd hallituse olemasolu nähtub ka pärast Decora Ehituse tehtud töid koostatud asjatundja arvamusest, ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et see probleem oli kõrvaldatud. Kuigi
5/7
M.P. oma ütlustes kinnitas, et hallitust esineb sageli kortermajades ja vanades majades, ei saa kohtu hinnangul pidada hallituse olemasolul kinnisasja lepingutingimustele vastavuses olevaks. Hallituse vähendab oluliselt eluruumi sobivust elamiseks, mistõttu ei saa pidada selle olemasolul müügilepingu eset lepingutingimustele vastavaks VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi. Hallituse kõrvaldamiseks tehtavad kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded. Lahtise krohvi ja prahi osas pole hagejad tõendeid esitanud.
13.Kohus leiab, et hagejate nõue uue vanni paigaldamisega seoses torustike ümberehitamise kulutuste hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole selline kahju VÕS § 127 lg 3 kohaselt ette nähtav. Isegi juhul, kui vannil olid puudused, ei pidanud kostjad ette nägema, et hagejate ostetava uue vanni paigaldamiseks tuleb ümber ehitada torustik. Kui hagejad oleksid ostnud uue vanni, mille torud sobinuks olemasoleva torustikuga, sellist kulu ei tekiks. Olemasoleva torustikuga sobimatu vanni ostmist hagejate poolt ei saa kuidagi kostjatele ette heita. Ettenähtavad oleksid üksnes kulutused uue vanni soetamiseks ja olemasoleva torustikuga ühendamiseks, kuid uue vanni ostuks tehtud kulutusi ei ole hagejad nõudnud.
14.Hagejate esitatud asjatundja arvamusest (tl 23-24) nähtub, et II korruse vannitoas puudusid põrandaplaadid vanni alt ja osa põrandaplaatidest oli aluspinnast lahti. Kohus nõustub kostjatega, et sisseehitatud vanni all põrandaplaatide puudumist ei saa pidada lepingutingimustele mittevastavuseks. Arvestades ka elamu vanust vastab see keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Asjatundja arvamuses olevalt pildilt (tl 24) nähtub, et lahti oli üksik põrandaplaat nurgas. Arvestades elamu vanust ja asjaolu, et müügilepingu p 1.8.6 kohaselt vajab müügilepingu ese sanitaarremonti, ei saa pidada asjatundja arvamuses oleval pildilt nähtuvat olukorda asja lepingutingimustele mittevastavuseks.
15.Asjatundja arvamusest (tl 24) nähtub, et III korruse vannitoas olid põrandaplaadis osaliselt lahti ja katki. Seda kinnitavad ka tunnistaja A.L. ütlused, kes möönis, et III korruse vannitoas võisid dušialuse plaadid olla lahti. Seda asjaolu ei lükka ümber ka tunnistaja M.P. ütlused. M.P. ütles küll, et plaadid said põrandale kinnitatud ja välja vahetatud, kuid samuti ka seda, et Decora Ehitus ei saanud töid lõpetada. Seega on võimalik, et lõpetamata jäid ka põrandaplaatidega seotud tööd. Seda kinnitab asjaolu, et puudused nähtuvad ka pärast Decora Ehituse tööde lõpetamist koostatud asjatundja arvamuses. Kohtu hinnangul ei saa asjatundja arvamuses olevalt fotolt nähtuvat põranda seisukorda (tl 24) pidada lepingutingimustele vastavaks isegi arvestades elamu vanust ja lepingu p-s 1.8.6 märgitut. Põrandaplaatide vahetamiseks ja kinnitamiseks tehtavad kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded.
16.Ventilatsioonil esinevate puuduste kohta ei ole hagejad tõendeid esitanud. Seega ei ole selles osas nende nõue põhjendatud.
17.Kohus leidis eelmistes punktides, et hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist seinte plaatimise kulu, sh santehnika, plaatide ja ripplae paigaldamise ning plaatidealuse hüdroisolatsiooni kulu, hallituse kõrvaldamise kulu ning III korruse vannitoa põrandaplaatide parandamise kulu ulatuses. Kahju suuruse tõendamiseks on hagejad esitanud asjatundja arvamuse (tl 25), Mega Grupp OÜ pakkumise (tl 27). Kostjad on esitanud AS-i Decora Ehitus hinnapakkumise (tl 167). Hallituse kõrvaldamise kuluks loeba kohus asjatundja arvamuse alusel 72 eurot. Seda kulu ei ole toodud kostjate esitatud hinnapakkumises ning Mega Grupp OÜ pakkumises on see
6/7
ühtse summana koos teiste kuludega, mille hüvitamise kohustust kostjatel ei ole, mistõttu teised tõendid hallituse kõrvaldamise kulu ei näita. Seinte plaatimise ja santehnika ning ripplae paigaldamise kulu on kostjate esitatud hinnapakkumise kohaselt 918 eurot. Asjatundja arvamuses ja Mega Grupp OÜ pakkumises on need kulud grupeeritud koos muude kuludega, mille hüvitamise kohustust kostjatel ei ole, mistõttu kohus lähtub selles osas AS-i Decora Ehitus hinnapakkumisest. III korruse vannitoa põrandaplaatide parandamise kulu on eraldi välja toodud üksnes asjatundja arvamuses, mille kohaselt see on 263 eurot. Seega on hagejate nõue vannitubadega seotult kokku põhjendatud 263+72+918=1253 euro ulatuses.
18.VÕS § 128 lg 3 kohaselt tuleb mh hüvitada mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejad on tellinud elamus puuduste kindlakstegemiseks asjatundja arvamuse, mille maksumus on 320 eurot (tl 26). Arvestades asjaolu, et asjatundja arvamuses sisaldub ca pooles ulatuses ka arvamus praeguse vaidluse esemeks mitteolevate puuduste kohta, peab kohus sellest kulust mõistlikuks poolt, st 160 eurot.
19.Tulenevalt eelmistes punktides toodust tuleb kostjatelt seega hagejate kasuks välja mõista 1253+160+70=1483 eurot. VÕS § 65 lg 4 kohaselt on kostjad eelduslikult solidaarvõlgnikud. Arvestades nõude kuulumist hagejate ühisvara hulka (tl 9), tuleb summa mõista välja hagejatele ühiselt.
20.Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 1/3 ulatuses. Seega tuleb jätta 1/3 menetluskuludest kostjate kanda ja 2/3 menetluskuludest hagejate kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskulu riigilõiv 350 eurot ning esindajakulu 824 eurot. Kostjate menetluskulu nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulu esindajakulu 2095 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate esindajakulu põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindajakulude suurust kohus mõistlikuks ei pea. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kostjate esindajal olnud vaja võrreldes hagejate esindajaga oluliselt rohkem tööd teha. Poolte seisund menetluses nii õiguslikust kui ka tõenduslikust vaatepunktist vaadates on olnud võrreldav. Pigem on olnud hagejatel suurem vajadus asjaolusid välja tuua ja tõendada. Seega ei saa pidada mõistlikuks kostjate rohkem kui 2,5 korda suuremat esindajakulu. Mööndes, et esindajakulud ei pea olema mõlemal poolel võrdsed, ei saa põhjendatud esindajakulude suurus niivõrd oluliselt erineda. Seda eriti arvestades asjaolu, et mõlema poole esindajate tunnihind oli peaaegu sama. Sellest lähtudes loeb kohus kostjate põhjendatud esindajakuluks 900 eurot. Hagejate menetluskulud on kokku 350+884=1234 eurot, millest 1/3 moodustab 411,33 eurot. Kostjate põhjendatud menetluskuludest 2/3 moodustab 600 eurot. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ja mõistab hagejatelt kostjate kasuks välja menetluskulu 188,67 eurot.
21.Kohus leiab, et kostjate protokolli parandamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on kostjate taotlus asendada kostjate esindaja nimi hagejate esindaja nimega. Tegemist on veaga protokollis. Istungil oli küsimus esitatud hagejatele. Hageja teise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna see sisuliselt protokollis toodut ei muuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.