Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse

2-19-100880 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja vanemate kooselu lõppes 2016.a jaanuaris, millest alates elab hageja koos emaga;

-

Vanemate lahkumineku järgselt tasus kostja mõnel korral hageja ülalpidamiseks elatist sularahas summas 50-100 eurot kuus, kuid alates maist 2018.a on elatise maksmine täielikult peatunud;

-

Kostja kandis perioodil september 2017-detsember 2018 hageja lasteaiakulusid summas 62 eurot kuus; alates jaanuarist 2019.a kannab kõiki hagejaga seotud kulutusi (sh lasteaiakulu) hageja seaduslik esindaja;

-

Hageja on esile toonud oma kulud koos hageja seadusliku esindaja kuludega, mis moodustavad kokku igakuiselt ca 1300 eurot; hageja seadusliku esindaja sissetulek on koos riikliku lapsetoetusega ca 1085 eurot kuus; puudujääva vahe kompenseerivad hagejale ja tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja elukaaslane ja vanemad;

-

Kostja on andnud korduvaid suusõnalisi lubadusi hageja toetamise osas, kuid pole nimetatud lubadusi täitnud.

Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja järgmist: -

Kostja väide selle kohta, et vanemate vahel on sõlmitud Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialist M Õ juures suhtluskorra kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja kuu lõikes võrdselt nii ema kui isa juures ja hagejaga seotud kulutused on seeläbi jagatud vanemate vahel võrdselt, ei vasta tõele. Nimetatud kokkuleppe sisuks oli suhtluskorra määramine ainult maiks 2019.a ning sellest lähtuvalt viibis hageja kostjaga 8 päeva ning hageja seadusliku esindajaga 22 päeva. Elatise suuruse ja tasumise osas kokkulepet antud dokument ei sisaldanud. Lisaks ei allkirjastanud hageja seaduslik esindaja mõjuva põhjuse tõttu nimetatud kokkulepet;

2 (7)

2-19-100880 -

Tõele ei vasta kostja väide, et hageja elab kostja juures igakuiselt 15 päeva. Hageja on kostja juures igas kuus keskmiselt 6-8 päeva ja hageja seadusliku esindaja juures 22-24 päeva. Ajal, mil hageja viibib kostja juures, kannab kostja hageja vahetud ülalpidamiskulud (kulu toidule) ning soetab vahel hageja tegelikku vajadust mittearvestava riideeseme või mänguasja.

Hageja esitas 28.01.2020 hagi tagamise avalduse, milles palus kohut tagada hagi selct, et kohustatakse kostjat tasuma kohtumenetluse ajal igakuist elatist summas 292 eurot. Hageja viitas järgmistele asjaoludele: -

Kostja ei ole alates 2018.a maikuust hagejale elatist andnud ning kogu kostjapoolne abi seisneb 4-5 korda kuus hageja vahetus ülalpidamises (toidukulude kandmises) ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel kostja juures;

-

Kostja tahtliku menetlusdokumentide vastuvõtmisest hoidumise tõttu on kohtuasja menetlemine veninud rohkem kui aasta ning kogu selle aja vältel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist;

-

Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust hageja suhtes alates maist 2018.a. Kostja on andnud katteta lubadusi elatise tasumise osas ja sellest tulenevalt on oht, et kostja ei hakka ülalpidamiskohustust ka edaspidi täitma;

-

Hageja arvates on hagi tagamise taotluse esitamine põhjendatud, kuivõrd selle alusel on hageja seaduslikul esindajal võimalik saada hageja ülalpidamiseks riiklikku elatisabi.

Kohus lahendas hagi tagamise taotluse 29.01.2020 määrusega, jättes taotluse rahuldamata. 12.06.2020 esitas hageja seisukoha, milles tõi välja järgmised asjaolud: -

17.04.2020 jõustus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-15469, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures kaks korda kuus iga paarisnädala pühapäeva päeval alates 15:00 kuni kolmapäeva hommikul 08:30ni. Eelpooltoodust lähtuvalt veedab hageja kostjaga 6 päeva kuus (ca 20% ajast);

-

Ajal, mil hageja viibib kostja juures, ei vähene hageja seadusliku esindaja poolt kantavad püsikulud hageja ülalpidamiseks (lasteaiakulud, riided, jalanõud, hügieenitarbed, valdav osa eluasemega seotud püsikuludest);

-

Hageja nõustub vähendama elatisenõuet lähtuvalt asjaolust, et hageja viibib kuuel päeval kuus kostjaga 60 euro ulatuses (292 eurot: 30 x 6 päeva), paludes kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 232 eurot kuus.

06.07.2020. a seisukohas tõi hageja välja, et tegi kostjale kompromissettepaneku, millele kostja tähtaegselt ei vastanud ning kinnitas, et hageja jääb nõude juurde välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 232 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest 10.09.2019.

Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on sõlmitud 27.03.2019 suhtluskorra kokkulepe, millest lähtuvalt elab hageja igakuiselt võrdselt hageja seadusliku esindaja ja kostja juures, kes kannavad hageja ülalpidamisega seotud kulud vastavalt sellele, kelle juures hageja kulu tekkimise hetkel viibib.

-

Eelpooltoodust lähtuvalt ei pea kostja põhjendatuks elatise väljamõistmist, kuivõrd ta annab lapsele ülalpidamist vahetult.

3 (7)

2-19-100880 Kostja hagivastust ega omapoolset seisukohta tähtaegselt ei esitanud ega ole esitanud ka muid sisulisi väiteid peale määruskaebuses esitatud väidete.

KOHTU PÕHJENDUSED

4 (7)

2-19-100880

5 (7)

2-19-100880 on u 63 eurot igakuiselt, esitades selles osas ka tõendid. Samuti on hageja selgitanud, et kannab olenemata kostjaga aja veetmisest ka kulusid riietele ja jalanõudele. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kommunaalkulud ja hügieenitarvete kulud tekivad eelduslikult mõlemal vanemal lapsega aja veetmisel. Seega olenemata sellest palju aega veedab laps kostjaga, tuleb hageja emal kanda ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele, seega ei saa seaduses sätestatud kogu miinimummäärast võtta veedetud aja proportsiooni, vaid sealt tuleb eelnevalt maha lahutada ka kulud lasteaiale ja lapse riietele ja jalanõudele (12.06.2020. a seisukoha lisad). Täiendavalt on hageja märkinud, et eriolukorra tõttu vabastati küll lasteaiatasust, kuid eriolukorra ajal ei viibinud laps ka kostjaga. Kostja pole sellele vastuväidet esitanud. Hageja nõuab elatist 232 eurot, mis on 86% miinimummäärast 2019. a ja 79% miinimummäärast 2020. a ehk võtnud arvesse aega, mille hageja veedab kostjaga, samas arvestades et osad kulud tuleb hageja emal olenemata kostjaga koosveedetud ajast kanda. Seega on elatisenõudes arvestatud asjaoluga, et suhtluskorra alusel viibib kostja hagejaga. Kostja ei ole esile toonud tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et elatist tuleks veel väiksemas määras välja mõista põhjusel, et kostja peab hagejat suuremas osas üleval. Kostja pole ka tuginenud asjaolule, et ta oleks elatist maksnud rahas. Seega saab kohus tuvastada, et kostja on hageja poolt nõutavas ulatuses, s.o 232 eurot kuus (kus on ka arvesse võetud, et hageja viibib kostja juures suhtluskorra alusel), rikkunud ülalpidamise kohustust.

Kostja ei ole muid vastuväiteid hagile esitanud.

6 (7)

2-19-100880 alusel hageja hakkab veetma osa ajast koos kostjaga. Seega ei oli loobumise alus mh poolte kokkulepe, mistõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid loobutud osa tõttu osact alaealise hageja kanda. Samuti on iseenesest hagejal õigus nõuda elatist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kuid hageja on vastutulekuna kostjale, et mitte panna teda raskesse olukorda, sellest loobunud kostja kasuks. Seega ei oleks õiglane ka sellega seonduvalt menetluskulusid jätta alaealise hageja enda kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.