Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-5013

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et alaealine laps K. Õ. (kostja) on sündinud xxxxxxxxxx. a. Kostja ema on A. Õ. . 21.02.2018. a on tehtud rahvastikuregistris kanne, mille kohaselt on isaduse õigeksvõtu alusel kantud K. Õ. isana lapse sünniakti S. J. (hageja). Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 08.10.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9055 kinnitati K. Õ. seadusliku esindaja A. Õ. ja S. J. vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub S. J. maksma alates 2019. aasta oktoobrist lapsele K. Õ. elatist 100 eurot kuus. Seoses kompromissi sõlmimisega lõpetati menetlus K. Õ. hagis S. J. vastu elatise nõudes. Kohtumäärus jõustus 08.10.2019. a. Käesolevas asjas on S. J. esitanud kohtule hagi K. Õ. vastu isaduse vaidlustamise ja elatise maksmise lõpetamise nõudes. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks

2-20-5013 saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Antud juhul on isaduse vaidlustanud S. J. , s.o mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud ning kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi õigustatud. Hageja väitel sai 13.02.2020. a DNA-testi tulemustest teada, et laps K. Õ. ei põlvne temast. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 01.04.2020. a, s.o vähem kui aasta pärast DNA-testi tulemuste teadasaamist. Kostja seaduslik esindaja ei esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud pidid saama või said teatavaks hagejale juba varem. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades, saab lugeda, et isaduse vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on isaduse kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused täidetud. Hageja on esitanud kohtule tõendina Genorama LLC 13.02.2020. a tõendi DNA-testi tulemuste kohta (tl 2). Tõendist nähtub, et uuringu käigus on võrreldud S. J. ja lapse K. Õ. DNA proove ning uuringu tulemusena on molekulaargeneetik asunud seisukohale, et S. J. ei saa olla K. Õ. bioloogiline isa. Kohtu hinnangul on DNA-testi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et kostja K. Õ. ei põlvne hagejast. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust DNA-testi tulemustes kahelda. Lapse K. Õ. seaduslik esindaja, s.o tema ema A. Õ. kinnitas kohtus, et tal oli lapse võimalikul eostamise ajal intiimsuhe teise mehega. A. Õ. nõustus, et laps K. Õ. ei põlvne hagejast S. J. . Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx.a sündinud laps K. Õ. ei põlvne hagejast S. J. ning tunnistab lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ka hageja nõue kostjale elatise maksmise lõpetamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt PKS §§-dest 96 ja 97 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanemal. Kuna kohus tunnistab hageja kohta kostja sünniakti tehtud isakande ebaõigeks, siis hagejal enam kostja ülalpidamiskohustust ei ole. Riigikohus on 16.02.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 asunud seisukohale, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Siiski, sellise kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Eeltoodu alusel vabastab kohus hageja Tartu Maakohtu 08.10.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9055 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise maksmisest alates käesoleva otsuse jõustumisest. TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus

2-20-5013 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 1 näeb erisusena ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades asjaolusid jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja eest on tasutud hagilt riigilõivu summas 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hageja esitas hagis kaks nõuet, sh isaduse vaidlustamise nõude ja elatise maksmise lõpetamise nõude. Isaduse vaidlustamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul saab TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldada, et hagihind on 3500 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot maksta riigilõivu summas 300 eurot. Elatise muutmise hagilt vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 2 riigilõivu maksta ei tule. Seega pidi hageja tasuma hagilt riigilõivu kokku 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot enam. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on võimalik enam tasutud riigilõiv hagejale tagastada. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastav taotlus. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.