Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-102
Tsiviilasi
M K hagi D K vastu elatise vähendamise nõudes 1818 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: M K (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: [email protected]) Kostja: D K (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: Anija Vallavalitsus (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on M Kilt (hageja) 21.08.2017 tagaseljaotusega välja mõistetud elatis miinimummääras D Ki (kostja) kasuks kuni kostja täisealiseks saamiseni. xxx sündis hagejal tütar A K ja xxx sündis tütar K K. Seega on hageja ülalpeetavate ring laienenud. Samuti ei võimalda hageja varaline seis ja tervislik seisund tal teenida ja maksta elatist. Hagejal on alates 2017 osaline töövõime kuni 12.02.2022. Hageja igakuine sissetulek on 187 kuni 190 eurot. Hagejal on probleemid seljavigastusega, mis ei anna võimalust hagejal töötada erialal keevitajana. Alates 2017 kevadest on hageja abikaasa lapsehoolduspuhkusel. Perekonna sissetuleku moodustab kostja abikaasa emapalk milleks on 538 eurot, peretoetus 510 eurot ja 80 eurot puude eest (abikaasal on endisest abielust laps, kellel on puue). Hageja perekonnas tänasel päeval keegi ei tööta. Hagejal on üürikorter, mille eest maksab igakuiselt üüritasu, kommunaalmaksed jne, et teda lastega välja ei visataks. Hageja arvates on 270 eurot kostja elatisrahana liiga suur, 540 eurot lapsele ei kulu. Laps on tema teada õnneks terve, tal pole kalleid erivajadusi, laps elab turvakodus, kus kohalik omavalitsus ei kuluta lapsele igakuiselt riietele ning muudeks kulutusteks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 21.08.2017 kohtuotsusega kostjale, väljamõistetud elatise suurust tsiviilasjas nr 2-17-9322 ja vähendada seda 90 euroni alates hagi esitamisest, s.o 03.01.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 27.10.2024. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja ei ole vabatahtlikult kostjale andnud ülalpidamist, mistõttu on kostja seaduslik esindaja teinud avalduse kohtutäitur Elin Vilippusele täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäituri kaudu on laekunud kostja arveldusarvele ka riiklik elatisabi, kuna hageja pole nõuet täies mahus täitnud. Hageja ei ole kordagi näidanud välja head tahet ega kinni pidanud kokkulepetest elatise maksmise osas. Hageja soovis kohtutäituri nõude rahuldamiseks leppida kokku osamaksetes, kuid ei täitnud jooksvaid kohustusi ega ka osamaksete kokkulepet. Hageja ei ole kostjale andnud ka vahetut ülalpidamist ega osale mingilgi määral kostja elus. Kohtu põhjendused
180 eurot. 2017.aastal ega ka 2020 aastal kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed ei olnud ega ole. Tänasel päeval põhiliseks sissetuleku allikaks on hageja abikaasa, kes on emapuhkusel, emapuhkuse tasu kuus on 530 eurot ning lastetoetus kolmele lapsele 520 eurot. Hageja igakuised kulud moodustavad: eluasemekulud 35 sotsiaalüür, kommunaalmaksed keskmised 200 eurot, võlgnevus väikelaenu eest Big Bank, Starman seoses sellega, et töövõimekaotusega ei suutnud toime tulla oma kohustustega, andsid võlausaldajad nõuded kohtutäiturile, võlgnevus on summas 10 387,50 eurot. Töötukassa tõendist nähtub, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime kestvusega 3 aastat, s.o periood 13.02.2019 kuni 12.02.2022 (tlk 19-20). Tõendist nähtuvalt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Samuti on märgitud, et hagejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Hageja esitanud pangakonto väljavõtetest (tlk 40-46) nähtub, et hageja sissetulekuks on töövõimetushüvitis. Muid suuremaid sissetulekuid ega väljaminekuid konto väljavõtetest ei nähtu. Samuti puudub hagejal vara, mida saaks kostja ülalpidamiseks kasutada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et majanduslike raskuste korral ei ole mõistlik nii tihedalt osta lotot nagu see nähtub hageja konto väljavõttest. Kohtu hinnangul on usutav, et hagejal võib olla raskendatud töö leidmine. Samas ei ole hageja täielikult töövõimetu, mida kinnitab ka asjaolu, et töövõime hindamise otsuses viidatud tegevused on üksnes piiratud, mitte täielikult võimatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku leidmiseks, s.h leidmaks töö, mis ei vaja suurt füüsilist koormust. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Eluliselt on usutav, et teatud kulutusi tuleb hagejal igakuiselt kanda. Kohtu hinnangul ei ole aga väljatoodud kulude suurus tõendatud ning osaliselt võivad kulud olla ka ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et selgusetuks jääb, mille arvelt hageja nimetatud kulusid kannab, kuna hageja kulude suurus ületab tema igakuiseid tulusid. Samuti ei nähtu hageja pangaarvelt ühtegi konkreetset kulutust, mida hageja igakuiselt teeks. Samuti ei ole võlgnevuse olemasolu kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks iseenesest. Täiendavate igakuiste kohustuse võtmine on olnud kostja enda valik. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi hageja on tuginenud oma raskele majandusliku olukorrale, siis on ta leidnud siiski vahendeid kasutamaks menetluses õigusabi. Kuigi hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus eeldab, et lepinguline esindaja ei tee oma tööd tasuta.
Arvestades eeltoodud asjaoludega, saab kohus antud juhul teatud määral elatise vähendamisel arvestada ka hageja majandusliku seisundiga ning asjaoluga, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.