VM’i hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet’i ja Olev Kuklase vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2014/5206
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2015.a määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse
XXXXXXXXXXX)
esitaja):
VM
(isikukood
Kostja: Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Olev Kuklase (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.09.2015.a määrus muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning mitte mõista menetluskulusid välja.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-10104 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Asjaolud ja menetluse käik
1.06.07.2015.a hagiavalduse ja 18.08.2015.a hagi täpsustuse kohaselt esitas hageja hagi OÜ MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2014/5206. Hagiavalduse kohaselt müüsid hageja ja RP 14.03.2008.a Osaühingule MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) kolm kinnistut aadressidel Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a, Valga, hinnaga 32 400 000 krooni. 18.12.2008.a müüs Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) kinnistud hagejale ja RP’ile 32 400 000 krooniga tagasi. Hageja ja RP kanti kinnistute omanikena kinnistusraamatusse. 02.06.2009.a tegid hageja ja RP tehingu tühistamise avalduse, mille kohaselt tühistasid 18.12.2008.a müügilepingu. Samal päeval (02.06.2009.a) sõlmisid osapooled 14.03.2008.a müügilepingu muutmise lepingu, mille kohaselt suurendati kinnistute eest hagejale ja RP’ile makstavat ostuhinda 26 500 000 krooni võrra. Tartu Maakohtu 16.05.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 rahuldati Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) hagi hageja ja RP vastu. Kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) ning hageja ja RP’i vahel 02.06.2009.a sõlmitud 14.03.2008.a müügilepingu muutmise lepingu ning mõistis hagejalt Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) kasuks välja 269 710,35 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) esitas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse kohtuotsuse täitmiseks (kohtutäituri Kaia Lilloja menetluses olev täiteasi nr 195/2014/5206). Kohtud, tunnistades 02.06.2009.a lepingu kehtetuks, mõistsid nad ka hagejalt välja tühise tehingu alusel saadud raha. Samas ei võtnud kohtud seisukohta küsimuses, kas tagastamisele kuuluvad ka tühise tehingu alusel saadud kinnistud. Tsiviilasjas nr 2-11-17796 ei esitanud hageja nõuet Osaühingu MRP ÄRIGRUPP vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Aktsepteerides kohtute seisukohta 02.06.2009.a tehingu kehtetusest, on hageja vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-le 1 õigustatud nõudma kinnistute tagastamist. Alternatiivselt on võimalik asuda seisukohale, et kooskõlas TsÜS §-ga 85 on tühine ka 14.03.2008.a leping. Selle lepingu kehtetuse korral on hageja samuti õigustatud nõudma kinnistute tagastamist. Eeltoodud põhjustel esitas hageja 25.06.2015.a kostjale tasaarvestusavalduse, milles esitas kostja vastu kinnistute väärtuse hüvitamise nõude summas 550 000 eurot ja tasaarvestas oma selle Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite nõudega hageja vastu summas 269 710,35 eurot. Seega puudub kostjal nõue, mida täitemenetluses nõutakse, ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-ga 2, sest hageja esitas tasaarvestusavalduse pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist 05.11.2014.
2.Harju Maakohus keeldus 03.09.2015.a määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hagiga pole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2). Hageja põhiväide oli, et ta on kohtulahendist tuleneva nõude tasaarvestanud enda nõudega. Hagiavaldusele lisatud 25.06.2015.a (allkirjastamata) tasaarvestusavaldusest nähtub, et hageja on esitanud kostja vastu nõude tagastada kinnistud aadressidel Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a, Valga. Kuna kinnistud on müüdud, nõuab hageja varalist hüvitist (550000 eurot) pankrotivara arvelt. Nimetatud nõue tuleneb kohtute poolt kehtetuks tunnistatud 02.06.2009.a kinnistute müügilepingu ja sellega seotud 14.03.2008.a müügilepingu tagasitäitmisest. Tsiviilasjas nr 2-11-17796, milles lahendati Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite nõue hageja vastu 02.06.2009.a lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle alusel saadu väljamõistmiseks, hageja endapoolset tasaarvestusavaldust/vastuhagi kinnistute väärtuse hüvitamiseks ei esitanud. Kohus leidis et praegusel juhul oli võimalik hageja
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-10104 tasaarvestuse aluseks olev nõue maksma panna tsiviilasjas nr 2-11-17796. Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurid nõudsid hagejalt kehtetu tehingu alusel saadu tagastamist. Sama tehingu alusel saadu tagastamise nõude väidab endal olevat ka hageja. Puudub objektiivne põhjus, miks ei oleks hageja saanud esitada tasaarvestusavaldust alternatiivse vastunõudena juhuks, kui kohus hagi rahuldab (sellise vastunõude esitamise võimalikkust on kinnitanud Riigikohus asjas nr 3-2-1-116-10, p 44). On ekslik hageja väide, et tasaarvestusavalduse esitamine pärast otsuse jõustumist tekitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluse. Tasaarvestuse alus, s.o poolte vastastikused nõuded tehingu alusel saadu tagastamiseks, pidid olemas olema juba enne kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-17796. Kui hageja leiab, et tal on lepingu tagasitäitmisest tulenev nõue kostja vastu, on see võimalik esitada eraldi hagimenetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et on täitmata TsMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue, mille kohaselt kohtulahendiga tunnustatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on lubatud üksnes sellised vastuväited, kus alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
3.Hageja esitas 16.09.2015.a Harju Maakohtu 03.09.2015.a määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt palus tühistada määruse ja teha uue määruse, millega võetakse hagi menetlusse. Hageja ei nõustunud kohtu käsitlusega, et hagejal oli võimalik tasaarvestuse aluseks olev nõue maksma panna tsiviilasjas nr 2-11-17796 ja puudus objektiivne põhjus, miks ei oleks hageja saanud esitada tasaarvestusavaldust alternatiivse vastunõudena juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Hageja leidis, et tal puudus alus tasaarvestusavalduse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-11-17796. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 oli hageja pärast kohtuotsuse jõustumist õigustatud nõudma Osaühingult MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) tühise tehingu järgi saadut, s.o kinnistute Valgas Vabaduse 39, Turu tn 3 ja Jaama pst 1a tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt puudus hagejal tsiviilasja 2-11-17796 menetluse ajal samaliigiline nõue kostjate vastu, mida oleks olnud võimalik tasaarvestada. Ka kohtuotsuse jõustumisel tsiviilasjas 2-11-17796 puudus hagejal samaliigiline nõue kostjate vastu, sest kostjad olid õigustatud nõudma rahasummat, hageja oli õigustatud nõudma kinnistute tagastamist. Hageja õigus tasaarvestuse avalduse esitamiseks tekkis ajaliselt oluliselt hiljem. Hageja leidis, et tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg-st 6 tekkis hagejal pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist tsiviilasjas 2-11-17796 vara (s.o kinnistute) pankrotivarast välistamise nõudeõigus, nõude esitamise tähtaeg oli üks aasta ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, seega kuni 05.11.2015 (Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsus tsiviilasjas 2-11-17796 jõustus 05.11.2014.a, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebuse). Tegemist polnud aga samaliigilise nõudega, mida oleks olnud võimalik tasaarvestada VÕS § 197 alusel. Õigus nõuda kinnistute väärtuse hüvitamist, s.o samaliigiline nõue kostjate nõudega, tekkis hagejal pärast seda, kui Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurid müüsid kinnistud Vabaduse 39, Turu tn 3 ja Jaama pst 1a avalikul enampakkumisel 09.04.2015.a IRON ARENDUSE OÜ-le hinnaga 1 100 000 eurot. Vastavalt PankrS § 123 lg-le 4 oli hageja alates 09.04.2015.a õigustatud saama vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Seega tekkis hagejal rahalise hüvitise nõue (s.o samaliigiline nõue) alles 09.04.2015.a. Seega ei ole kooskõlas VÕS § 197 lg-ga 1 maakohtu seisukoht, et hageja oleks saanud esitada rahalise nõude kinnistute väärtuse hüvitamiseks või siis vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks tsiviilasja 211-17796 menetluse käigus. Kuna maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi, tõi see kaasa ebaõige määruse. Käesoleval juhul on täidetud TsMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue, et kohtulahendiga tunnustatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on lubatud üksnes sellised vastuväited, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna hageja vastuväide põhineb alusel, mis tekkis pärast kohtulahendi jõustumist
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-10104 tsiviilasjas 2-11-17796, siis on hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kohus on alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 03.09.2015.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning seega keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagiavaldusest ja määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et hageja soov oli suunatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 lg 1 alusel tasaarvestuse vastuväitega. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hagejal oli õigus nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmist.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluses tema vastu esitatud nõude (summas 269 710,35 eurot, tl 10) tasaarvestanud enda nõudega (summas 550 000 eurot). Selleks on hageja väidetavalt esitanud 29.06.2015.a (tl 129) tasaarvestuse avalduse Osaühingule MRP ÄRIGRUPP (pankrotis). Hagiavalduse kohaselt ja sellele lisatud tasaarvestuse avaldusest (tl 14-15) nähtub, et kuna Tartu Maakohus tunnistas 02.06.2009.a sõlmitud lepingu muutmise lepingu kehtetuks tagasivõitmise korras (tl 50), siis on hagejal õigus nõuda tühise tehingu järgi saadu tagastamist (nõue, millega hageja tasaarvestab). Hageja viitas TsÜS § 84 lg-le 1 ja TsÜS §-le 85. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist tagasivõitmise korras kohtu poolt tehingu kehtetuks tunnistamisega, siis tuleb tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärgede määramisel lähtuda PankrS §-st 119, millega on kehtestatud erireeglid tulenevalt pankrotivõlgniku eriseisundist. Ka Riigikohus on leidnud, et tehingu tagasivõitmisest tekib poolte vahel alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe, millele kohalduvad pankrotimenetluse tõttu esmajoones pankrotiseaduse erisätted (RKTKo 3-2-1-149-13, p 54; 3-2-1-113-09, p 10; 3-2-1-163-11, p 45). PankrS § 119 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Hagejat kohustati tagastama 02.06.2009.a lepingu muutmise lepingu alusel saadud 269 710,35 eurot. PankrS § 119 lg 4 kohaselt kui teine pool (käesoleval juhul hageja) on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus PankrS § 146 lg 1 kohaselt. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud nõuetega. PankrS § 119 lg 6 seab aga ajalise piirangu nii lg-s 4 kui ka lg 5 alusel nõuete esitamiseks, sätestades et nimetatud nõude võib esitada kuue kuu jooksul tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-10104 väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleval juhul jõustus tsiviilasjas nr 2-11-17796 lõpplahend 05.11.2014.a, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 02.06.2009.a sõlmitud lepingu muutmise leping ja mõisteti hagejalt selle lepingu alusel saadu välja, kui Riigikohus jättis menetlusse võtmata hageja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsusele, millega jättis ringkonnakohus 16.05.2013.a Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (tl 27 jj). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja enda nõude aga 29.06.2015.a tasaarvestuse avaldusega. Seega isegi kui leiaks tuvastamist, et hagejal oli tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise tulemusel õigus nõuda kinnistute tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (kas PankrS § 119 lg 4 või lg 5 alusel), siis PankrS § 119 lg 6 kohaselt on selline nõudeõigus lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik hagiga saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hagejal oli õigus nõuda Osaühingult MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) kohustuse täitmist VÕS § 197 lg 1 mõttes ning et Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) nõue oleks tasaarvestatud ning sundtäitmine sel põhjusel lubamatu.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav PankrS § 123, kuivõrd hageja ei ole toonud kohtu ette PankrS §-s 123 toodud asjaolusid, vaid hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on tegemist PankrS §-ga 119 reguleeritud olukorraga. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamise puhul oluline, kas hagejal tekkis samaliigiline nõue enne või pärast kohtulahendi jõustumist, kuna PankrS § 119 lg 6 piirab nõude esitamist konkreetse tähtajaga, mis käesoleval juhul oli nõude esitamise ajaks möödunud.
9.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud avaldaja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hagejalt ei saa kulusid välja mõista, sest maakohus ei võtnud avaldust menetlusse ja ei kohustanud kostjat avaldusele vastama ega ka määruskaebusele vastama, mistõttu ei saanud kostjal tekkida hüvitamisele kuuluvaid kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.