Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Kohtujurist
Kadri Kroodo
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-10104
Tsiviilasi
Xxx hagi OÜ XXX pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olev Kuklase vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 195/2014/5206
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: OÜ XXX pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase (e-post [email protected]; [email protected])
Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 rahuldati OÜ Xxxhagi Xxxja Xxx vastu. Kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Xx xning Xxx ja Xxx vahel 02.06.2009 sõlmitud 14.03.2008 müügilepingu muutmise lepingu ning mõistis Valter Malmilt OÜ Xxx kasuks välja 269 710,35 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. OÜ Xxx esitas kohtuotsusest tuleneva nõude täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse kohtuotsuse täitmiseks (kohtutäitur Kaia Lilloja menetluses olev täiteasi nr 195/2014/5206). Kohtud, tunnistades 02.06.2009 lepingu kehtetuks, mõistsid nad ka hagejalt välja tühise tehingu alusel saadud raha. Samas pole kohtud seisukohta võtnud küsimuses, kas tagastamisele kuuluvad ka tühise tehingu alusel saadud kinnistud. Tsiviilasjas nr 2-11-17796 ei esitanud hageja nõuet OÜ Xxx vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks. Aktsepteerides kohtute seisukohta 02.06.2009 tehingu kehtetusest, on hageja vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-le 1 õigustatud nõudma kinnistute tagastamist. Alternatiivselt on võimalik asuda seisukohale, et kooskõlas TsÜS §-ga 85 on tühine ka 14.03.2008 leping. Selle lepingu kehtetuse korral on hageja samuti õigustatud nõudma kinnistute tagastamist. Eeltoodud põhjustel esitas hageja 25.06.2015 kostjale tasaarvestusavalduse, milles esitas kostja vastu kinnistute väärtuse hüvitamise nõude summas 550 000 eurot ja tasaarvestas oma selle OÜ Xxx pankrotihaldurite nõudega Xxx vastu summas 269 710,35 eurot. Seega puudub kostjal nõue, mida täitemenetluses nõutakse, ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-ga 2, sest hageja esitas tasaarvestusavalduse pärast Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist 05.11.2014.
Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama sätte lg 2 kohaselt on lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja põhiväiteks on, et ta on kostja kohtulahendist tuleneva nõude tasaarvestanud enda nõudega. Hagiavaldusele lisatud 25.06.2015 (allkirjastamata) tasaarvestusavaldusest nähtub, et hageja on esitanud kostja vastu nõude tagastada kinnistud aadressidel Xxx, Xxx ja XXX. Kuna kinnistud on müüdud, nõuab hageja varalist hüvitist (550 000 eurot) pankrotivara arvelt. Nimetatud nõue tuleneb kohtute poolt kehtetuks tunnistatud 02.06.2009 kinnistute müügilepingu ja sellega seotud 14.03.2008 müügilepingu tagasitäitmisest. Tsiviilasjas nr 2-1117796, milles lahendati OÜ Xxx pankrotihaldurite nõuet hageja vastu 02.06.2009 lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle alusel saadu väljamõistmiseks, hageja endapoolset tasaarvestusavaldust/vastuhagi kinnistute väärtuse hüvitamiseks ei esitanud.
Riigikohus on asjas nr 3-2-1-11-15 otsuses (p-s 10) sedastanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2, mille eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (va juhul, kui selle vastuväite esitamine oli objektiivselt takistatud). Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul oli võimalik hageja tasaarvestuse aluseks olev nõue maksma panna tsiviilasjas nr 2-11-17796. OÜ Xxx pankrotihaldurid nõudsid hagejalt kehtetu tehingu alusel saadu tagastamist. Sama tehingu alusel saadu tagastamise nõude väidab endal olevat ka hageja. Puudub objektiivne põhjus, miks ei oleks hageja saanud esitada tasaarvestusavaldust alternatiivse vastunõudena juhuks, kui kohus hagi rahuldab (sellise vastunõude esitamise võimalikkust on kinnitanud Riigikohus asjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Nagu Riigikohtu eelmainitud seisukohast nähtub, ei ole TMS § 221 lg 2 kohaldamisel oluline mitte tasaarvestusavalduse esitamise, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Seega on ekslik hageja väide, et tasaarvestusavalduse esitamine pärast otsuse jõustumist tekitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluse. Tasaarvestuse alus, so poolte vastastikused nõuded tehingu alusel saadu tagastamiseks, pidid olemas olema juba enne kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-17796. Kui hageja leiab, et tal on lepingu tagasitäitmisest tulenev nõue kostja vastu, on see võimalik esitada eraldi hagimenetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena. Eeltoodust tulenevalt on täitmata TsMS § 221 lg-st 2 tulenev nõue, et kohtulahendiga tunnustatud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on lubatud üksnes sellised vastuväited, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna hagiga pole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seetõttu ei lahenda kohus menetlusabi taotlust. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.