Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2327
Tsiviilasi
M K hagi V K vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M K (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: A K Kostja: V K (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
esindajad
kirjalik menetlus Menetluse liik
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole V K (kostja) nõus tasuma M Kile (hageja) elatist alates veebruarist 2020. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 765 eurot, s.h eluasemekulud 25 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 40 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 65 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot ning lasteaiakulud 380 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.02.2020 miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et on iga kuu elatist tasunud ning on nõus seda ka edasi tasuma kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu põhjendused
ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.