Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui 1(7)

2-14-22723 maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja AS Eesti Telekom on Elion Ettevõtted AS üldõigusjärglane alates 01. septembrist 2014. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks järelmaksuga müügilepingust tulenev võlgnevus kaupade eest 1665,79 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,73 eurot, kokku 1718,52 eurot. Hageja ja kostja ja vahel on 16. detsembril 2013 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 787286, mille alusel kostja ostis müüjalt kaupu maksumusega 1079,00 eurot. Leping on sõlmitud arvutivõrgu vahendusel e-poes. E-poe logi väljavõtete kohaselt on kostja autoriseerinud ennast hageja e-teeninduse vahendusel 16. detsembril 2013 kell 17:06:31 ning 16. detsembril 2013 kell 17:12:59 aktsepteerinud lepingu tingimused ja sõlminud lepingu. Hageja ja kostja ja vahel on 19. detsembril 2013 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 788559, mille alusel kostja ostis müüjalt kaupu maksumusega 519,00 eurot. Leping on sõlmitud arvutivõrgu vahendusel e-poes. E-poe logi väljavõtete kohaselt on kostja autoriseerinud ennast hageja e-teeninduse vahendusel 19. detsembril 2013 kell 11:11:07 ning 19. detsembril 2013 kell 11:19:55 aktsepteerinud lepingu tingimused ja sõlminud lepingu. Järelmaksu müügilepingute p-st 3. tulenevalt kohustusid pooled lepingu täitmisel juhinduma muu hulgas Elioni Üldtingimustest. Kostja ei tasunud ühtegi esitatud arvet. Kostjal tekkis võlgnevus arvete nr 01201400457074; 02201400992984; 0320141503507; 03201401586626; 03201401586627; 04201401994928 tasumata jätmisest. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu 28. märtsil 2014 järelmaksu müügilepingu p 15. alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk 2(7)

2-14-22723 koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Arvetel nr 03201401586626 ja 03201401586627 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga. Hageja saatis kostjale koos arvetega võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 31. jaanuaril 2014 ja 28. veebruaril 2014, kuid kostja võlanõudele ei reageerinud. Hageja on arvestanud viivist lähtuvalt lepingu p-st 3., mille kohaselt on kokku lepitud viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kokku moodustab võlgnetav summa 1718,52 eurot, millest võlgnevust kauba eest 1665,79 eurot, viivis 12,73 eurot ja lepingus tulenev tasu võla sissenõudmise kulude katteks 40 eurot Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta hageja nimetatud tehinguid teinud ega ole ka kedagi teist volitanud neid tegema. Kostja ei ole hagiavalduses märgitud kaupa kätte saanud. Kostja hagiavalduses märgitud lepingutest teadlik ei olnud. Lepingus märgitud elukoht, telefoni number, e-posti aadress ei vasta tegelikkusele ega ole kostjale kunagi kuulunud. Kostja on seisukohal, et kostja asemel on lepingud sõlminud keegi kolmas isik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Hageja jääb esitatud haginõude juurde. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja pole ise neid lepinguid sõlminud. Hageja selgitab, et e-poe logi väljavõtete kohaselt on kostja lepingu nr 788559 sõlmimiseks autoriseerinud ennast hageja e-teeninduse vahendusel 19. detsembril 2013 kell 11:11:07 ning 19. detsembril 2013 kell 11:19:55 aktsepteerinud lepingu tingimused ja sõlminud lepingu nr 788559. Nimetatud logi esimesel lehel, esimesed kaks rida, on info – 19:12:2013 kell 11.11.07 suunduti SSO-sse autentima; 19:12:2013 kell 11.13.10 SSO autentimise viis SEB. Lühend SEB tähendab, et kostja autoriseeris end SEB panga pangalingi vahendusel. Pangalingi vahendusel autoriseerides peab kostja kasutama panga paroole. Ainult kostjale endale on teada panga paroolid ning seetõttu ei ole usutav, et kostja ise pole kaupa tellinud ega lepinguid sõlminud. Kui kostja asemel tegi seda kolmas isik, peab kostja ise teadma, kellele ta panga paroolid usaldas. Logi 1. lehekülg altpoolt neljas lõik sisaldab informatsiooni kostja valitud tarneviisi kohta – tarne Post24 pakiautomaati; volitatud isik L L ; kontakttelefon XXX; pakiautomaat Rakvere 29, 41533, Jõhvi- jõhvi Maxima. Täiendavalt sisaldub hageja infosüsteemis informatsioon tarne kohta, kuhu kaubapakk kulleri kaudu saadeti, mis on paki number ja millisele telefoninumbrile läks SMS. Tellimuse nr 2720547 osas (leping nr 788559) on salvestatud tarne Post24 pakiautomaati, Rakvere 29, 41533, Jõhvi Jõhvi Maxima pakiautomaat; SMS läks nr-le XXX; paki number XXX; väljastatud 20.12.2013 3(7)

2-14-22723 22:16 Jõhvi Maxima pakiautomaat. Seega on kostjale lepingu nr 788559 kohane kaup väljastatud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et 16. detsembril 2013 on hagejaga sõlmitud järelmaksu müügileping nr 787286, mille alusel on hagejalt ostetud kaupu maksumusega 1079 eurot. Leping on sõlmitud arvutivõrgu vahendusel e-poes. Samuti on 19. detsembril 2013 sõlmitud hagejaga järelmaksu müügileping nr 788559, mille alusel on hagejalt ostetud kaupu maksumusega 519 eurot. Leping on sõlmitud arvutivõrgu vahendusel e-poes. Ostetud kaupade eest hagejale tasutud ei ole. 4(7)

2-14-22723 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kohaselt, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väited müügilepingute osas on tõendatud „Järelmaksu müügilepingutega“ nr 787286 (t.l.21-22) ja nr 788559 (t.l.-18-19), arvetega (t.l.-24,25,26,27), hinnakirjaga (t.l.-29) ja „Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi Üldtingimustega“ (t.l.-30). Hageja poolt esitatud logide väljavõtted (t.l.-20,22-23), SEB Panga logide väljavõtted (t.l.-85-89) ja sisselogimise kinnitus (t.l.-74) kinnitavad, et „Järelmaksu müügilepingud“ nr 787286 ja nr 788559 on hagejaga sõlminud kostja hageja e-poes, kasutades selleks sisselogimist pangalingi vahendusel, milleks omakorda on kostja kasutanud SEB Panga koodikaarti. Lepingute alusel ostetud kauba kättesaamist kinnitab hageja viide saadetiste liikumise kohta (t.l.46-47), millest selgub, et postipakid hageja poolt müüdud kaubaga on toimetatud müügilepingus kostja poolt märgitud asukohta ja väljastatud kostja poolt lepingu sõlmimisel märgitud telefoni valdajale. Kohus järeldab, et hageja on täitnud „Järelmaksu müügilepingutest“ nr 787286 ja nr 788559 tulenevad kohustused. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks müügilepingutest tuleneva raha maksmise kohustuse täitnud. Kostja vastuväide, et kostja ei ole hageja nimetatud lepinguid sõlminud ega ole ka kedagi volitanud seda tegema, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja tõendeid lepingu sõlmimise või kauba kättesaamise kohta. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud ega ka tõendanud, et lepingutesse märgitud kauba saaja aadress, telefoni nr ja e-mail ei ole kostjaga kuidagi seotud. Samuti ei ole kostja esitanud kuriteoteadet politseisse. Kuna pangalingi kaudu hageja e-poodi sisselogimine eeldab sisselogimist SEB Panga internetipanka ja logide kohaselt on seda tehtud kostja koodikaarti kasutades, eeldab selline tegevus, et isikul, kes logib koodikaardiga internetipanka, on teada ka kostja kui koodikaardi omaniku konto kasutajatunnus ja püsiparool. Eluliselt ei ole usutav, et keegi kolmas isik kasutajatunnuse, püsiparooli ja õige parooli koodikaardilt ühe korraga juhuslikult ära arvab või et erinevate kombinatsioonide sisestamisega õiged tulemused saab, et sisselogimine panka õnnestuks. Internetipanka sisselogimise õnnestumiseks peab sisselogijal olema kasutada internetipanga konto omaniku kasutajatunnus, püsiparool ja koodikaardi õige parool. Kui konto omanik ise oma internetipanga kontole sisse loginud ei ole, viitab see, et sisselogimiseks vajalikud kasutajatunnus, püsiparool ja koodikaart on konto omaniku valdusest välja läinud kas siis konto omaniku tahte kohaselt edasiandmisega või konto omaniku tahte vastaselt ehk siis kellegi kolmanda isiku ebaseadusliku tegevuse tagajärjel. Kuna politseile avaldust esitatud ei ole, ei viita ükski asjaolu sellele, et kostja konto kasutamiseks vajalikud kasutajatunnus, püsiparool ja koodikaart oleks kostja valdusest välja läinud kostja tahte vastaselt. Seega ei ole kostja poolt ümber lükatud hageja väidet, et kostja on hageja poolt nimetatud lepingud sõlminud ja lepingus märgitud kaubad kätte saanud. Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu täitmist ja ostetud kaupade eest raha maksmist. Vaidlust ei ole, et lepingute alusel ostetud kaupade maksumus kokku moodustab 1665,79 eurot, millele lisandub lepingus kokku lepitud võla sissenõudmise kulu 40 eurot, kokku 1705,79 eurot. 5(7)

2-14-22723 Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista „Järelmaksu müügilepingutest“ nr 787286 ja nr 788559 tulenev võlgnevus 1705,79 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt „Järelmaksu müügilepingutele“ nr 787286 ja nr 788559 kohalduva „Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi Üldtingimuste“ (t.l.-30) p-le 5.11. Hageja esitatud arvestuste kohaselt moodustab viivis 12,73 eurot (t.l.-28 pöördel). VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni lepingus kokku lepitud määras. Kostja esitas vastuväite, et viivise tingimused on tüüplepingus ja lepingu sõlmimisel seda keegi muuta ei saa, tegemist on tüüptingimustega. Viivis on tühine ja seda tuleb vähendada VÕS § 94 oleva piirini. Kohus ei tuvastanud viivise kokkuleppe osas VÕS § 42 sätestatud tüüptingimuse tühisuse aluseid. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kokku 12,73 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 1705,79 eurot ja viivise 12,73 eurot, kokku 1718,52 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus ja viivis kokku 1718,52 eurot. TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1718,52 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist ning TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 6(7)

2-14-22723 Hageja nimetab, et on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 51,56 eurot ning hagiavalduse esitamisel on tasunud 123,44 eurot, kokku 175 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud s.o. riigilõiv 175 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Hagi esitamise ajal 28. augustil 2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv 225 eurot. Hageja on kokku maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot, s.o 50 eurot vähem kui seaduses sätestatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 175 eurot. Hageja oli hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 50 eurot vähem kui seaduses sätestatud. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.