1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi V. U. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista V. U.lt Placet Group OÜ kasuks võlgnevus 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 52 senti.
3.Välja mõista V. U.lt Placet Group OÜ kasuks alates 01.07.2015. a põhinõudelt (250 eurolt) viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5.Välja mõista V. U.lt Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, sh. tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.09.2014. a Placet Group OÜ-ga kiirlaenulepingu 250 euro saamiseks 30 päevase laenuperioodiga. Laenutaotluse esitamine toimus internetikeskkonnas. Enne laenusumma kandmist kostja arvelduskontole pidi kostja käima talle sobivas postkontorist isikusamasust tuvastamas, mida kostja tegi 09.09.2014. a Narva postkontoris. Isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitab kostja allkirjaga, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Placet Group OÜ kandis laenusumma 250 eurot 09.09.2014. a kostja arveldusarvele. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 09.10.2014. a. summas 251 eurot (sh põhiosa 250 eurot ja kampaania intressid 1 euro). Kostjaga oli kokku lepitud, et kui kostja ei tagasta laenu tähtajaks, siis vastavalt kampaania laenu tagastamise üldtingimustele tuleb laen tagastada koos intressidega 20 eurot. Kostja ei asunud võlgnevust likvideerima. Laenuandja andis võlanõude menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostjapoolse tegevusetuse tõttu edastas laenuandja kostjale kolmel korral meeldetuletusteated. Vastavalt hinnakirjale tuli tasuda 30.10.2014. a ja 12.11.2014. a meeldetuletusteadete eest 24 eurot (2 x 12). 10.12.2014. a edastas hageja kostjale võlateate koos teatega nõude menetlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Selle teate eest tuli vastavalt hinnakirjale tasuda 20 eurot. Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestab hageja viiviseid alates 10.10.2014. a tasumata põhisummalt 250 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivise määrast. Seega on sissenõutavaks viivise summaks 19,52 eurot. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 333,52 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja tasu õigusabi eest 90 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja sai võetud laenust teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Peale hagiavalduse kättesaamist esitas kostja politseisse avalduse. Kostja leiab, et laenutaotluses on väärad andmed, kostja ei ole kunagi elanud Narva linnas xxx ega töötanud xxx-s, samuti pole kostjal xxx nimelist e-posti aadressi. Kostja viibis küll 09.09.2014. a Narvas, kuhu ta sõitis kolme meesterahvaga, kes palusid kostjalt abi vanametalli kokkuostu müümiseks. Vahepeal pakkus üks meesterahvas kostjale õlut, peale õlu ärajoomist kostja suurt midagi ei mäleta. Kostja mäletab ähmaselt, et tal paluti ID kaarti ja pangakonto numbrit, et sõlmida metalli kokkuostu punktis leping. Kostja ei mäleta et ta oleks sõlminud mingi lepingu või oleks käinud postkontoris. Kostja leiab, et laen on võetud pettuse teel ja laenuandja on jätnud laenusaaja isikuandmed kontrollimata ja kergekäeliselt väljastanud laenu
valedele inimestele, kes on laenu saamiseks esitanud valeandmeid. Kostja märgib, et inimene kelle juuresolekul on allkirjastatud isikusamasuse tuvastamise ankeet, pidi märkama, et allkirjastaja ei ole adekvaatne või allkirjastab teine isik, kuna ID kaardil ja ankeedil on erinevad allkirjad. Kostja on seisukohal, et laenuandja, kes annab kergekäeliselt laenu, kontrollimata kellele ta laenu annab, siis peab laenuandja iseenesele tekitatud kahju ka kandma. Kostja ei ole nõus hageja nõudega, kuna tegemist ei ole kostja tahteavaldusega ja laen on antud ekslikult. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3.Kohus tegi Politsei – ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile teabenõude. Kohus palus Ida Prefektuuril teatada, kas V. U. esitatud avalduse alusel on alustatud kriminaalasi ja kui jah, kas nimetatud isik on kriminaalasjas kannatanuks.
4.Ida Prefektuuri 03.11.2015. a vastuse kohaselt esitas V. U. 28.07.2015. a politseile avalduse. 30.07.2015. a otsuse kohaselt, kriminaalmenetlust ei alustatud kuna kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus (KrMS § 199 lg 1 p 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 353,64 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
6.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgnevus nõuetekohaselt kindlaksmääratud tähtajal.
7.Kostja väitel ei mäleta ta lepingu sõlmimist ja ankeedile allkirja andmist, samuti leiab kostja, et ankeedil ja ID kaardil on allkirjad erinevad. Kostja leiab, et antud juhul ei olnud tegemist tema tahteavaldusega.
8.Kostja ja Placet Group OÜ vahelist võlasuhet reguleerivad raha ülekandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
9.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Narva Postkontoris isikusamasuse tuvastamisel avaldas kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega oli kostja poolt isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastamine äratuntavalt väljendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta isikusamasuse ankeet allkirjastamata.
10.Kostja väide, et tema dokumenti kasutati teise isiku poolt ei ole tõendatud, kuna kostja on ise märkinud, et käis isiklikult Narva postkontoris allkirja andmas. Kostja oma vastuses märgib, et ametnik kelle juures ta allkirja andmas käis, oleks pidanud tuvastama et allkirja andja ei ole adekvaatne või allkirjastab teine isik. Seega kostja tunnistab, et ta käis Narva postkontoris allkirja andmas. Kohus on seisukohal, et postkontori klienditeenindaja ei ole kohustatud tööülesandeid täites hinnata isiku adekvaatsust, eriti kui isiku käitumine ei anna
selleks põhjust. Ida Prefektuur on oma vastuses märkinud, et nimetatud episoodis ei ole alustatud kriminaalmenetlust kuna puudus kriminaalmenetluse alus.
11.Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 333,52 eurot.
12.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.
MENETLUSKULUD
13.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
14.TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
16.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 190 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabi kulu 90 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.