Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Lember
Määruse tegemise aeg ja koht
8.02.2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-18564
Tsiviilasi
OÜ Vestane (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ Vestane (likvideerimisel, registrikood 12556106; aadress XXX, 10151 Tallinn), seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier (e-post: XXX); Pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits
avaldus
(e-post: xxx) Menetluse liik
kirjalik menetlus
Rahuldada OÜ Vestane (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
Kuulutada välja OÜ Vestane pankrot 19.02.2025 kell 10.00.
Nimetada OÜ Vestane pankrotihalduriks Andrias Palmits.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.03.2025 algusega kell 14.00. Koosolek toimub Harju Maakohtu kohtusaalis nr 4016 (Lubja tn 4, Tallinn).
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 214,70 eurot (käibemaksuga).
Võlgnik esitas 06.12.2024 kohtule pankrotiavalduse Kohus võttis avalduse 09.12.2024 määrusega menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur esitas 14.01.2025 aruande. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Pankrotiavalduse kohaselt võlgniku vara suuruseks 1 563 225 eurot ja kohustuste suuruseks vähemalt 5 384 241 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara väärtus on tõenäoliselt väiksem. Võlgniku likvideerija on ajutisele pankrotihaldurile eraldi selgitanud, et pankrotiavaldusele lisatud põhivaras kajastatud vara on liisitud Luminor Liising AS-ilt. Võlgniku pankroti välja kuulutamisel on pankrotihalduril tõenäoliselt võimalik pankrotivarana võõrandada vaid seda vara, mis on võlgniku omandis. Muu vara (ennekõike tootmisseadmete) osas võib eeldada, et see vara tuleb pankrotivarast välistada. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid, on ajutine pankrotihaldur esialgsel seisukohal, et pankrotivara saab moodustada vaid võlgniku omandis olevast laojäägist ja mööblist. Muu vara osas, mis ei ole pankrotivara koosseisus, saab üürileandja kasutada pandiõigust ning sellise vara müügi saaks üürileandja korraldada ise.
Võlgnik esitas 27.01.2025 oma seisukoha pankrotihalduri aruandele, milles märkis, et ajutine pankrotihaldur pole tarvitusel võtnud kõiki meetmeid (näiteks kolmanda isiku poolt ruumide ja vara ebaseadusliku kasutamise keelamine) vara säilimise tagamiseks. Võlgnik ei nõustu Ajutise pankrotihalduri seisukohaga tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste puudumise osas. Võlgniku hinnangul on tehing tagasivõidetav, kuna võlgnik võõrandas üürileandjale vara turuväärtusest oluliselt odavamalt. Võlgnik võõrandas üürileandjale võlgniku tegutsemiskohaks olnud Xxx kinnistu notariaalse ostumüügilepingu alusel 26.05.2022 hinnaga 2 650 000 eurot. Xxx on hinnatud kutseline hindaja, riiklikult tunnustatud eksperdi, Kinnisvara Hindajate Ühingu Liikme, Vara hindaja tase 7, kutsetunnistus nr. xxx, V L poolt väärtusele 3 296 000 eurot. Seega võõrandas Võlgnik Xxx kinnistu xxx selle turuväärtusest 646 000 euro võrra odavamalt. Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetus saabus 2024. aasta novembris. Võlgniku hinnangul on võlgniku ettevõte läinud üle kolmandale isikule, kuna võlgniku äri kaaperdamisel xxx poolt on kõik ettevõtte ülemineku tunnused. 07.01.2025 pöördus likvideerija võlgniku endise partneri P OÜ (registrikood xxx, aadress
2(4)
xxx ) poole nõudekirjaga peatada P OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud leping, et välistada võlgniku vara ebaseaduslik kasutamine kolmanda isiku poolt. Võlgnikule teadaolevalt jätkab aga P OÜ endiselt teenuse osutamist kolmandale isikule võimaldades seega ka Vestane OÜ vara ebaseadusliku kasutamist. Kohtu põhjendused
Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et OÜ Vestane on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara (ajutise halduri hinnangul 1 563 225 eurot) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt vähemalt 5 384 241 asjad või õigused, mille arvel saaks rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetust eeldatakse, kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik (PankrS § 31 lg 4).
Võlgnik ei ole oma 27.01.2025 seisukohas püsivale maksejõuetusele vastu vaielnud.
Võlgniku likvideerija etteheited vara mittesäilimise tagamisele, vara kasutamine ja omastamine kolmandate isikute poolt, ettevõtte ülevõtmine kolmanda isiku poolt jm kuulub uurimisele ja hindamisele pankrotimenetluse käigus. Kohtul on menetluse järelevalve käigus võimalik anda haldurile tegutsemissoovitusi ja -juhiseid.
Kohus kuulutab välja OÜ Vestane pankroti.
Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Andrias Palmitsa.
PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
3(4)
Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 3 214,70 eurot (koos käibemaksuga). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15,5 tundi, sh e-kirjavahetus kohtuga ja nõusoleku andmine, tutvumine panktoriavaldusega, järelpärimiste koostamine ja edastamine krediidiasutustele, tutvumine päringutele saadetud vastustega, vastuste komplekteerimine ja halduritoimiku koostamine, aruande projekti koostamine, arvelduskonto analüüs, tutvumine võlgniku vara ja seadmetega, aruande täpsustamine ja täiendamine, aruande esitamine kohtule, kajastamata suhtlus likvideerija ja üürileandja esindajaga.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud põhjendatud. Halduri poolt esile toodud toimingud on kohtu hinnangul olnud antud asjaoludel põhjendatud ja vajalikud. Ajutisel halduril lasub seadusest ja kohtumäärusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning võlgniku vara puudutavad küsimused. Haldur ei saa seda ülesannet täita dokumente ja vara üksikasjalikult uurimata. Ajutise halduri tunnitasu (170 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
Ajutisele pankrothaldurile kuulub seega välja maksmisele tasu 2 635 eurot, millele lisandub käibemaks summas 579,7 eurot, kokku 3 214,70 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11). PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.