2-19-19485
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.06.2020. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-19485
Tsiviilasi
G. L. hagi T. O. vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: T. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Edasikaebamise kord
2-19-19485 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.
E. L. esitas 11.12.2019. a kohtule alaealise lapse G. L. nimel hagiavalduse T. O. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kes elab lapsest eraldi. Tartu Maakohtu 26.09.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-30217 kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja maksma lapsele G. L. elatist 165 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a või juhul, kui laps täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis või kutseõppeasutuses, tema hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21. aastaseks saamiseni. Kompromissiga kokku lepitud elatis ei täida aga oma eesmärgi. 2011. aastal oli alampalk 278 eurot kuus ja kokkulepitud elatis 160 eurot ca 60% alampalgast. 2019. aastal on alampalk 540 eurot kuus ja 2011. aastal kokkulepitud elatis on vaid ca 30% sellest. 2019. aastal on hageja kulud ühes kuus orienteeruvalt 600 eurot. Kompromissiga kokku lepitud elatis 160 eurot kuus ei ole piisav, et katta poolt lapse igakuistest kuludest. Hageja esindaja taotleb, et kohus suurendaks elatist, mida kostja 26.09.2011. a kohtulahendi alusel on kohustatud hagejale maksma ja mõistaks kostjalt alates hagi esitamisest välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.
Kohus võttis hagi 13.02.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 21 päeva jooksul arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagile mittevastamise õiguslike tagajärgede eest.
13.02.2020. a kohtumäärus toimetati 08.05.2020. a kostja töökohas kätte personaliassistent K. J. . TsMS § 322 lg 2 alusel loeb kohus dokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
2-19-19485 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-30217 on kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub T. O. kohustub tasuma G. L. elatist alates 26.09.2011. a 165 eurot kuni G. L. täisealiseks saamiseni so kuni xxxxxxxxxx. a või juhul kui G. L. täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, tema hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni so kuni 08.02.2028. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on 28.10.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 (p 12) asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 oli alates 01.07.2009. a kehtestatud kuu töötasu alammääraks 4350 krooni (278 eurot). Seega oli poolte kompromissi sõlmimise ajal minimaalne elatis, mida lapse ülalpidamiseks tuli maksta, 2175 eurot kuus (139 eurot). Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 oli alates 1. jaanuarist 2019. a kehtestatud kuupalga alammääraks 540 eurot ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 on kehtestatud alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2019. a kuni 31. detsembrini 2019. a oli miinimumelatis ühe lapse kohta 270 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2020. a on see 292 eurot kuus. Seega on elatise miinimummäär võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid kostja poolt hagejale makstav elatis ei ole suurenenud. Kohus leiab, et seetõttu esineb TsMS § 459 lg 1 järgi elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotletakse hagis elatise suurendamist seadusega ettenähtud miinimumini. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hagis esitatud faktilised väited tema poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mis PKS § 102 lg 2 järgi saaks aluseks olla elatise väljamõistmisel alla seadusega ettenähtud miinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõue kompromissiga kokku lepitud elatise suurendamiseks seadusega ettenähtud miinimumini. Kohus muudab elatist, mida kostja on Tartu Maakohtu 26.09.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-30217 kinnitatud kompromissi alusel hagejale maksma ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest,
2-19-19485 s.o alates 11.12.2019. a 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.