IM (M) hagi AS-i SEB Pank vastu 20 480,34 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IM apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
20 480,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja: AS SEB Pank (registrikood lepinguline esindaja Janek Alvela
Menetluse liik
10004252),
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda IM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta IM kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IM (hageja) esitas 16.02.2015 Harju Maakohtule hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu kahju summas 20 480.34 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Lumira Varahaldus OÜ (edaspidi äriühing) ainuosanik ja juhatuse liige. Tartu Maakohtu 01.10.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-18601 kuulutati välja äriühingu pankrot. Äriühing esitas kostjale 05.07.2010 kompromissi avalduse, milles kirjeldas põhjalikult äriühingu tervendamiseks vajalikke samme, konkreetse tervendamiskava, bilansi, rahavoogude ja kasumi aruande ning prognoosid. Äriühingu olemasolevate varade baasil oli reaalne võimalus käivitada joogivee pudeldamine ja valmistoodangu eksport. 12.04.2011 äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul ei toetanud kostja ainsa võlausaldajana esitatud kompromissettepanekut, mistõttu ei saavutatud kompromissi.
2.Kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju. Kostja õigusvastane tegevus seisnes selles, et ta on käitunud heade kommete vastaselt, rikkunud hea usu põhimõtet, kasutades ära oma positsiooni, hääletas äriühingu pankrotimenetluses kompromissettepanekule vastu, põhjendamata oma seisukohti. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus kaaluda nii enda kui ka teiste õigusi ja huvisid. Kui kostja oleks hääletanud kompromissettepaneku poolt, oleks hageja saanud äriühingu pankrotiseisust välja tuua. Arvestades äriühingu poolt ajavahemikul 2010-2013 eeldatavalt teenitud kasumi suurust, oleks hageja saanud äriühingu ainuosanikuna tulu 171 724,52 eurot.
3.Hageja esitas kostjale 28.02.2014 nõudevalduse kahju hüvitamiseks ja nõuete tasaarvestamiseks. Hageja kahju seisneb saamata jäänud puhastulus summas 171 724,52 eurot ning tasaarvestades selle kostja nõudega 151 244,18 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr L060026968 ja krediitkaardi lepingust nr A05002323, on hageja nõue kostja vastu 20 480,34 eurot.
4.Hagi ei ole aegunud. Aegumistähtaeg algas ajast, kui oli selgeks saanud, et kompromissi ei saavutata. Hageja hinnangul on see 28.02.2014. Kui kohus leiab, et aegumine algas 12.04.2011, siis oli aegumine peatunud pankrotimenetluse ajal, sest pankrotimenetlust peab käsitlema kui terviklikku menetlust, kus toimusid võlausaldajate üldkoosolekud ja läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks edasi. Seega oli nõude aegumine peatunud alates 12.04.2011 kuni 28.02.2014. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole käitunud õigusvastaselt ega tekitanud hagejale kahju. Kostja on alati olnud valmis pidama läbirääkimisi ja sõlmima klientidega mõistlike kokkuleppeid. Kostjal ei olnud mingit kohustust hääletada kompromissettepaneku poolt, eriti veel sellise, mis kahjustab kostja huve. Kompromissettepanekuga soovis äriühing vähendada pandipidaja nõuet, sh vähendada seda alla panditud vara turuväärtuse, mida ei saa pidada mõistlikuks. Tasaarvestust kostja ei tunnista.
6.Hageja nõue on aegunud. Hagist nähtuvalt seisneb kostja õigusvastane tegu ainsa võlausaldajana kompromissettepaneku vastu hääletamises, mis toimus 12.04.2011
äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul. Hageja sai väidetavast kahjust teada 12.04.2011. Kostja palub kohaldada hagile aegumist. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 21.08.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et saab käesolevas asjas hinnata üksnes kahju hüvitamise nõuet summas 20 480,34 eurot, kuna tasaarvestuse osas ei ole kumbki pool kohtule nõuet esitanud.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega saab kahju hüvitamise nõue hakata aeguma alates ajast, kui on toimunud kahju hüvitamise aluseks olev tegu või sündmus ja kannatanule on tekkinud sellest tulenevalt kahju ning need asjaolud ja kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et Tartu Maakohtu 01.10.2009 lahendiga kuulutati välja Lumira Varahaldus OÜ pankrot. Hageja oli nimetatud äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik. 12.04.2011 äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul oli päevakorras kompromissi sõlmimise otsustamine. Äriühing esitas kompromissettepaneku ning sellele oli vastu kostja (tl 23-28). Kuna kompromissi vastuvõtmiseks oli vajalik saada vähemalt 2/3 hääli, siis kostja vastuhääle tõttu ei võetud kompromissi vastu. Maakohtu hinnangul sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada 12.04.2011. Seega algas aegumine kostja hääletamisega äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul võlgniku kompromissettepanekule vastu ning aegumistähtaeg möödus 12.04.2014. Hagi on esitatud 16.02.2015 ning on seega aegunud.
10.TsÜS § 167 lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on peetud läbirääkimisi käesolevas asjas esitatud haginõude või selle aluseks oleva asjaolu üle. Pankrotimenetluses on kompromissi ettepanekuid teinud äriühing ning ühestki hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et läbirääkimisi oleks peetud hageja ja kostja vahel vaidlusaluse kahjuhüvitise aluseks oleva asjaolu üle.
11.Isegi kui eeldada, et haginõue ei ole aegunud, ei ole hageja nõude eeldused täidetud. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise osas leidis maakohus, et hageja ei ole välja toonud kaitsenormi, mida kostja on rikkunud. Hageja on tuginenud VÕS § 6 lg-st 1 tulenevale üldisele hea usu põhimõttele, kuid kohtu hinnangul ei saa sellega sisustada VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosseisu. Samuti leidis kohus, et kostja käitumist 12.04.2011 äriühingu võlausaldajate üldkoosolekul ei saa käsitleda heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamisel peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-13, p 17).
Apellatsioonkaebus
12.24.09.2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Ühtlasi on hageja esitanud taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Aegumine ei hakanud kulgema 12.04.2011. Ka pärast seda kuupäeva käisid läbirääkimised kompromissi sõlmimise üle ning arutati äriühingu tervendamisplaani elluviimist. Alles 2013.a lõpus selgus, et pankrotimenetluses võimalust kompromissile jõudmiseks ei ole. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et aegumine algas 28.02.2014, s.o kui kostjale esitati kirjalik nõue ning tasaarvestusavaldus. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega ka selgitanud, miks ta leiab, et aegumine ei olnud peatunud. Kuna äriühing soovis pankrotimenetlust lõpetada kompromissiga ning läbivalt esitas ja täiendas kompromissikava ning tervendamisplaani, siis oli nõude aegumine 12.04.2011 – 28.02.2014 peatunud.
14.Maakohus ei ole hageja sisulist nõuet analüüsinud. Maakohus on küll leidnud, et hageja nõude eeldused ei ole täidetud, kuid vastavasisuline analüüs puudub.
15.Maakohus on valesti sisustanud ka haginõude piire. Maakohus hindas üksnes kahjuhüvitise nõuet summas 20 480,34 eurot, kuid oleks pidanud hindama ka hageja poolt tehtud tasaarvestust. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
17.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõude eeldused ei ole täidetud. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-62-13 (p 17) tuleneb, et selle normi kohaldamiseks peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Ringkonnakohus märgib, et kompromissettepaneku poolt hääletamine ei ole võlausaldaja kohustus. Kompromissettepaneku poolt või vastu hääletamisel lähtub võlausaldaja oma huvidest. Võlausaldaja poolt enda huvides kompromissettepaneku vastu hääletamist ei saa käsitleda pankrotivõlgniku osaniku kahjustamise tahtena. Kompromissettepaneku üle otsustamisel ei pea võlausaldaja eelistama pankrotivõlgniku ja pankrotivõlgniku osaniku huve iseenda huvidele. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja ei hääletanud kompromissettepaneku vastu mitte enda huvidest lähtuvalt, vaid lähtuvalt soovist tekitada hagejale kahju. Kolleegiumi arvates ei tulene hageja esitatud asjaoludest, et kostja on tema suhtes käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Samuti ei saa kompromissettepaneku vastu hääletamist käsitleda seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
18.Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud, märgib kolleegium, et kuna hagejal ei ole esitatud asjaoludel nõuet kostja vastu, siis ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel vaja käsitleda nõude aegumisega seonduvaid hageja vastuväiteid.
19.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud võtma seisukoha hageja tasaarvestuse osas. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 peab kohus lahendama poolte nõuded. Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 20 480,34 eurot. Selle nõude on maakohus lahendanud. Tasaarvestusest tulenevat nõuet (näiteks nõue tuvastada, et tasaarvestuse tulemusel puudub hagejal võlgnevus kostja ees) ei ole hageja esitanud. Seega ei pidanud maakohus tasaarvestuse osas seisukohta võtma.
20.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.
21.Arvestades, et ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, siis puudub vajadus lahendada hageja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
22.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.