Kaie Metsanurga hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2010/1255
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. veebruari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaie Metsanurga apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. oktoober 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kaie Metsanurk (isikukood XXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja (kostja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Janek Alvela
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. veebruari 2016 otsus muutmata.
3.Välja mõista Kaie Metsanurgalt AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 28 eurot 10 senti. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kaie Metsanurk (hageja) esitas 22. veebruaril 2015 Tartu Maakohtule hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2010/1255. Hagiavalduse kohaselt seadis hageja kostja kasuks enda kinnisasjale (asukohaga Tartumaa Luunja vald XXXXX) hüpoteegi Ilmar Metsanurga (põhivõlgnik) kohustuse täitmise tagamiseks. Põhivõlgnik kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning kohtutäitur algatas hageja suhtes täitemenetluse. Hageja leidis, et sundtäitmine on lubamatu, sest põhivõlgniku kohustus kostja ees on lõppenud. Põhivõlgnik esitas kostjale 28. veebruaril 2014 nõudeavalduse 171 724 euro 52 sendi kahju hüvitamiseks ja tasaarvestusavalduse. Tasaarvestuse tõttu on kostja nõue põhivõlgniku vastu 151 244 euro 18 sendi saamiseks lõppenud ja põhivõlgnikul on kostja vastu 20 480 euro 34 sendi suurune kahjunõue. Kahjunõue tuleneb sellest, et kostja ei nõustunud ainsa võlausaldajana Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses sõlmitava kompromissiga, mistõttu jäi põhivõlgnikul Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ja ainuosanikuna loodetud kasum saamata. Kostja käitus võlausaldajana Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastuolus hea usu põhimõttega ja vastutab süüliselt tekitatud kahju eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tasaarvestuseks ei olnud alust. Kostja ei ole käitunud õigusvastaselt ning pole põhivõlgnikule kahju tekitanud. Seega ei olnud põhivõlgnikul nõuet kostja vastu, mida tasaarvestada. Hageja vastuväide ei ole ka seaduse alusel lubatav. Tasaarvestus on tehtud ajal, mil poolte vahel käis menetlus sama sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks praegusest erineval õiguslikul alusel (tsiviilasi nr 2-12-1334 põhivõlgniku hagis kostja vastu kahjuhüvitise saamiseks), kuid selles tsiviilasjas põhivõlgnik tasaarvestuse vastuväidet ei esitanud.
3.Maakohus tagas hageja taotluse alusel 3. märtsi 2015 määrusega hagi, peatades praeguse menetluse ajaks hageja suhtes algatatud täitemenetluse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 5. veebruari 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud Kaie Metsanurga kanda. Maakohus otsustas praeguses asjas lõpplahendi jõustumisel 3. märtsi 2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistada.
Maakohus tuvastas, et praeguses asjas on täitedokumendiks 11. augusti 2004 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja 9. oktoobri 2006. a notariaalselt tõestatud hüpoteegi sisu muutmise leping, kus lepiti kokku kohesele sundtäitmisele allumises. Sundtäidetava nõude põhiosa on 130 674 eurot 89 senti, millele lisanduvad viivised. Maakohus kohaldas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-t 1 ja 2. Maakohus leidis, et hageja vastuväide on lubatav, sest käendajal ja võlgnikuks mitteoleval kolmandast isikust pantijal on õigus keelduda nõude täitmisest seni, kuni põhivõlgnikul on võimalik teha tasaarvestus. Asjaolu, et vastuväide on esitatud pärast menetluse alustamist teises tsiviilasjas ning hageja oleks pidanud esitama oma väited selles kohtumenetluses, ei muuda vastuväidet eeltoodud sätete järgi lubamatuks. Üksnes see, et võlgnik on varem teistel asjaoludel esitanud sama täitemenetluse raames sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei võta temalt õigust esitada hilisemalt uutel alustel uut sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nähtuvalt jõustunud Harju Maakohtu 21. augusti 2015 otsusest teises tsiviilasjas ei saa põhivõlgnik tugineda sellele, et nõuded on tasaarvestuse alusel lõppenud. Seda põhjusel, et selles tsiviilasjas ei esitatud hagis nõuet, et kohus hindaks, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Järeldusele, et põhivõlgnikul ei ole teises tsiviilasjas esiletoodud asjaoludel nõuet kostja vastu, jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus oma
3.novembri 2015 määruses (jõustunud). Seega ei ole põhivõlgnik oma nõuet kehtivalt tasaarvestanud. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal kolmandast isikust pantijana õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ning alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole. Kuna TMS § 221 lg 2 välistab samade asjaolude teistkordse hindamise praeguses kohtumenetluses, ei pea analüüsima põhivõlgnikule tekkinud võimaliku kahju suurust ja tasaarvestuse lubatavust. Maakohus märkis siiski, et põhivõlgnikule kahju tekitamine ei ole tõendatud. Hageja väited põhivõlgniku tulu teenimise võimaluste kohta pankrotivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi kinnitamisel on oletuslikud ja tõendamata. Seadusest ei tulene võlausaldajale kohustust pankrotimenetluses kompromissettepanekuga nõustuda. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et kostja hääletas kompromissettepaneku vastu soovist põhivõlgnikku kahjustada. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli kostja sisuliselt tutvunud kompromissettepanekuga ja kaalunud seda enda ärihuvidest lähtuvalt. Hageja vastupidised väited ei ole asjakohased.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja Kaie Metsanurk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi põhjenduste kohaselt rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui rajas oma otsuse tõendamata asjaoludele. Maakohus tugines ekslikult teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendile, mille osaliseks hageja ei olnud (see otsus pole hagejale siduv). Samuti ei võtnud kohus teises tsiviilasjas tasaarvestuse kehtivuse osas seisukohta, mistõttu ei saanud maakohus praeguses asjas järeldada, et teises tsiviilasjas jäi tasaarvestuse avaldus rahuldamata. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, kui leidis, et kostja nõue ei ole tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Kostja ei käitunud kompromissile vastuväiteid esitades (mille tõttu jäi kompromiss sõlmimata) heas usus ja kuritarvitas oma vastuväite esitamise õigust võlausaldajate ühiste huvide vastaselt. Ülaltoodud kohustuste rikkumine tõi kaasa kostja vastutuse süüliselt tekitatud kahju eest.
6.Kostja AS SEB Pank leiab, et Kaie Metsanurga apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.veebruari 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt rikkus maakohus asja lahendamisel menetlusõiguse normi.
8.1.Siinkohal on hageja eelkõige tuginenud maakohtu poolt väidetavalt kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisele, mis seisnes selles, et kohus tugines tsiviilasjas nr 2-15-2498 tehtud kohtulahendile, mille osaliseks hageja ei olnud, samuti ei võtnud Harju Maakohus viidatud tsiviilasjas tehtud kohtulahendis seisukohta tasaarvestuse kehtivuse osas. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on õige hageja väide, et kuna tsiviilasjas nr 2-15-2498 olid menetlusosalisteks Ilmar Metsanurk ja AS SEB Pank, siis Kaie Metsanurga kui kolmanda isiku suhtes ei ole jõustunud otsus kohustuslik (siduv).
8.2.Ringkonnakohus leiab, et kuigi tsiviilasjas nr 2-15-2498 jõustunud kohtuotsus ei ole TsMS § 457 lg 1 alusel hagejale kohustuslik, on tegemist TsMS § 272 mõttes dokumentaalse tõendiga. TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 järgi on dokumendid ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Lähtuvalt TsMS §-st 272 oli maakohus õigustatud hindama Harju Maakohtu 21. augusti 2015 otsust tsiviilasjas nr 2-15-2498 kui tõendit.
8.3.Nähtuvalt Harju Maakohtu 21. augusti 2015 otsusest lahendas kohus viidatud tsiviilasjas Ilmar Metsanurga hagi AS SEB Pank vastu kahjuhüvitise summas 20 480 eurot 34 senti väljamõistmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-2498 ei esitatud tasaarvestusest tulenevat nõuet (näiteks nõuet tuvastada, et tasaarvestuse tulemusel puudub I. Metsanurgal võlgnevus AS SEB Pank ees summas 151 244 eurot 18 senti). Seega ei ole Harju Maakohtu 21. augusti 2015 otsuses võetud seisukohta selle kohta, kas Ilmar Metsanurgal on (oli) tasaarvestatav nõue kostja vastu ning, kas kostja nõue I. Metsanurga vastu on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Lähtudes eeltoodust on iseenesest õige hageja väide maakohtu järelduse ebaõigsuse kohta, mille kohaselt asus maakohus vaidlustatud otsuses seisukohale, et „/.../ei ole I. Metsanurk oma nõuet kehtivalt tasaarvestanud. Kuna tasaarvestuse avaldus jäi rahuldamata, puudub ka hagejal kolmandast isikust pantijana õigus keelduda oma kohustuse täitmisest“ (vaidlustatud otsuse p 5). Samas ei ole maakohtu selline järeldus viinud asjas ebaõige kohtuotsuse tegemisele ning seetõttu ei ole see ka vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
9.Hageja on antud asjas tuginenud asjaolule, et Ilmar Metsanurk põhivõlgnikuna on tasaarvestanud AS SEB Pank (kostja) nõude enda vastu ning seetõttu on täitmisel olev nõue lõppenud. Hageja väite kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et kostja nõue ei ole tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi eelnimetatud seisukohaga.
Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud viide Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05 ei ole asjakohane, sest viidatud lahendis on käsitletav olukord, kus haldur on esitanud kompromissotsuse kohtule kinnitamiseks (PankrS § 183), kuid antud juhul jäi võlausaldajate üldkoosolekul kompromissotsus tegemata.
9.1.Hageja väitel on põhivõlgnik Ilmar Metsanurk tasaarvestanud oma nõude kostja vastu kostja nõudega tema vastu ning seetõttu on kostja nõue seoses tasaarvestusega lõppenud. Põhivõlgnik Ilmar Metsanurk esitas kostjale 28. veebruaril 2014 tasaarvestusavalduse (tl 53-55), mille kohaselt põhivõlgnik tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja vastu summas 171 724 eurot 52 senti kostja nõudega tema vastu summas 151 244 eurot 18 senti. Põhivõlgnikule tekkis väidetav kahju seoses sellega, et kostja vaidles vastu kompromissi sõlmimisele võlausaldajana Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna Ilmar Metsanurk oli Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) ainuosanik ja juhatuse liige, siis jäi tal kompromissi kinnitamata jätmise tõttu saamata tulu ja tal tekkis kahju summas 171 724 eurot 52 senti.
9.2.Asja materjalide kohaselt esitas Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) 12. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul esitas võlgnik kompromissettepaneku (tl 63-67), kuid kompromiss jäi tegemata, kuna selle poolt ei hääletanud kostja (AS SEB Pank). PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldaja vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Lähtudes seaduses sätestatud kompromissi mõistest, on kompromissi eesmärk pankrotivõlgniku tegevuse jätkamise võimaldamine võlausaldajate järeleandmiste teel. Tsiviilõiguslikult vastab kompromiss tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile lepingutele esitatavad üldised nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi, sh ka lepinguvabaduse põhimõte ning kostjal ei olnud iseenesest kohustust hääletada Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis)
12.aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul kompromissotsuse tegemise poolt.
9.3.Samas aga kuna on tegemist siiski pankrotimenetlusega, siis kohalduvad kompromissile kui võlgniku ja võlausaldaja vahelisele kokkuleppele pankrotiseadusest tulenevalt teatud erisused ning lepinguvabaduse põhimõte on teatud ulatuses piiratud. PankrS § 83 lg 1 alusel võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Lähtudes PankrS § 83 lg-st 1 oli võlgnikul või teistel võlausaldajatel või halduril soovi korral õigus nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) 12. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti kostja vastuseisu tõttu kompromiss sõlmimata, kuid seda ei ole tehtud. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamine ei olnud välistatud PankrS § 83 lg 3 tõttu, sest kohtu pädevuses ei ole kinnitada üldkoosoleku otsus, millega ei sõlmita kompromissi.
9.4.Ringkonnakohus leiab, et põhivõlgnikul Ilmar Metsanurgal (kolmandal isikul) ei saanud tekkida kahju saamata jäänud tulu näol seetõttu, et kostja vaidles Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) 12. aprilli 2011 võlausaldajate üldkoosolekul vastu kompromissi sõlmimisele. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei käitunud kompromissile vastuväiteid esitades heas usus ja rikkus sellega võlausaldajate ühiseid huve, oli PankrS sätete kohaselt võimalik üldkoosoleku otsus vaidlustada võlgnikul, teistel võlausaldajatel või halduril.
Ringkonnakohus ei vasta apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele, mis on seotud võlgniku Lumira Varahaldus OÜ (pankrotis) poolt pankrotimenetluses esitatud kompromissettepanekuga. Tegemist on asjakohatute väidetega.
10.Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb osaühingu pankrotimenetluses võlausaldaja vastutusele kohaldada osaniku vastutuse kohta sätestatut, sest osaühingu pankrotimenetluse ajaks asenduvad osanikud osaühingu võlausaldajatega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga. PankrS § 8 lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlausaldaja õigused ja kohustused on sätestatud pankrotiseaduses. ÄS §-st 148 tuleneb, et osanik on osaühingu osa omanik. Osaniku (kui osa omaniku) õigused ja kohustused on sätestatud äriseadustikus. Lähtudes pankrotivõlausaldaja ja osaniku erinevast staatusest (ja õigussuhtest võlgnikuga) ei saa väita, et osaühingu pankrotimenetluse ajaks asenduvad osanikud osaühingu võlausaldajatega. Seega ei kohaldu ka pankrotivõlausaldajale osaniku vastutuse kohta sätestatu.
11.Kuna põhivõlgnikul Ilmar Metsanurgal ei ole nõuet kostja vastu, mida ta tasaarvestusavalduse alusel on soovinud tasaarvestada kostja nõudega tema vastu, siis on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on taotlenud menetluskuludena sõidukulu 28 eurot 10 senti hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.