Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-15-2831/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.08.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1381

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2831

Tsiviilasi

Kaie Metsanurga hagi AS SEB Pank vastu täiteasjas nr XXXXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetluse peatamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Janek Alvela Vastustaja (hageja): Kaie Metsanurk (ik: XXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. mai 2015 määrus, millega menetlus tsiviilasjas nr 2-15-2831 peatati.

2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.Kaie Metsanurk esitas 22.02.2015 Tartu Maakohtule AS SEB Pank vastu hagi täiteasjas nr XXXXXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel väitele, et põhivõlgnik I.M.il on kostja (AS SEB Pank) vastu kahjunõue. Kahjunõude tasaarvestamisel I.M. kohustus lõppeks ja K.M.ile kuuluvat kinnisvara poleks vaja täitemenetluses müüa.

Sarnased lahendid

Täitmine

3.AS SEB Pank esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. mai 2015 määruse tühistamist ja asjas menetluse jätkamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 356 lg-ga 1. Antud tsiviilasjas tehtav otsus ei sõltu I.M. hagi lahendamise tulemusest. Sõltumata esitatud hagi lahendamise tulemustest ning selle käigus kohtu poolt tuvastatavatest asjaoludest on hagejal kohustus esitada ja tõendada samu asjaolusid käesolevas tsiviilasjas niikuinii (TsMS § 5 lg 2; § 457 lg 1); 2) esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks 05.04.2010 ja poolte vahel on juba olnud kaks kohtuasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes sama täitemenetluse suhtes, milles hagi on jäetud rahuldamata (2-11-48366; 2-13-1334). Ei tohiks olla lubatav hagejal takistada tema vara suhtes käimasolevat täitemenetlust järjest uute samasisuliste hagide esitamisega, arvestades eriti asjaolu, et hageja oleks menetlusõigusi heauskselt kasutades võinud tugineda nende hagide erinevatele alustele juba varasemates tsiviilasjades. Kohus peaks arvestama ka sissenõudja huve ning võlgniku varasemat käitumist; 3) eksis kohus ka tsiviilasja nr 2-15-2498 sisu hinnates. 06.05.2015 istungi protokollist tsiviilasjas nr 2-15-2498 tuleneb, et kohus on selgitanud hagejale 20.03.2015 elektronkirjaga, et hageja välja toodud viisil ei saa nõuet tasaarvestada. Kohus saab tasaarvestuse kehtivust 151 724,52 euro nõude osas kontrollida vaid siis, kui selline nõue on kohtule esitatud. Asjas on menetluses nõue 20 480,34 eurot. Seega ei kontrolli kohus teises tsiviilasjas tasaarvestuse kehtivust ega sellega seotud asjaolusid, vaid lahendab hageja kahju hüvitamise nõude. Pealegi osalevad teises tsiviilasjas erinevad pooled kui käesolevas tsiviilasjas, mistõttu ei ole teises tsiviilasjas tehtav lahend käesolevas tsiviilasjas pooltele siduv ja kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb kohtul hinnata ka käesolevas tsiviilasjas niikuinii;

4.Kaie Metsanurk vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on menetluse peatamine tsiviilasjas vajalik ja põhjendatud. Riigikohus on toonitanud (3-21-22-15, p 12; 3-2-1-68-09, p 13; 3-2-1-24-07, p 10), et TsMS § 356 lg-st 1 tulenevalt on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Nii tsiviilasjas nr 2-15-2498 kui käesolevas menetluses käib vaidlus sisuliselt selle üle, kas kostjal on täitemenetluse aluseks olev nõue I.M. vastu ja kui suur see nõue on. Kui kohus tuvastab teises asjas, et põhivõlgnikul puudub nõue kostja ees, on võimalik praeguses tsiviilasjas tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhjusel, et nõue on tasaarvestatud, s.o nõuet enam ei eksisteeri. Järelikult sõltub käesolevas kohtuasjas tehtav otsus otseselt õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on vaidluse esemeks tsiviilasjas nr 2-15-2498; 2) kui tsiviilasjas nr 2-15-2498 käsitletakse samu asjaolusid ja tehakse lahend, on see aluseks käesoleva asja lahendamisele ning puudub vajadus asuda samu asjaolusid ja tõendeid esitama ja hindama. Seega menetluse peatamine on põhjendatud lisaks õiguskindluse (sh vastuolulise lahendi vältimine) põhimõtte järgimisele ka menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt; 3) ei ole kohus tsiviilasja sisu ekslikult hinnanud. I.M. kahju hüvitamise nõuet lahendades peab kohus vältimatult käsitlema I.M. esitatud tasaarvestuse avaldust, mille tulemusel on kujunenud lõplik nõude suurus – 20 480,34 eurot. Tunnistades vastavat nõuet, aktsepteerib kohus ühtlasi ka läbiviidud tasaarvestust ja seega kostja nõude lõppemist; 4) ei ole määruskaebuses viidatud kohtulahendite nr 3-2-1-11-15 ja 3-2-1-134-07 seisukohad kohaldatavad, kuivõrd praegusel juhul ei ole täitemenetluse aluseks mitte jõustunud kohtulahend, vaid notariaalne leping. Kahe varasema kohtuasja sidumine praeguse menetlusega on lubamatu ja TMS § 221 lg 2 piirang ei ole rakendatav. Hagejale ei saa ette heita, et ta ei ole varasemalt tuginenud I.M. läbiviidud tasaarvestusele, kuivõrd nimetatud asjaolud selgusid pärast kohtuasjades nr 2-11-48366 ja 2-13-1334 otsuste jõustumist. Seega ei ole kohus saanud varem kontrollida kõiki sundtäitmise lubatavusega seotud asjaolusid; 5) kaaluvad hageja huvid ja riskid (kodu kaotamine) kostja võimaliku kahju (nõude täitmise viibimine) üles.

6.Vastavalt TsMS § 356 lg-le 1 võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on nimetatud menetlusõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ja menetluse tsiviilasjas alusetult peatanud. Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud KIS-st saadud andmetele, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-2498, mille sisuks on I.M. nõue AS SEB Pank vastu kahjuhüvitise 20 480,34 euro väljamõistmiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-2498 vaieldakse selle üle, kas põhivõlgnik I.M. on AS SEB Pank vastu tasaarvestatav kahjuhüvitamise nõue ning milline on võimaliku nõude suurus, ei ole tasaarvestatava nõude olemasolu ja suuruse üle otsustamine käesolevas menetluses põhjendatud. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Väidetav tasaarvestusnõue, millele K. Metsanurk oma hagis tugineb, kuulub I.M.ile ja hagejal pantijana puudub õigus nimetatud nõuet käsutada. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et oluline on kindlaks teha I.M. tasaarvestatava nõude suurus, mis on tsiviilasjas nr 2-15-2498 menetletava hagi esemeks. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et hagiavalduse kohaselt on kostja poolt sundtäitmisele esitatud põhinõude suurus 130 674,89 eurot, millele lisanduvad viivised ning I.M.ile kuuluv tasaarvestatav nõue 20 480,34 eurot. KIS andmetel on Harju Maakohus 21.08.2015 otsusega jätnud I.M. hagi AS SEB Pank vastu kahjuhüvitise 20 480,34 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Seega käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend ei sõltu õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on kohtumenetluse ese tsiviilasjas nr 2-15-2498.