2-20-6042
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
20. mai 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-6042
Kohtuasi
R. J. hagi T. J. vastu abielulahutuse nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
3500 eurot Hageja: R. J., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx xxx xxxx, Soome Vabariik, e-post: xxxx Hageja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina, e-post: xxxx Kostja: T. J., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxxxx Ida-Viru maakond, e-post: xxxx Kostja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxxx Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada R. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja T. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses (abieluakti nr xxx; xxxxxx). Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust 1⁄2, so 50 eurot OÜ xxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxx. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pooled on kaebeõigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2).
R. J. esitas 23.04.2020 Viru Maakohtule hagi T. J. vastu abielulahutuse nõudes. 1(3)
2-20-6042 Viru Maakohus jättis hagi 24.04.2020 määrusega käiguta ja andis hagejale 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagiavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada hageja perekonnanime muutmisega seonduvat, sh millal on hageja ja kostja vahelised abielusuhted lõppenud ning esitada hageja lepingulise esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid. 30.04.2020 kõrvaldas hageja kohtumääruses märgitud puudused. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud jaanuaris 2019 ja hageja ei soovi abielusuhteid kostjaga taastada, sest kostjal on teine elukaaslane, kes elab poolte korteris. Hageja ei soovi perekonnanime muuta. Ka esitas hageja lepinguline esindaja volikirja ja diplomi. 05.05.2020 võttis Viru Maakohus hagi abielulahutuse nõudes menetlusse. 15.05.2020 esitas kostja hagile vastuse, milles avaldas, et on lahutusega nõus. Peale lahutamist tahab kostja säilitada abikaasa perekonnanime «J.». Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 18.05.2020 teatas hageja kohtule, et on nõus õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisega ja ei soovi kohtuistungi määramist. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja teatas, et loobub kohtuotsuse edasikaebeõigusest ja on teadlik sellest, et sel juhul ei saa ta esitada otsusele apellatsioonkaebust. Hageja esitas taotluse tagastada abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust pool s.o 50 eurot OÜ xxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx. 18.05.2020 avaldas kostja, et on nõus kohtu ettepanekuga vaadata antud asi läbi kohtuistungi läbiviimiseta. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Seoses sellega, et kostja on nõus lahutusega, ei kavatse tema vaidlustada kohtuotsust ja keeldub oma õigusest kohtuotsuse vaidlustamiseks.
Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon ja kohus ei võta seisukohta hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta. Kuna kostja on nõustunud hagiga, so võtnud õigeks hageja nõude lahutada abielu, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. Kohus ei pidanud TsMS § 346 lg 1 alusel vajalikuks kuulata menetlusosalisi isiklikult ära, sest hageja ja kostja on kohtule kirjalikult ja selgelt väljendatult nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta võtab abielu lahutamise nõude õigeks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. 2(3)
2-20-6042 TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas 18.05.2020 taotluse tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1⁄2 ulatuses so 50 eurot OÜ xxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist (KIS), et OÜ xxxxxxxx on hagiavalduse esitamisel 23.04.2020 tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel, tuleb tsiviilasjas nr 2-20-6042 hageja taotluse alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool so 50 eurot tagastada OÜ xxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.