Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Nele Atonen 19.05.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-7093 D T hagi L Ta vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks L Ta vastuhagi D T vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad
Hagi hind 1597,50 eurot Vastuhagi hind 1030,50 eurot Hageja/vastukostja D T (isikukood x) Kostja/vastuhageja L Ta (isikukood x), seaduslik esindaja X X (isikukood xxx), lepinguline esindaja Anatoli Majevski
Menetluse liik
Poolte nõusolekul kirjalik menetlus peale istungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta tsiviilasjas nr 2-14-3389 Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtumäärust, millega kohus kinnitas hageja D Ti ja kostja L Ta vahel sõlmitud kompromissi ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise summas 177,50 eurot kuus alates mai 2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
3.Muuta väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista hagejalt D T kostja L Ta kasuks igakuine elatis alates 10.05.2019 summas 0 eurot kuni kostja L Ta täisealiseks saamiseni (21.02.2031).
4.Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluse käik
1.Hageja D T (edaspidi hageja) esitas 10.05.2019 Harju Maakohtule hagi kostja L Ta (edaspidi ka kostja) vastu elatise vähendamise nõudes.
2.14.05.2019 kohtumäärusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse.
3.04.06.2019 esitas kostja vastuse hagiavaldusele.
4.17.06.2019 kohtumäärusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-19-7093 kuni tsiviilasjas nr 2-10-7090 tehtava lahendi jõustumiseni.
5.23.10.2019 kohtumäärusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-19-7093 menetlust.
6.13.12.2019 esitas kostja kohtule vastuhagi (täpsustatud 30.12.2019).
7.06.01.2020 kohtumäärusega võttis kohus vastuhagi menetlusse.
8.20.02.2020 toimus asjas kohtuistung. Hageja nõue ja asjaolud
9.Hageja palub muuta tsiviilasjas nr 2-14-3389 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ja vabastada hageja elatise maksmisest alates hagiavalduse esitamisest (tlk 1-4).
10.Hageja on alaealise kostja isa. Peale vanemate lahkuminekut jäi kostja elama emaga. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
11.Harju Maakohtu 07.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3389 kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt hageja kohustus tasuma igakuiselt kostja ülalpidamiseks elatist alates maist 2014 summas 177,50 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse kostja ema X X (edaspidi kostja ema) arveldusarvele hiljemalt 20. kuupäevaks. Kui laps viibib isa või vanavanemate juures, siis lapsega seotud toidu-, mähkme- ja kommunaalkulud kannab isa. Vastavalt sellele on hageja tasunud igakuiselt lapse emale elatist määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning lisaks on kandnud ka kõik lapse kasvatamisega seonduvad kulutused.
12.Hageja ja kostja ema sõlmisid 29.04.2015 Lasnamäe Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna ametniku juuresolekul kokkuleppe suhtlemiskorra määramise osas, mille kohaselt viibib laps alates 01.05.2015 igal kuul 1-15 kuupäevani isa juures ning alates 16-ndast kuni kuu lõpuni ema juures. Kokkuleppest tulenevalt on vanematel õigus lapsega välismaal puhkamas käia.
13.09.03.2017 esitas kostja Harju Maakohtule hagi hageja vastu elatise suurendamise nõudes, mille kohus jättis rahuldamata. 16.06.2017 määrusega jäeti rahuldamata kostja seadusliku esindaja avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
14.18.10.2018 sõlmisid hageja ja kostja ema uue kokkuleppe, mille kohaselt kui lapse ema on tööl Soomes, siis lapse viibimiskoht on isa juures. Kui hageja on tööl, siis viibib laps vanaema juures. Laps elab nädala ema juures ja nädala isa juures. Kostja seaduslik esindaja rikub nimetatud kokkulepet. Kuigi laps peaks kahe vanema juures võrdselt aega veetma, elab ta enamuse ajast isa ja isepoolsete vanavanemate juures. Hageja tegeleb lapsega, veedab temaga peale tööd aega, toidab, ostab riideid jms. Lapse kasvatamises osalevad aktiivselt ka hageja vanemad. Hageja kanda on ka kõik kostja ülalpidamiskulud, nagu riided/jalatsid, huvialad, vaba aja veetmise kulud, laste üritused jms. Kostja ema kostja kasvatamises praktiliselt ei osale ning kostjat rahaliselt ei toeta.
15.Hageja palub kohtul vabastada hageja elatise maksmisest, kuna pärast kohtumenetluses nr 214-3389 ülalpidamise kokkuleppe sõlmimist on kokkuleppe aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Kostja vastus ja vastuhagi
16.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub hagi jätta rahuldamata.
17.Kostjale makstav elatis peaks olema suurendatud arvestades elukalliduse tõusu.
18.29.04.2015 leppisid hageja ja kostja ema kokku lapsega (kostjaga) suhtlemise korra, mille kohaselt igal kuul 1-15 kuupäeva viibib laps isa juures ning 16-ndast kuu lõpuni ema juures. Nimetatud kokkulepet hageja ei täitnud, mistõttu sõlmisid pooled 18.10.2018 uue kokkuleppe, mille kohaselt kui lapse ema on tööl Soomes, siis on lapse viibimiskoht isa juures aadressil x, kui isa on tööl siis vanaema (isa ema) juures aadressil x. Laps elab nädal ema juures ja nädal isa juures. Kui isa on tööl, siis lapsega aitab vanaema (isa ema). Oma vaba aja veedab isa koos lapsega. 2018 kokkulepe on küllalt segane ning hageja moonutab selle täitmise tingimusi. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisest on muutunud kostja ema elulaad, nimelt ei käi kostja ema enam Soomes tööl, kostja ema saab pühendada kostjale kogu oma vaba aja. Kuigi hageja kohustub viibima kostjaga poole ajast, siis tegelikult viibib kostja see aeg mitte hagejaga, vaid hageja vanematega. Hageja põhjendab seda sellega, et viibib praktiliselt kogu päevase aja tööl, kuna tema firma X OÜ objektid on laiali paisatud ka väljaspool Tallinna. Kostjal ei ole midagi vanavanemate vastu, kuid isakohustuste täitmata jätmine ei saa olla aluseks elatise tasumise vähendamisele. Hageja ei täida kokkuleppe tingimust viibida tütrega oma kodus, kuna see korter on pidevalt remondi seisus. Tegemist on ühetoalise korteriga (kostja ema korter on nelja toaga) ning seal koos kasvava tütrega ei oleks mugav elada. Seega ka edaspidi viibib kostja mitte isaga, vaid tema vanematega. Hageja ei osale vajalikul määral kostja elus – ta ei vii kostjat lasteaeda, ei osale tema sünnipäevadel ja teistel pühadel. Hageja ei täida varem endale kokkuleppega võetud kohustust, elatise tasumiseks isegi kohtu poolt kinnitatud summas 177,50 eurot, mistõttu oli kostja ema sunnitud pöörduma kohtutäituri poole.
19.Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt kostja kasuks elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus alates 13.12.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
20.Kostja ema, kelle igakuine sissetulek oli 2300 eurot, kulutas 1-aastasele hagejale kuus toidu peale 180 eurot, riietele 130 eurot, ravimitele ja vitamiinidele 18 eurot, meelelahutusele (m.h mänguasjad, ujulad, lastetuba) 80 eurot, lasteaiale 60 eurot, reisidele (Lapimaa) 50 eurot, kokku 518 eurot. 2019 oli kostja seadusliku esindaja kuusissetulek 1700 eurot ning tema kulutused juba 6-aastasele hagejale olid kulutused toidule 240 eurot, riietele 160 eurot, ravimitele ja vitamiinidele 23 eurot, meelelahutusele (m.h mänguasjad, ujula, lastetuba, kino) 140 eurot, reisidele (Türgi, Palanga, Norra, Pühajärve) 150 eurot, kokku 713 eurot. 2020 läheb kostja algkooli, mille tõttu kulutused veel kasvavad. Kohtu seisukoht
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
23.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on kostja isa (tl 6).
24.Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3389 on kohus kinnitanud hageja ja kostja kompromissi, mille kohaselt hageja kohustub tasuma igakuiselt kostja ülalpidamiseks elatist alates maist (kaasaarvatud) 2014 summas 177,50 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 7).
25.Hageja palub vähendada kostjale väljamõistetud elatise suurust ja vabastada hageja elatise maksmise kohustusest alates hagiavalduse esitamisest, kuna kostja viibib olulise osa ajast hageja juures ning hageja kannab üksinda kostjaga seotud kulusid. Kostja vaidleb hageja hagiavaldusele vastu ning on esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks. Kostja on palunud suurendada väljamõistetud elatise suurust ning mõista hagejalt välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise suurendamine on põhjendatud, kuivõrd muutunud on elukallidus ning miinimumpalk on tõusnud.
26.Kohus märgib, et hagejal ja kostjal (vastuhagis hageja) on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 32-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11).
27.Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hagejal on kohustus tõendada, kas ja millised kulud on võrreldes eelmise kohtulahendiga muutunud ning kas ja millises ulatuses tuleks väljamõistetud elatise summat vähendada. Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist 20.02.2020 toimunud kohtuistungil (tl 67-68).
28.Hageja põhjendab elatise suuruse muutmist asjaoluga, et võrreldes Harju Maakohtu 07.05.2014 kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise ajaga on ära langenud alus kostjale elatise maksmiseks, kuna kostja viibib olulise osa oma ajast hagejaga ning hageja kannab kostja kulutusi vahetult.
29.Kohus asub seisukohal, et hageja on kohtu ette toonud need elatise maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud, mis annavad aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks. 2014 kohtumääruse tegemise ajal oli kostja 1-aastane ning elas oma emaga. 18.10.2018 on hageja ja kostja ema vahel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt
elab kostja nädala ema juures ja nädala isa juures. Kui isa on tööl, siis lapsega aitab vanaema (isa ema) (tl 114). Seega on kohtu hinnangul muutunud elatise suurust ja kestust mõjutavad asjaolud. Samuti on hageja tõendanud, et hageja on tasunud kostja lasteaiatasu (tl 15-16, 18,144-151, 158160) ning kostja huvitegevuste eest (tl 18-20, 22, 161, 167-168). Kohus leiab, et usutav on ka hageja väide, et hageja kannab kostjaga muid igapäevaseid kulutusi perioodil, mil kostja veedab hagejaga või hageja vanematega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja elab püsivalt oma emaga ning, et kostja ema tasub enamus kostja kulutuste eest. Kostja on välja toonud, et kostja ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja ema tasunud perioodil 14.09.201904.03.2020 kostja kulutusi kogusummas 1285,41 eurot. Samas kostja poolt väljatoodust nähtub, et tegemist on peamiselt kulutustega kostja riietele ning meelelahutusele (tl 169-175). Kohus möönab, et olukorras, kus laps elab mõlema vanemaga, kannavad mõlemad vanemad lapsega seotud kulutusi. Kuivõrd käesoleval juhul elab kostja vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele võrdselt mõlema vanemaga ning hageja kannab ka vahetult kostjaga seotud kulutusi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud Harju Maakohtu 07.05.2014 kohtumäärusega hagejalt väljamõistetud elatise suuruse muutmine.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu väljamõistatud elatise vähendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud sedavõrd muutunud, et põhjendatud on vähendada hageja poolt kostjale tasutava elatise suurust 0 euroni.
31.Kuivõrd kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et esinevad alused elatise vähendamiseks, tuleb kostja vastuhagi elatise suurendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.