Hageja: A-S M, elukoht xxxx, e-post: xxxx Kostja: I M (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Kostja esindajad A D ja/või I B Kirjalik menetlus
esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I Milt elatis A-S M ülalpidamiseks perioodi 02.09.2019 kuni 14.05.2020 eest summas 1905,05 eurot ning alates 15.05.2020 kuni 19.11.2021 265,50 eurot kuus.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on I M kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha üle kandma A-S M pangakontole xxxx Xxxx, kusjuures kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda viivitamatult ja jooksev elatis iga jooksva kuu 1. kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „elatusraha“. Menetluskulude jaotamine.
Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.A-S M on I Mi ja K M xxxx sündinud tütar (t/l 3).
2.Hageja on xxxx valdkonna arstiteaduse õppekava bakalaureuse– ja magistriõppe integreeritud õppe 1. kursuse üliõpilane alates 02.09.2019 lõpuajaga 31.08.2025 (t/l 5). Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
3.Hageja palus 25.11.2019 kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 400 eurot kuus alates 2019. aasta augustukuust. Hageja väidetel koosnevad tema ülalpidamiskulud eluasemekulust 100 eurot, söögirahast 220 eurot, transpordikulust 80 eurot, sidekulust 50 eurot, tervishoiukulust 30 eurot, hügieenitarvete kulust 35 eurot, koolitarvete soetamise kulust 50 eurot, riiete ja jalanõude kulust 100 eurot ning muudest vältimatutest kuludest (mööbel, saksa keele kursused) 150 eurot ja moodustavad kokku summa 815 eurot kuus.
4.Hageja sõnul tema ema ei tööta, sest tal on väike laps, kes on pidevalt haige ja ei saa seetõttu lasteaias käia. Hageja ei saa ka ise töötada, sest koormus arstiteaduskonnas on väga suur, õppetöö ülikoolis kestab tavaliselt kella 9-st kuni 18-ni. Ema küll toetab teda tema õpingutes, kuid ei saa teha seda piisavas ulatuses.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistuse, tõendi xxxx, seal õppimise kohta, ema K Mi kohta välja antud Maksu-ja Tolliameti tõendi, et 2019. aastal talle tööandjate poolt väljamakseid ei tehtud, Rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtub, et K Mil on lisaks hagejale ka poeg T-D M, kes on sündinud xxxx, maksekorraldused oma kulude tõendamiseks MTÜ xxx arved, K Mi pangakonto väljavõtte ja epikriisid T-D M diagnoositud haigustest. Kostja vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ülalpidamiskulud üle paisutatud. Kostja väidetel on ta täpselt teadlik, et hageja ei sõida iga nädalavahetus Tartust Tallinna ja tagasi, mistõttu on 80 eurot transpordikulu liiga suur, piisav on 40 eurot. Toidurahaks on kostja arvates piisav summa 150 eurot, sidekuludeks 7 eurot, ravimite ostmiseks 7 eurot, sest mingeid haiguseid hagejal ei ole, koolikohustuse täitmiseks raha ei kulu, sest tänapäeval on Lk 2 (5)
materjalid arvutis ja õpikuid on võimalik laenutada, riietele ja jalanõudele on piisav kulutada 50 eurot kuus. Kuna hageja elab ühiselamus, siis mööblit tal osta vaja ei ole, kõik vajalik on seal olemas, saksa keele kursuseid on ülikoolis võimalik võtta saksa keele valikainena ja õppida tasuta või iseseivalt arvuti või raamatute abiga. Kostja sõnul ei saa olla hageja kulud suuremad kui 508 eurot kuus, mille vanemad peaksid kandma võrdselt. Suuremas summas ei ole hageja kulud põhjendatud ega tõendatud.
7.Tagasiulatuvalt ei ole kostja nõus hagejale elatist maksma, sest 2019. aasta oktoobrist detsembrini kandis kostja hagejale üle kokku 330 eurot.
8.Kokkuvõtlikult on kostja nõus maksma hagejale elatist igakuiselt 260 eurot alates 01.01.2020.a kuni hageja õpingute lõppemiseni. Samas märgib kostja, et lisaks hagejale on ka temal ülalpidamisel alaealine laps P M, kes on sündinud xxxx.
9.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks oma pangakonto filtreeritud väljavõtte hagejale ülekannete tegemise kohta 2019 oktoobris ja detsembris, P M nimetunnistuse ja sünnitõendi, tõendi palga suuruse kohta OÜ-st F ja oma pangakonto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PkS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
11.Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et hagejal tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 p 2 alusel alates ajast mil ta asus ülikooli õppima ehk alates 02.09.2019, mil ta asus omandama kõrgharidust xxxx (t/l 5).
Lk 3 (5)
13.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas elatise hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud ülalpidamist hagejale enne hagi esitamist ei septembris ega novembris, oli hageja poolt hagi esitamine 25.11.2019.a. kostja vastu õiguslikult põhjendtaud.
14.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud arvestades tema poolt tõendatud ülalpidamiskulusid. Kõigepealt asub kohus seisukohale, et hageja poolt väidetav toiduraha 220 eurot kuus on mõistlik ja põhjendatud kulu arvestades toidukaupade hindu jaekaubanduses ning ka seda, et pikkadel päevadel koolis olles sööb hageja ilmselt üks kord päevas ka kodust väljas, mida tuleb põhjendatuks pidada. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab toitu ja toidu ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja muude kulude osas hindab kohus esitatud tõendeid ja asub seisukohale, et: -
põhjendatud hageja eluasemekuluks kuus on 66 eurot, mida tõendavad esitatud MTÜ xxx arved hagejale (t/l 36-37);
-
transpordikuluks on põhjendatud arvestada 40 eurot kuus, nagu märkis kostja, sest kohtu hinnangul ei ole mõistlik igal nädalavahetusel Tartust Tallinna ja tagasi sõita, eriti kui rahalisi vahendeid napib. Ka esitatud tõendite kohaselt ei ole transpordikulud suuremad kui eelpool märgitu;
-
sidekulud 20 eurot. Sellise hinnaga pakett telefoniteenuste ja interneti kasutamiseks on võimalik omale soetada, pealegi on interneti kasutamise võimalus ühiselamus tasuta;
-
kulutused seoses tervishoiuga 10 eurot, mida tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused;
-
hügieenitarbed 35 eurot (kostja ei ole vaidlustanud);
-
koolikohustuse täitmisega seotud kulud 30 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi palju õppekirjandust on kätte saadav internetis ning osa õpikuid on ilmselt võimalik ka raamatukogust laenata, nagu märkis kostja, on vaja osa õppematerjali ja muid õppevahendeid endale ka soetada, millega kaasnevad üldteadaolevalt ka kulud ning mida tõendavad hageja esitatud maksekorraldused;
-
kulutused riiete ja jaanõude ostmiseks 60 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka vähemalt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski uuendada. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, et tema kulutused riietele ja jalanõudele oleks suuremad kui eelpool märgitu;
-
muud vältimatud püsikulud 50 eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga, et tõenäoliselt on tal tõe poolest lisaks eelpool nimetaud kuludele ka mõned muud vältimatud püsikulud, mis võivad seisneda vajaduses osta omale mööblit, sõltumata sellest, et ta elab ühiselamus, käia kursustel või kultuuriüritustel vmt, kuid hageja ei ole tõendanud nende kulutuste suurust hageja poolt märgitud ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kulu suuruseks 50 eurot.
Kõige eeltoodu alusel moodustavad hageja ülalpidamiskulud kuus kokku 531 eurot. Lk 4 (5)
15.Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et nii hageja emal kui hageja isal on kummalgi lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustus neil mõlemal on, mida tõendavad rahvastikuregistri väljavõte ja sünnitunnistus, kostja käib esitatud töötasu tõendi ja pangakonto väljavõtte kohaselt tööl OÜ-s F, kus tema brutotöötasu suuruseks on 1000 eurot, kuid hageja ema tööl ei käi, kuid esitatud arstitõendid T-D M diagnoositud haigustest ei tõenda, et hageja emal oleks tema lapse tervislikust seisundist tulenevalt välistatud tööl käimine, peab kohus põhjendatus rahuldada hageja nõue kostja vastu osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 265,50 eurot, mis on pool hageja ülalpidamiskuludest. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kuni hageja 21- aastaseks saamiseni, arvestades muuhulgas ka sellega, et kostja maksis 2019 oktoobris ja detsembris kokku 330 eurot. Kõige eeltoodu alusel on kostjal elatise võlg hageja ees perioodi 02.09.2019 – 14.05.2020 eest kokku 1905,05 eurot {256,65 (2019 septembri 29 päeva elatis) + 1858,50 (2019 oktoobri - 2020 aprilli elatis) + 119,90 (2020 mai 14 päeva elatis) – 330 (makstud elatis)} ning alates 15. maist 2020 kuni 19.11.2021 ehk kuni hageja 21- aastaseks saamiseni peab kostja maksma hagejale igakuist elatist 265,50 eurot kuus. Tulenevalt hageja poolt taotletust, tuleb kindlaks määrata kohtuotsusega ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kostjalt väljamõistetav elatis tuleb tal üle kanda A-S M kontole xxxx iga kooksva kuu 1. kuupäevaks, sest elatist makstakse PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
16.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestatule kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja summas 400 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3600 eurot (9 x 400). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.