Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on J. K. hagi V. T. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on välja antud tõend xxx. 17.02.2020 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et abikaasaga tekkisid juba ammu erimeelsused st kostja võinuks rohkem osaleda perekonna elus, tegeleda lastega ja osa võtta pere probleemidest. Hageja ei armastata kostjat ja kooselu kostjaga ei ole võimalik. Põhjuseks on ka abikaasa igaõhtune alkoholi tarbimine. Abielulised suhted lõppesid detsembris 2019, kui hageja asus elama kostjast eraldi.

Kostja selgitas, et hageja elab koos teise inimega, kuu aega pettis teda. Kui hageja tahab, kirjutab lahutusele alla. Kohus jättis abielu lahutamata ja andis pooltele tähtaja 3 kuud leppimiseks. 13.05.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Alates möödunud kohtuistungist midagi muutunud ei ole. Hageja on veendunud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas, et püüdis möödunud kolme kuu kestel hagejaga suhelda, kuid hageja ei soovinud seda. Kostja näeb, et suhete taastamine ei ole võimalik ja leidis, et abielu tuleb lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati kohtule 17.01.2020, mille kohus samal päeval menetlusse võttis. Kohus jättis 17.02.2020 istungil abielu lahutamata, määras kolme kuulise lepitusaja ning selgitas, et on võimalik abielu lahutada ka Perekonnaseisuametis. 11.05.2020 istungil jäi hageja nõude juurde, sest abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja ta ei soovi pikendada leppimisaega. Kostja nõustus kohtuistungil abielu lahutamisega. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et abielu on sõlmitud xxx aastal Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on vormistatud abielukanne nr xxx. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja asus detsembrist 2019 kostjast eraldi elama. Vaatamata 3-kuulisele leppimise ajale, ei soovi hageja kooselu taastada. Kostja nõustus, et abielu on pöördumatult lõppenud ja tuleb lahutada. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 22.02.2007 sõlmitud abielu.

Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.