Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-7562

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 19.05.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu poolte vahel 06.11.2013, 20.11.2013, 09.12.2013 ja 20.06.2014 sõlmitud laenulepingutest tuleneva põhinõude 20 500 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.06.2015 kohtumäärusega ja kostjale toimetati hagi kätte 27.07.2015. Kostja on edastanud kohtule 13.09.2015 vastuse ja täiendanud seda 27.10.2015 seisukohaga.

II Hageja nõue ja seisukohad Hageja taotleb kostjalt poolte vahel 06.11.2013, 20.11.2013, 09.12.2013 ja 20.06.2014 sõlmitud laenulepingutest tuleneva põhinõude 20 500 euro väljamõistmist. Kõigi laenulepingute kohane laenu tagasimakse tähtaeg on saabunud, kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja on esitanud võlgnevuse tõendamiseks laenulepingud.

III Kostja vastuväited Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude võlgnevuse summa osas. Kostja leiab, et laenu tagastamise tähtaeg oli hilisem ja oli seotud kostja rahaliste võimalustega. Kostja vaidleb vastu ka viivisenõudele määra 0.25% aastas ületavas osas, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et tasumisele kuulus viivis Eesti Panga miinimummääras, s.o 0.25% aastas. Kostja soovib laenu tagastada osamaksetena. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

IV Kohtuistung 27.10.2015 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kostja on 27.10.2015 edastanud kohtule kirjaliku seisukoha. Hageja palus vaadata kohtul asi sisuliselt läbi. Hageja kinnitas, et loobub viivistest 0.25% aastas ületavas määras. Hageja leidis, et laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud laenulepingutes ning kohtuistungi toimumise ajaks oli laenude tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja ei taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hageja õigusabikulu suuruseks on 769.99 eurot.

V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised:

2-15-7562 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 06.11.2013, 20.11.2013, 09.12.2013 ja 20.06.2014 sõlmitud laenulepingutest tuleneva põhinõude 20 500 euro ning edasiulatuva viivise määras 0.25 aastas väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus põhinõude võlgnevuse summa osas, samuti viivisenõudes määras 0.25% aastas. Kuivõrd poolte vahel nimetatud küsimustes vaidlus puudub, ei hakka kohus menetlusökonoomia kaalutulustest lähtudes kummagi poole väiteid käsitlema. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 kohaselt selle täitmist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude võib TsMS § 367 kohaselt koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on loobunud viivisenõudest määra 0.25% aastas ületavas osas ning ei taotle selles osas kostjalt viivise väljamõistmist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine määra 0.25% aastas ületavas osas on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus viivisemäära 0.25% aastas ületava osa nõudes.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas laenulepingute täitmise tähtaeg on saabunud ja kas nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Kostja leidis 13.09.2015 vastuses, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostja ei jõua laenu tähtajaks tasutud, teeb ta seda hiljem. 27.10.2015 menetlusdokumendis leiab kostja, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostja ei jõua tähtajaks laenu tasutud, teeb ta seda hiljem vastavalt võimalustele, selle kohta on kostja väitel olemas ka emailid, kust kostja näeb, et hageja on kokkuleppega päri.

2-15-7562

Kohus leiab, et kostja vastuväited laenu tagastamise hilisema tähtaja kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole selgitanud, millistes e-mailides vastav kokkulepe sisaldub ega ka vastavaid e-maile kohtule esitanud. 06.11.2013 sõlmitud laenulepingust (t lk 8) nähtuvalt oli laenu 7000 euro tagastamise tähtaeg 06.05.2014, 20.11.2013 laenulepingu (t lk 9) alusel laenu 3000 euro tagastamise tähtaeg 20.06.2014, 09.12.2013 laenulepingu (t lk 10) alusel laenu 10 000 euro tagastamise tähtaeg 20.01.2014 ja 20.06.2014 laenulepingu (t lk 11) alusel laenu 500 euro tagastamise tähtaeg hiljemalt 31.12.2014. Kohus leiab, et laenulepingutes oli laenu tagastamise tähtaeg selgelt kokku lepitud, laenu tagastamise tähtaja edasilükkamine ei ole tõendatud, laenu tagastamise tähtaeg on kõigi laenulepingute korral saabunud ja nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt välja laenulepingutest tulenev põhinõue 20 500 eurot ja lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0.25% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi on rahuldatud täies ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt 950 eurot ja õigusabikulu 769.99 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu ei ole põhjendatud ja kohus jätab menetluskulude taotluse rahuldamata arvel nr 150524 sisalduva kirje, 08.06.2015 hagi tagamise tagatise tagastamise avalduse koostamine ajamahuga 10 minutit, summas 20 eurot, osas. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatise tagastamise taotlemine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu antud kulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et ülejäänud ulatuses on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tasutud riigilõiv 950 eurot ja kantud õigusabikulu põhjendatud ulatuses (769.99-20) 749.99 eurot, seega kokku menetluskulu (950+749.99) 1699.99 eurot.

2-15-7562

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.