2-15-6883/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-15-6883 Hagiavalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohaselt andis hageja kostjale 2009.-2010.a. seoses ühiste äriprojektidega erinevate summadena laenu kokku enam kui 200 000 krooni. Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja hagejale laenusummat koguulatuses ei tagastanud. 21.02.2014.a. jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja tagastab hagejale laenusummast 1500 eurot hiljemalt 10. märtsiks 2014.a. Kokkulepitud võlgnevuse tasumise kohta allkirjastasid võlasuhte pooled võlakirja, mille kohaselt kohustus kostja hagejale hiljemalt 10. märtsiks 2014.a. tasuma 1500 eurot (lisa 1). Tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivisintressi 0,5 % kalendripäevas. Kostja kokkulepitud kuupäevaks oma kohustust ei täitnud ega ole seda teinud kuni käesoleva ajani. Õiguslikud ja menetluslikud asjaolud. Vastavalt VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatule tuleb kohustus täita vastavalt lepingule õigel ajal ja viisil. Kostja kokkulepitud kuupäevaks hagejale ülekannet ei teinud ning ei ole oma kohustust täitnud ka hiljem. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kui lepinguga on kokku lepitud seadusjärgsest kõrgem intressimäär, kohaldatakse võlasuhtele lepingust tulenevat intressimäära. Pooled on 21.02.2014.a. allkirjastatud võlakirjas kokku leppinud nii kohustuse täitmise tähtaja kui täitmisega viivitamisel rakendatava intressimäära. Seega tuleb võlgnevuselt pärast tähtaega arvestada viivist 0,5% võlasummast, mis on 7,5 eurot kalendripäevas. Käesolevaga on kohustuse täitmise tähtajast möödunud enam kui aasta, mistõttu ületab arvestuslik viivisintress kohustust kahekordselt. Lähtuvalt kehtivast kohtupraktikast vähendab hageja oma viivisnõuet, ega nõua viivist põhikohustust ületavas osas. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivisintressi tasumist 1500 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui varalise nõudega hagi hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Käesoleval juhul on seaduses sätestatud eeldused täidetud, samuti ei ole nõude alusasjaolud keerukad ega mahukad ning nõue tugineb kirjalikult vormistatud võlatunnistusel. Eelnevast tulenevalt palub hageja, et kohus menetleks hagi lihtsustatud korras kirjalikus menetluses. Hageja palub samas, et kohus annaks pooltele enne otsuse tegemist võimaluse esitada kirjalikult lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja. Eelnevast tulenevalt palub hageja: 1) Mõista M S’lt T P kasuks välja põhikohustus summas 1500 eurot ja viivisintress summas 1500 eurot, kokku 3000 eurot; 2) Lahendada hagi lihtsustatud korras kirjalikus menetluses; 3) Kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda andes hagejale mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et eksitav on kostja poolt esitatud seisukoht, mille kohaselt on hageja ja kostja vahelised võlasuhted seotud hageja ja XXOÜ vahelise kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr XXXXX. Asjaolu, et hageja ja XXOÜ jõudsid kokkuleppele tsiviilasja nr XXXXX lõpetamiseks kompromissiga, mis hiljem seoses teise seotud tsiviilasjaga siiski ei realiseerunud, ei oma puutumust hageja ja kostja vaheliste suhetega. Hageja poolt viidatud kinnistute võõrandamistehingud ja kostja poolse võlakohustusega seonduv ei ole tsiviilasjaga seotud. Nii kinnistute võõrandamislepingus (lisa 1) kui käesoleva haginõude aluseks olevas võlakirjas puuduvad igasugused viited, mis lubaksid nimetatud võlasuhteid mingilgi moel siduda hageja ja kolmanda isiku XXOÜ vahel tsiviilasjas nr XXXXX allkirjastatud kompromisskokkuleppega (lisa 2). Veel enam kompromisskokkuleppe punktis 2 deklareerivad pooled sõnaselgelt, et kompromisskokkuleppes sätestatule täiendavalt ei eksisteeri mingisuguseid muid vastastikuseid kohustusi ega nõudeid. Hageja on veendunud, et võlasuhte sidumisel kompromisskokkuleppega on tegemist üksnes kostja poolt pahatahtlikult fabritseeritud seosega selleks, et vältida endale võetud kohustuse nõuetekohast täitmist. On ilmne, et juhul kui pooled oleksid hagi esemeks oleva rahalise kohustuse täitmise

2-15-6883 soovinud siduda täiendava tingimusena kompromisskokkuleppega, oleksid pooled seda ka kompromisskokkuleppe ja/või võlakirja kirjalikult vormistatud dokumendis märkinud. Kostja märgib hagivastuses, et 27.02.2014.a. avaldusega loobus hageja tsiviilasjas nr XXXXX XXOÜ-ga sõlmitud kompromisskokkuleppest. Kostja on miskipärast seisukohal, et vastav avaldus lõpetas ka hageja ja kostja vahelise võlasuhte. Hageja sellise käsitlusega nõustuda ei saa. Esmalt on tegemist erinevate isikute vaheliste erinevate võlasuhetega. Teiseks ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes XXOÜ juhatuse liikmena oli paratamatult teadlik hageja 27.02.2014.a. avaldusest, ei astunud mingisuguseid samme, et 21.02.2014.a. allkirjastatud võlakirjaga võetud kohustust tühistada või muuta kuigi ta pidas neid omavahel seotuks. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale antud võlakirja tagastamise nõuet. Kostja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust sellele, miks pidi hageja kompromisskokkuleppe lisatingimusena sõlmima võlakokkuleppe kostjaga, mitte XXOÜ-ga, kuigi viimasel oli kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Kõik kirjeldatud asjaolud kinnitavad veenvalt, et viidatud õigussuhted olid paralleelsed ning teineteisest sõltumatud ja tehingu osapooled käsitlesid neid algusest peale eraldiseisvana. Hageja on veendunud, et kostja poolt käesolevas kohtuasjas esitatud vastuväited on üksnes otsitud eesmärgiga õigustada enda poolse kohustuse rikkumist. Hageja kostja vastuväiteid ei tunnista ja neid ei kinnita ka poolte ja kolmandate isikute poolt kirjalikult vormistatud dokumendid. Hagejale jääb arusaamatuks kostja seisukoht, mille kohaselt tuleb hagejal võlatunnistuse tõendamiseks esitada kohtule võlakiri. Käesoleval juhul on hageja võlakirja kohtule koos hagiavaldusega esitanud, kostja on oma vastuväidetes ise kinnitanud, et on sellise võlakirja hagejale andnud ning puudub informatsioon selle kohta, et kostja oleks võlakirja tagasi võtnud või selle tühistanud. Seetõttu puudub poolte vahel ka vaidlus sellest, et võlakiri on kehtiv, on antud tingimusteta ja kostja on võlakirja hagejale oma rahaliste kohustuste täitmise tagatisena väljastanud. Võlakirja esemeks olev kohustus tuleb täita selles näidatud tingimustel. Kostja on esitanud taotluse, milles palub kohtul tunnistajana üle kuulata G L, kes teab väidetavalt anda ütlusi selle kohta, et võlakirja esemeks oleva kohustuse täitmine oli tingimuslikult seotud kompromisskokkuleppega tsiviilasjas nr XXXXX ning tõendada raha üleandmist kostja poolt hagejale. Esmalt selgitab hageja kostjale, et vastavalt senisele kohtupraktikale ei ole võimalik raha üleandmist tõendada tunnistaja ütlustega kuivõrd VÕS § 95 kohaselt on võlgnikul õigus kohustuse täitmisel nõuda kirjalikult vormistatud kviitungit. Lisaks eelnevale ei oma raha üleandmise fakt käesolevas asjas mingisugust õiguslikku tähendust. Teiseks on hageja seisukohal, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tagantjärele sisustada või muuta kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepet. Käesoleval juhul on kõik vaidlusalused kokkulepped sõlmitud kirjalikus vormis, mistõttu saab kohus tehingu sisu hindamisel lähtuda eelkõige nendest dokumentaalsetest tõenditest. Sealjuures ei ole G L olnud ei tsiviilasjas nr XXXXX ega hageja ja kostja vahelise võlasuhte pooleks ega poole esindajaks. Tunnistaja ütlusega kirjalikult vormistatud kokkuleppe sisustamine ei saa olla käesolevas asjas asjakohaseks tõendiks seda enam, et hagi esemeks oleva võlakirja aluseks olid võlasuhted hageja ja kostja vahel, millest G Lil puudub eelduslikult igasugune teave. Samuti tegutsesid kostja ja G L pikka aega ühiselt CC OÜ esindajatena (kostja juhatuse liige, G.L likvideerija) ja on omavahel head tuttavad, mistõttu on hageja hinnangul põhjust kahelda ka G.Li võimalike ütluste usaldusväärsuses. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole esitanud seisukohti mille põhjal saaks asuda positsioonile, et hagi aluseks olev võlakiri on tühine või selle esemeks olev kohustus täidetud. Kostja väiteid, mille kohaselt on tegemist tingimusliku võlakohustusega, asjas esitatud tõendid ei kinnita. Samuti ei ole vastavat asjaolu võimalik tõendada kostja poolt viidatud tunnistaja ütlustega.

3.Kostja on seisukohal, et hagi on tema vastu esitatud alusetult ja ta palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt. Pärnu Maakohtus menetletud tsiviilasjas nr XXXXX, kus hagejaks oli T P ja kostjaks XXOÜ, mille juhatuse liige oli M S, pidasid pooled alates oktoobrist 2013 kompromissiläbirääkimisi. Kompromissiläbirääkimiste käigus saavutati kompromiss. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja loobub oma nõudest, kui kostja ostab talle Sylvan OÜ-lt kaks metsakinnistut. Lisaks eeltoodule leppisid pooled suuliselt kokku, et XXOÜ maksab kompromissi tingimusena samal päeval hageja T Ple 1500 eurot sularahas ja kirjalikult lepiti kokku et kostja esindaja M S maksab hageja T Ple hiljem veel täiendavalt 1500 eurot. 21. veebruaril 2014 allkirjastasid hageja T P ja kostja XXOÜ kohtuasjas kompromissilepingu. Kompromissilepingu koostas hageja lepinguline esindaja ja leping allkirjastati hageja T P lepingulise esindaja büroos. Leping allkirjastati hageja T P ja kostja esindaja M S poolt. Lepingueelsete läbirääkimiste juures ja lepingu allkirjastamise juures viibisid hageja lepinguline esindaja ja kostjat läbirääkimistel nõustanud G L. Kostja esindaja M S käis lepingu tingimuste täitmiseks koos G Liga Swedbank panga automaadist toomas sularaha, et maksta XXOÜ eest ära kokkulepitud 1500 eurot sularahas. Märgitu tõendamiseks esitab kostja kohtule väljavõtte oma S arvelduskontost EE79 2200 9475 perioodil 01.-28. veebruar 2014 (vt lisa). Märgitud konto väljavõttest nähtub, et kostja M S on 21. veebruaril 2015 võtnud sularahana pangakontolt 1500 eurot (kahel korral a`750 eurot). Märgitud raha viis kostja koos G Liga hageja T P lepingulise esindaja büroosse ja andis seal G Li ja hageja lepingulise esindaja juuresolekul T Ple üle. Lisaks eelmärgitule allkirjastasid hageja T P ja kostja XXOÜ esindaja M S dokumendi, mille nad pealkirjastasid „võlakiri“. Dokumendi sisust nähtuvalt võttis kostja esindaja M S endale kohustuse maksta T Ple 1500 eurot ja kohustuse mittetähtaegsel täitmisel maksta viivisintressi 0,5 % kalendripäevas.

5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause). Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti aegub sellise kohustuse täitmise nõue eraldi. Kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-06 p 13). Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et kostja väljastas hagejale nõuet tõendava kirjaliku võlakirja /t.l. 4/. Samuti puudub poolte vahel vaidlus sellest, et võlakiri on kehtiv ning et võlakirjas näidatud kohustus on kuni käesoleva ajani kostja poolt täitmata. Kostja on nõude suhtes esitanud üksnes vastuväited, millega sisustab võlasuhte asjaolusid nõude maksmapanemist välistavate faktiväidetega. Kohus nõustub hagejaga selles, et selliste asjaolude esinemist ei ole kostja menetluses suutnud tõendada, vaid on need esitanud üksnes paljasõnaliste väidetena. Samuti ei ole kostja poolt esitatud vastuväidete aluseks olevad faktilised asjaolud sellised, mida saaks käsitleda käesolevat nõuet tühistava või välistava alusena isegi siis kui need oleksid tegelikult kostja poolt esitatud kujul esinenud. Kohus olles tutvunud asja materjalidega, nõustub hagejaga selles, et tõendamata on kostja poolt esitatud seisukoht, mille kohaselt on hageja ja kostja vahelised võlasuhted seotud hageja ja XXOÜ vahelise kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr XXXXX. Eelnimetatud asjas tehtud 6.05.2014.a. kohtumäärusest ja 22.09.2014.a. kohtuotsusest /t.l. 46-52/ nähtub et asjaolu, et hageja ja XXOÜ jõudsid kokkuleppele tsiviilasja nr XXXXX lõpetamiseks kompromissiga, mis hiljem seoses teise seotud tsiviilasjaga siiski ei realiseerunud, ei oma puutumust hageja ja kostja vaheliste suhetega ning 21.02.2014 võlakirjaga. Ka hageja poolt viidatud kinnistute võõrandamistehingud ja kostja poolse võlakohustusega seonduv ei ole selle tsiviilasjaga seotud. Nii kinnistute võõrandamislepingus /t.l. 28-31/ kui käesoleva haginõude aluseks olevas võlakirjas puuduvad igasugused viited, mis lubaksid nimetatud võlasuhteid mingilgi moel siduda hageja ja kolmanda isiku XXOÜ vahel tsiviilasjas nr XXXXX allkirjastatud kompromissilepinguga /t.l. 32/. Veel enam – selle kompromissilepingu punktis 2 deklareerivad pooled so T P ja OÜ XXsõnaselgelt, et kokkuleppes sätestatule täiendavalt ei eksisteeri mingisuguseid muid vastastikuseid kohustusi ega nõudeid. Eluliselt usutav on, et juhul kui pooled oleksid hagi esemeks oleva rahalise kohustuse täitmise soovinud siduda täiendava tingimusena kokkuleppega, oleksid pooled seda ka kompromissilepingus ja/või võlakirja kirjalikult vormistatud dokumendis märkinud. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega selles, et hageja 27.02.2014.a. avaldus, millega hageja loobus tsiviilasjas nr XXXXX XXOÜ-ga sõlmitud kompromissilepingust, lõpetas ka hageja ja kostja vahelise võlasuhte. Esmalt on tegemist erinevate isikute vaheliste erinevate võlasuhetega. Teiseks ei ole eluliselt usutav, et kostja, kes XXOÜ juhatuse liikmena oli paratamatult teadlik hageja 27.02.2014.a. avaldusest, ei astunud mingisuguseid samme, et

2-15-6883 21.02.2014.a. allkirjastatud võlakirjaga võetud kohustust tühistada või muuta, kuigi ta pidas neid omavahel seotuks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks esitanud hagejale antud võlakirja tagastamise nõuet. Kostja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust sellele, miks pidi hageja kompromisskokkuleppe lisatingimusena sõlmima võlakokkuleppe kostjaga, mitte XXOÜ-ga, kuigi viimasel oli hageja kinnitusel kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Hageja, erinevalt kostjast, on veenvalt põhjendanud, et kõik kirjeldatud asjaolud kinnitavad, et viidatud õigussuhted olid paralleelsed ning teineteisest sõltumatud ja tehingu osapooled käsitlesid neid algusest peale eraldiseisvana. Hageja kostja vastuväiteid ei tunnista ja neid ei kinnita ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid. Nii nagu hagejale, jääb ka kohtule arusaamatuks kostja seisukoht, mille kohaselt tuleb hagejal võlatunnistuse tõendamiseks esitada kohtule võlakiri. Käesoleval juhul on hageja võlakirja kohtule koos hagiavaldusega esitanud, kostja on oma vastuväidetes ise kinnitanud, et on sellise võlakirja hagejale andnud ning puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks võlakirja tagasi võtnud või selle tühistanud. Seetõttu puudub poolte vahel ka vaidlus sellest, et võlakiri on kehtiv, on antud tingimusteta ja kostja on võlakirja hagejale oma rahaliste kohustuste täitmise tagatisena väljastanud. Võlakirja esemeks olev kohustus tuleb täita selles näidatud tingimustel. Kostja esitas menetluses taotluse, milles palus kohtul tunnistajana üle kuulata G L, kes teab väidetavalt anda ütlusi selle kohta, et võlakirja esemeks oleva kohustuse täitmine oli tingimuslikult seotud kompromisskokkuleppega tsiviilasjas nr XXXXX ning tõendada raha üleandmist kostja poolt hagejale. Kohus jättis nimetatud taotluse 30.09.3025.a. määrusega rahuldamata /t.l. 36-37/ põhjendusel, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, kuna senisele kohtupraktikale tuginedes ei ole võimalik raha üleandmist tõendada tunnistaja ütlustega, kuivõrd VÕS § 95 kohaselt on võlgnikul õigus kohustuse täitmisel nõuda kirjalikult vormistatud kviitungit. Lisaks eelnevale ei oma raha üleandmise fakt käesolevas vaidluses ka õiguslikku tähendust. Teiseks leidis kohus, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tagantjärele sisustada või muuta kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepet. G L ei ole olnud ei tsiviilasjas nr XXXXX ega hageja ja kostja vahelise võlasuhte pooleks ega poole esindajaks. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole esitanud seisukohti mille põhjal saaks asuda järeldusele, et hagi aluseks olev võlakiri on tühine või selle esemeks olev kohustus täidetud. Kostja väiteid, mille kohaselt on tegemist tingimusliku võlakohustusega, asjas esitatud tõendid ei kinnita. Samuti ei olnuks vastavat asjaolu võimalik tõendada kostja poolt taotletud tunnistaja ütlustega. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1500 eurot ja viivisintressina 1500 eurot.

6.2.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulu on ülepaisutatud ja hageja avaldus menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt. 1) Hageja lepinguline esindaja on koostanud ja esitanud 7. mail 2015 hagiavalduse, eelnevalt selgitanud välja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja lepingulisel esindajal on selleks väidetavalt kulunud 2,6 tundi. Kostja on seisukohal, et kuna tegemist on ühel võlakirjal põhineva haginõudega (ei ole tegemist keerulise kohtuvaidlusega) ja hagiavalduse sisuline osa moodustab menetlusdokumendist vaid ühe lehekülje, on põhjendatud ja vajalik aeg märgitud dokumendi koostamisel mitte rohkem kui 1 tund. 2) Hageja lepinguline esindaja on 15. juunil 2015 analüüsinud kostja vastust, millele tal on kulunud 1,5 tundi ja koostanud 6. juulil 2015 kostja seisukohtadele vastuseisukoha, millele tal kulus 2,7 tundi. Seega kulus hagejal väidetavalt hagivastusele vastamiseks kokku 4,2 tundi. Kostja on seisukohal, et kuna tema hagivastuse tekst asub 1,5 leheküljel ja ei ole õiguslikult keeruline, ei saanud sellega tutvumiseks ja selle suhtes seisukoha kujundamiseks kuluda üle 0,2 tunni. Seisukoht, mille hageja lepinguline esindaja 6. juulil 2015 koostas, on vaid kahel leheküljel ja seega selle koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu sai olla mitte rohkem kui 2 tundi. 3) 13. oktoobril 2015 koostas hageja lõppseisukoha, millele tal väidetavalt kulus 0,8 tundi. Hageja lõppseisukoht koosneb 15 reast tekstist. Ülejäänud menetlusdokument on menetluskulu nimekiri ja avaldus menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 lahendi p-s 12 seisukohale, et kuna menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6.3.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja menetluskulu on osaliselt ülepaisutatud ja hageja avaldus menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja käesoleva menetlusega seonduvalt teinud järgmised toimingud: 1) 07.05.2015 – haginõude aluseks olevate asjaolude selgitamine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. Hageja lepingulisel esindajal on selleks väidetavalt kulunud 2,6 tundi. Kohus leiab, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, et põhjendatud ja vajalikuks selle koostamise ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud ajaks tuleb lugeda 2 tundi. Kuna antud juhul ei ole tegemist keerulise kohtuvaidlusega ja hagiavalduse sisuline osa moodustab menetlusdokumendist vaid ühe lehekülje, ei saa selle vormistamist pidada õiguslikult keerukaks. 2) 15.06.2015 – kostja vastuse analüüs, nendes esitatud asjaolude väljaselgitamine, selgituste edastamine kliendile. Hageja lepingulisel esindajal on selleks väidetavalt kulunud 1,5 tundi. Kohus leiab, et kuna kostja hagivastuse tekst asub 1,5 leheküljel ja ei ole õiguslikult keeruline, ei saanud sellega tutvumiseks ja selle suhtes seisukoha kujundamiseks kuluda üle 1 tunni. 3) 06.07.2015 – vastuse koostamine kostja vastuseisukohtadele vastavalt kohtu nõudele. Hageja lepingulisel esindajal on selleks väidetavalt kulunud 2,7 tundi. Seisukoht, mille hageja lepinguline esindaja 6. juulil 2015 koostas, on vaid kahel leheküljel ja seega selle koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu sai kohtu arvates olla mitte rohkem kui 2 tundi. 4) 13.10.2015 – asjas lõppseisukoha kujundamine ja kohtule esitamine kohtu poolt antud tähtajaks. Hageja lepingulisel esindajal on selleks väidetavalt kulunud 0,8 tundi. Tutvudes kõnealuse dokumendiga /t.l. 41-42/ nähtub, et hageja lõppseisukoht koosneb selles dokumendis 13 reast tekstist. Ülejäänud menetlusdokument on menetluskulu nimekiri ja avaldus menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 lahendi p-s 12 seisukohale, et kuna menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

2-15-6883 menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on kohus arvamusel, et hageja 13. oktoobri 2015 menetlusdokumendi osa, mis vajas õigusteadmisi, koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 0,5 tundi. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusteadmisi omava isiku poolt menetlusdokumendiga tutvumisel ja menetlusdokumentide koostamisel on 5,5 tundi. 5) Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 1140 eurot. Hageja väidab, et tema lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamisele 7,6 tundi. Seega on talle osutatud õigusabi tunnihinne 150 (1140 eurot : 7,6 tundi) eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-115-14 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks õigusabi tunnitasuks 2011.a. hagimenetluses 147.49 eurot (3-2-1-98-13, punktid 4, 9, 13 koosmõjus). Arvestades eeltoodud seisukohti ja mõningast hinnatõusu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot õigustatud ning vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu seega kokku 825 eurot (150 eurot x 5,5 tundi). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Seega kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulusid kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt lisaks menetluskuludele välja viivisintressi hageja kasuks kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt nende suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.