Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1(13)

2-12-46047 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 10. augustil 2012 umbes kell 14.07 Maxima kaupluses, aadressil Tiimanni tänav 20, Narva, ostu. Pärast ostu eest raha maksmist hakkas hageja kassaliinidest väljapääsu poole liikuma, kuid ootamatult oli kostja II poolt kinni peetud. Kostja II juhatas hagejat turvaruumi ja palus tal kõik oma asjad taskutest välja võtta. Selle vastu palus hageja kostjat II, et ta tutvustaks end ning lülitaks pimedas ametiruumis valguse sisse, mitte ükski valgustuslamp ruumis ei põlenud. Samuti palus hageja kutsuda kohale tunnistajad. Kuna kostja II keeldus hageja palvete täitmisest, siis palus hageja kutsuda kohale politsei ja anda ettevõtte juhatuse telefoninumber. Politsei kutsuti välja. Mõne aja pärast, enne politsei kohale jõudmist, tuli turvaruumi turvatöötaja, kes samuti ei viitsinud hageja palveid täita. Turvatöötaja kaardile kirja pandud nime sai hageja näha peale turvaruumis valguse sisse lülitamist ja hageja sai teada, et tegemist on Securitas Eesti AS turvatöötajaga. Hageja soovis tutvuda kostja II ja turvatöötaja ametijuhendi ja läbivaatuse protseduuri reeglitega, kuid ka nimetatud palvetest oli hagejale järsult keeldutud. Umbes 5 minutit enne politsei kohale jõudmist lülitati turvaruumis valguse sisse. Seda tegi kostja II vajutades vastavale nupule. Pärast valguse sisse lülitamist küsis hageja kostjalt II tema nõuete kohta ja nõustus oma suhtes läbivaatuse rakendamisega. Kuid hagejale vastati, et läbivaatus toimub politsei juuresolekul. Pärast politsei kohale jõudmist ütles hagejat kinni pidanud kostja II oma nime. Niimoodi sai hageja lõpuks teada kostja II nime. Samuti tehti hagejale teatavaks nõuded. Hageja kohe täitis kõik talle esitatud nõuded. Läbivaatuse tulemusel tuvastati, et hagejal olid kaasas ainult temale kuuluvad isiklikud asjad ja makstud ostud. Hagejale lubati ära minna. Hageja leidis, et kostja II käitumine on etteheidetav ja väärib taunimist kõrgemalseisva organi poolt. Seega pöördus hageja pretensiooniga kaupluse juhataja poole. Hageja polnud juhataja formaalsete vabandustega rahul ja pöördus 14. augustil 2012 vastava kaebusega Politsei- ja Piirivalveameti poole (PPA). PPA oma vastuses kirjutab, et turvaruumi videovalvekaamera salvestisest on näha, et umbes poolteist minutit peale turvaruumi sisenemist näitab kostja II oma töötõendit samal ajal, kui hageja toolil istub. Hageja rõhutab, et kostja II vaid raputas mingit tema kaelas rippuvat kaarti. Hageja ei välista, et tegemist võis olla kostja II töötõendiga, kuid kaardile kirja pandud teksti ta ei näinud. Seega tutvustamine toimus vaid formaalselt, kuid tegelikult ei saanud hageja kostja II nimi ja ameti nõuetekohaselt teada. Samuti see fakt, et kostja II tegi seda vaid poolteist minutit peale turvaruumi sisenemist iseenesest viitab sellele, et kostja II ei tutvustanud end varem (ei kassaliinide juures ega ka ruumi sisenemisel). Hageja rõhutab, et ta sai kostja II nime teada ainult pärast politsei kohale jõudmist. Seda peab kinnitama nii turvatöötaja kui ka politsei töötajad. Kosta II amet jäi hagejale teadmata. 2(13)

2-12-46047 Kinnipeetud isikul on alati õigus teada, kes teda kinni pidas. See elementaarne nõue tuleb täita ka ilma seadusesse kirja panemiseta. See tuleneb heast tavast ja üldtunnustatud käitumisnormidest ning viisakusreeglitest. On arusaamatu, miks kostja II jättis hagejale oma nime ja ameti kohe nõuetekohaselt nimetamata. Pärast PPA-st vastuse saamist esitas hageja 12. septembril 2012 kostjale I teise pretensiooni, milles palus tunnustada kostja II tegevuse õigusvastasust ja hüvitada mõistliku mittevaralise kahju. Hiljem helistas hagejale kaupluse valvejuhataja, kes rääkis kahju hüvitamise võimalusest ja küsis ka hüvitise summa kohta. Hageja ei nõudnud mingit konkreetset summat ja palus talle vastata kirjalikult. Kuid juba järgmisel nädalal 24. septembril 2012 sai hageja kirjaliku vastuse, milles Maxima kaupluse kvaliteedi liini nõuandja Jana Nestra teatas, et Tiimanni 20, Narvas asuva Maxima XX kaupluse sisevalvetöötaja käitus õiguspäraselt ja et kahju tekitamine kõnealuse juhtumi käigus ei ole tõendatud. Hageja arvab, et kostja II tegevus oli õigusvastane ja see põhjustas hagejale õigusvastase mittevaralise kahju tekitamise. Õigusvastaseks teoks on kostja II tegevus kuni politsei kohale jõudmist. Kostja II tegevust, mis tõi kaasa kahjuliku tagajärje tekkimise hagejal, saab kvalifitseerida õigusvastaseks. Hageja tunnistab, et üldiselt see fakt, et kostja II jäid end kohe nõuete kohaselt tutvustamata ei anna iseenesest alust mittevaralise kahju väljanõudmiseks. Sama puudutab ka kinnipidamise toimingut. Hageja nõustub, et süüteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinnipidamine, isegi ebapädeva isiku poolt, ja hiljem kinnipidamiseks aluse puudumise tuvastamine ei pruugi tekitada isikule mittevaralist kahju. Isikul küll tekivad psühholoogiline pinge ja ebamugavuse tunne. Seega eraldivõetuna ei riiva need teod hageja õigusi nii intensiivselt, et saaks rääkida rahaliselt kompenseeritava mittevaralise kahju tekitamisest. Samas leiab hageja, et käesolevas olukorras on piisav alus rääkida mittevaralise kahju õigusvastasest tekitamisest ja selle rahalisest hüvitamisest. Hagejale tekitatud kahju on õigusvastane, kuna see tekitati hagejalt vabaduse võtmisega. Antud juhul seisnes vabaduse võtmine kostja II aktiivse käitumise aktis, millega piirati hageja liikumis- ja tegutsemisvabadust. Kostja II käskis kaupluseruumis viibival hagejal võimaliku varguse fakti tuvastamiseks endaga kaasa tulla ning sulges hageja turvaruumi. Pärast ruumi sisenemist käskis ta hagejat kohe kõik oma asjad lauale välja panna. Seega ei saa öelda, et kostja II ainult juhatas hagejat turvaruumi. Tegemist oli hageja tõelise kinnipidamisega kostja II poolt. Hiljem kohale tulnud turvatöötaja ei hakanud oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid täitma. Tema kohalviibimine oli formaalne. Mitte turvatöötaja, vaid sisevalvetöötaja ise otsustas, kas valgust sisse lülitada või mitte. Turvatöötja ei teinud kostjale II märkust valguse kohta. Turvatöötaja selline käitumine on hagejale samuti arusaamatu. Kostja II puhul on tegemist sisevalvetöötajaga. Turvaseaduse § 18 lg 1 kohaselt sisevalve käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus, kes valvab ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse omandis või valduses olevat vara. Sama paragrahvi lõige kaks ütleb, et sisevalvel on keelatud osutada turvateenust, millest omakorda tuleneb, et sisevalvetöötajale ei laiene turvatöötaja õigused ja kohustused, sealhulgas õigus süüteos kahtlustatavat inimest, kes ei ole ettevõtte töötaja, kinni pidada. Seega kostjal II kui sisevalvetöötajal puudus õigus hageja kinnipidamiseks. Kostjal II puudub pädevus nimetatud toimingu teostamiseks. Tal puudub ka vastav väljaõppe ja kvalifikatsioon. Vaatamata sellele teostas kostaja II hageja suhtes vabaduse võtmise.

3(13)

2-12-46047 Vabaduse võtmise puhul on tegemist absoluutse õigushüve kahjustamisega, mis omakorda eeldab teo õigusvastasust. Kinnipidamine on isiku vabadusõigust oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ja vastavate reeglite/nõuete täitmist. Teise isiku absoluutsete õigushüvedega peab igaüks arvestama ning hoiduma nende kahjustamisest. See tähendab sealhulgas ka seda, et reeglina võib isiku kinnipidamist teostada ainult selleks pädev isik. Hageja lisab, et turvaruum, kus teda kinni peeti, üldse ei sobinud läbivaatuse läbiviimiseks. Laud, mille peale hagejale pakuti oma asju välja panna, oli täis teisi võõraid asju. Kuna turvaruumis oli pime, siis ei saanud hageja täpselt näha, mis asjad laua peal olid. Samuti palus hageja korduvalt tutvustada teda kostja II ametijuhendiga ja ka tema õigustega. Nimetatud palved jäid rahuldamata. Kõik see viitab sellele, et kostja II ei suhtunud hageja vabaduse võtmisse tõsiselt ega püüdnud vähendada sellega kaasnevate ebamugavuste ulatust. Kostja II teo otseseks tagajärjeks on hageja liikumis- ja tegutsemisvabaduse piiramine. Kostja II poolt hageja vabaduse võtmine vahetult põhjustas selle, et selle jooksul oli hageja sunnitud kannatama väärikust alandava kohtlemise ja heade kommete vastase tahtliku käitumise pärast, mis tekitas hagejale õigusvastase mittevaralise kahju. Kuna hageja liikumis- ja tegutsemisvabadus oli piiratud, siis ei saanud ta ise otsustada, kas sellist käitumist taluda või minna ära. Ruumist lahkumist saaks kostja II lugeda põgenemise katseks. Hiljem tulnud turvatöötajal oli küll pädevus isiku kinnipidamiseks, kuid tema formaalne kohalviibimine turvaruumis ei muutunud kostja II tegevust õiguspäraseks. Seda enam jätkas kostja II takistamatult oma õigusvastast tegevust. Seega mittevaralise kahju tekitamine vabaduse võtmise tõttu põhjustatakse mitte niivõrd vabaduse võtmise faktiga pädevuseta isiku poolt, vaid ennekõike sellega, et selle tõttu pidi hageja edaspidi taluma kostja II heade kommete vastast käitumist ja enda väärkohtlemist. Nimetatud kostja II õigusvastane käitumine ei tulenenud vabaduse võtmisest, vaid kaasnes selle protsessiga. Juhul, kui vabaduse võtmine ei toimuks üldse, siis puuduks ka alus nimetatud hagi esitamiseks, kuna hagis esile toodud asjaolusid poleks olnud. Piisaks seda, kui vabaduse võtmise tõttu poleks hageja sunnitud taluma kostja II punktides 2 ja 3 kirjeldatud õigusvastast tegevust. Selleks oli 2 võimalust. Esiteks, kui vabaduse võtmine toimuks algusest peale pädeva isiku poolt, siis kogu kinnipidamise protsess toimuks nõuetekohaselt ja hageja ei peaks taluma ka seda kaasnevat õigusvastast käitumist, kuna selline õigusvastane käitumine üldse puuduks. Teiseks, kui kinnipidamise jooksul ei käituks kostja II väärikust alandavalt ja heade kommete vastaselt. Hageja ei hakkaks kinnipidamist vaidlustama, kui see toimuks vähemalt ilma väärikust alandava kohtlemiseta ja heade kommetega kooskõlas. Seega kostja II delikt on mittevaralise kahju põhjuseks ning on olemas kostja II vastutust täitav põhjuslik seos. Ei saa öelda, et oma pädevuse piiridest väljudes ja hageja suhtes käitudes oli kostja II hoolas kas objektiivselt või subjektiivselt. Ta teadis, et tal puudub pädevus hageja kinnipidamiseks. Üldine käibekohustus sisaldab ka keeldu kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid. Kehtib üldine põhimõtte, mille kohaselt peab isik, kes loob oma tegevusega ohu teiste isikute õigushüvedele, võtma tarvitusele piisavaid mõistlikke abinõusid, et vältida selliste õigushüvede kahjustamist või vähendada võimalike kahjustuste hulka või nende tagajärgede ohtlikkust. Kostja II otsustades hagejat ise kinni pidada pidi vähemalt vähendama võimaliku kahju hulka, sh vältima väärikust alandavat kohtlemist ja heade kommete vastast käitumist. Kuid kostja II tegutses hoopis vastupidi. Kostja II käitus hageja suhtes algusest peale õigusvastaselt. Kõiki asjaolusid arvestades pole see andestav. Samuti pole tõendatud, et hageja käitus sellisel viisil, et tema kinnipidamine pädevuseta isiku poolt oli hädavajalik. 4(13)

2-12-46047 Kinnipidamisel sunniti hagejat kannatama tema väärikust alandava kohtlemise pärast. Tegemist on isiku väärikuse kui isikliku õiguse kahjustamisega. Sellise absoluutse õigushüve kahjustamine on eelduslikult alati õigusvastane. Hageja arvab, et kogu kinnipidamise protsess kuni politsei saabumiseni oli tema väärikust alandav. Hageja oli sunnitud viibima hämaras turvaruumis peaaegu politsei kohale jõudmiseni, so umbes 11 minutit. Valgus tuli ainult mõnedest arvuti monitoridest, kuid mitte üks valguslamp ei põlenud. Ostukviitungi teksti lugemiseks pidi hageja kasutama oma mobiiltelefoni taskulampi. Ametiruumi uks oli kohe pärast hageja ruumi sisenemist suletud. Hagejal polnud võimalust pimedast ruumist välja minna, kuna kostja II saaks vastavat käitumist käsitleda põgenemise katsena. Kostja II ega hiljem kohale tulnud turvatöötaja ei reageerinud hageja palvele lülitada ruumis valgus sisse. Hageja rõhutab, et valgustus lüliti sisse alles mõned minutid enne politsei saabumist. Turvatöötaja viibis samuti hämaras ruumis. Hageja istus pimedas ruumis vähemalt 10 minutit ja 30 sekundit. On loogiline ja mõistlik, et igaüks, keda peetakse kinni pimedas ruumis läbivaatuse eesmärgiga, palub kohe valgustuse sisse lülitada ja ei oota selleks 10 või rohkem minutit. Turvatöötaja märgib oma 03. septembri 2012 seletuses, et kostja II ja hageja vahel oli konflikt ning kostja II keeldus valgustust sisse lülitamast. Seega leiab kinnitamist see fakt, et kostja II keeldus valgust sisse lülitamast ja et hageja palus teda seda teha. Hageja kinnipidamisel hämaras ruumis 11 minuti vältel ilma selleks erilise põhjuseta riivati hageja õigusi suuremal määral, kui ebamugavused, mis tavapäraselt kaasnevad turvaruumi paigutamisega läbivaatuse eesmärgil. Kostja II ei võtnud isegi vaevaks hageja palvetele midagi vastata, näidates sellega hageja õigusetut seisundit. Hageja oli sunnitud alluma kostja II hetkesoovidele ja tundis oma võimetust. Hämaras ruumis istumine oli hirmuv. Kuna valguse sisse lülitamata jätmise põhjused olid hagejale arusaamatud, siis hakkas ta oma turvalisuse pärast muretsema. Hageja leiab, et hämaras ruumis valguse sisse lülitamine on igale mõistlikule isikule iseloomulik ja see tuleb teha ka ilma palveta. Eriti siis, kui tegemist on isiku kinni pidamisega. Samas see tuleneb ka objektiivsetest hoolsusnormidest. Keelatud on jääda tegevusetuks olukorras, kus isik on loonud oma õigusi kasutades ohu teiste isikute absoluutsetele õigushüvedele. Ohuolukorra loonud isik peab tegema kõik mõistliku selleks, et oht ei realiseeruks. Kehtib üldine põhimõtte, mille kohaselt peab isik, kes loob oma tegevusega ohu teiste isikute õigushüvedele, võtma tarvitusele piisavaid mõistlikke abinõusid, et vältida selliste õigushüvede kahjustamist või vähendada võimalike kahjustuste hulka või nende tagajärgede ohtlikkust. Hagejat kinni pidades on kostja II loonud hageja õigushüvele (vabadusõigusele) ohu. Oma tegevust jätkates pidi ta käituma sellel viisil, et vähendada võimalike kahjustuste hulka. Käesolevas olukorras oli hämaras ruumis valguse sisse lülitamine sellise käitumise üheks osaks. Hageja on sattunud ebasõbralikult meeletatud sisevalve töötaja seltsi, kes olles teadlik, et ta rikkus kinnipidamise protseduuri reeglid, jätkas oma alandavat kohtlemist hageja suhtes. Oma käitumisega näitas kostja II ka oma eelispositsiooni tekkinud olukorras. Kostja II andis mõista, et hageja on piisavalt kaitsmatu ja et tema õigusi ja palveid ei pea vajalikuks arvestada. Kostja II kasutas ära hageja teadmatust tema kui sisevalve töötaja õigustest ja kohustustest. Samuti ka turvatöötaja tegevus eksitas hagejat, kuna viimasel ei tekkinud kahtlust kostja II pädevuse suhtes. Kostja II ei suvatsenud end normaalselt tutvustada, ei tutvunud hagejat tema õigustega, ei reageerinud hageja palvetele lülitada valguse sisse. Siinjuures leiab hageja, et pole sellist käitumist ära teeninud. Kõik need kostja II teod kogumis väljendasid kostja II põhjendamatult halvustavat ja väärikust alandavat suhtumist hagejasse, mis on samuti vastuolus üldise käibekohustusega. Hageja julgeb eeldada, et sellise kohtlemise eesmärgiks oli tekitada hirmu ning murda hageja moraalne vastupanu. Selline olukord oli intelligentse ja korraliku isiku jaoks, kes ei pannud toime mingit 5(13)

2-12-46047 õigusvastast tegu, eriti alandav ja šokeeriv. Hageja ei suutnud isegi ette kujutada, et antud juhul on selline kohtlemine võimalik. Hageja vajas vaid minimaalselt austavat suhtumist endasse. Hageja leiab, et kostja II tegevuse tõttu oli tema väärikus alandatud. Käitudes hageja suhtes eespool kirjeldatud viisil oli kostja II vähemalt hooletu. Objektiivsete hoolsusnormide rikkumine kostja II poolt ei ole ka subjektiivselt andestatav. Ta ei järginud vastavalt asjaoludele temalt käibes oodatavat hoolsust. Seda ei õigusta isegi see, et kostjal II puudub vastav väljaõppe ja kvalifikatsioon. Isiku hämaras ruumis kinnipidamisel on seal valguse sisse lülitamine igale mõistlikule isikule iseenesest mõistetav tegevus. Seega kostja II on olnud nii objektiivselt kui ka subjektiivselt hooletu. Kostja II pidi hageja suhtes käitudes vältima väärikust alandavat kohtlemist. Antud juhul tähendab see, et ta pidi vähemalt lülitama hämaras ruumis valguse sisse. Olles hageja absoluutse õigushüve juba rikkunud (pidades hageja vabaduse kinni) pidi kostja II tervikuna tegutsema vähem kahjustataval viisil. Kuid hageja leiab, et kostja II käitus isegi otsese tahtlusega. Ei saa öelda, et kostja II vaid jättis käibes vajaliku hoole järgimata. Kostja II tegutses eesmärgipäraselt ja teadlikult. Siinjuures soovib hageja märkida, et tema enda tegu ei põhjustanud ega ajendanud nimetatud rikkumist. Kostja II tegevus ei saa pidada adekvaatseks ega lubatavaks reaktsiooniks hageja käitumise suhtes. Hageja leiab, et kostjal II puudus asjakohane motiiv tagada rikkumise läbi teiste seadustega kaitstud hüvede või kolmandata isikute või avalikkuse huvide järgmine. Lisaks eeltoodule oli kostja II tegevus ka vastuolus heade kommetega. Nimetatud delikt sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Hageja arvab, et vähemalt hämaras ruumis kinnipidamine ei olnud kooskõlas heade kommetega. Isiku pimedas ruumis hoidmine on vastuolus hea tava, üldtunnustatud käitumisnormide ja ka viisakusreeglitega. Iga mõistlik inimene saab sellest aru. Ei saa öelda, et kostja II vaid hoolikalt täitis oma tööülesandeid. Kostja II ei saanud põhjendada hagejale, millisel põhjusel ta ei või/ei soovi valgust sisse lülitada. Seda enam, ta üldse ignoreeris hageja küsimusi selle kohta. Oma käitumisega demonstreeris kostja II, et ta eirab tema ametijuhendist ning töösisekorraeeskirjadest tulenevaid põhimõtteid ning samuti ka hea tava ja üldtunnustatud käitumisreegleid. Mõistlik aeg valguse sisse lülitamiseks olnuks hageja hinnangul paar minutit alates ruumi sisenemisest, kuid kostja II tegi seda teadlikult vaid enne politsei kohale jõudmist, millest järeldub, et kostja II ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kinnipeetud hagejal ülemääraste ebamugavuste ja kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hageja on veendumisel, et kostja II tahtlus oli suunatud hageja kahjustamisele. Igale mõistlikule isikule peab olema arusaadav, et isiku kinnipidamine pimedas ruumis ilma selleks erilise põhjuseta võib põhjustada talle vähemalt mittevaraline kahju. Tundmatu pimedas ruumis sunniviisiline viibimine on hirmuv igale mõistlikule isikule ja see tekitab ka negatiivseid emotsioone, eriti siis, kui sind ümbritsevaid ebasõbralikult meeletatud isikud ei viitsi end tutvustada ega reageerida sinu loomulikele palvetele. See fakt, et valgus oli ikkagi sisse lülitatud vahetult enne politsei kohale jõudmist viitab sellele, et valguse sisse lülitamata jätmine polnud tingitud tehniliste riketega. Kostja II pidi ainult vastava nuppu vajutama. Mingil põhjusel ei soovinud kostja II seda teha. Hageja leiab, et kostja II tegutses vähemalt otsese tahtlusega. Vaatamata hageja palvetele, ei lülitanud kostja II valgust sisse teadlikult ja eesmärgipäraselt. See oli tema otsuseks jätta hagejat hämaras ruumis. Kostja II pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada hagejat. Sellise heade kommete vastase käitumise vältimise eesmärgiks on meie juhul kaitsta kinnipeetava isiku ülemääraste ebamugavuste ja kahjude eest, sh põhjendamatu kannatusi tekitava käitumise eest. Isegi kinnipeetud suhtes tuleb käituda heauskselt. Hageja alusetu hoidmine pimedas ruumis 6(13)

2-12-46047 on ülemäärast ebamugavust ja hingelisi kannatusi tekitav tegevus, mida hageja ei ole oma käitumisega põhjustanud. Samuti leiab hageja, et see on ka tema väärikust alandav kohtlemine. Hageja leiab, et oma hagis tõendas ta need asjaolud, mille esinemisega seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning on põhistanud ka temale tekkinud mittevaralisi halvemusi. Eeltoodut täiendab hageja järgmisega. Hagejale tekitati hingelist valu ja kannatusi. Toiminud intsident põhjustas hagejale negatiivseid emotsioone. Hageja on solvunud väärkohtlemise ja heade kommete vastase käitumise peale. Kostja II pidas sellist põhjendamatu käitumist võimalikuks ja kostja I lõppkokkuvõttes vaid püüab teda õigustada ja leida tema tegevustele selgitusi. Hageja on pettunud, kuna toimunud intsident näitas, et tema põhiõigusi ja vabadusi ei pruugi olla austatud ja see on isegi isikute poolt, kelle tegevus on suunatud julgeoleku ja korra hoidmisele. Hageja tundis oma kaitsmatus ja võimetus. Sellest omakorda tulenes tema meeleolulangus ja ärevus. Mingis osas põhjustas toimunud ka töövõime langust, kuna hageja vajas mõni aega, et läbielutud närvipingist ja šokist vabaneda. Toimunud mõjutas hagejat piisavalt intensiivselt ja tekitas sh hirmutunde, et selline ebaadekvaatne olukord võib korduda ja et tema õigusi jälle riivatakse järjekordse valve- või turvateenust osutava isiku poolt. Hageja mõtleb sellest iga kord kui poes käib. Negatiivsed tagajärjed kestsid ka sellepärast, et hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduda kõrgemalseisvate organite poole. Samuti häiris hagejat ka kostja I ebastabiilne suhtumine toiminud olukorda. Hageja suhtes oli alandav, kui kostja I nimel helistav isik esialgselt tunnistas kostja II tegevuse õigusvastasust, kuid hiljem hagejale vastati, et kostja II käitumine oli õiguspärane ja puudub alus kahju hüvitamiseks. Hageja nõuab õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mittevaraline kahju on õigusvastane, kuna kahju põhjustanud kostja II tegevus oli õigusvastane. Kostja II oli vähemalt hooletu ja käitudes heade kommete vastaselt oli tal tahtlus. Mittevaralise kahju tuvastamisel tuleb arvesse võtta kostja II tegude kumulatiivset mõju. Kuna kostja I kasutab kostjat II pidevalt oma majandustegevuses ja hagejale kahju tekitamine oli seotud selle majandustegevusega, siis arvab hageja, et kostja I samuti vastutab kostja II poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel. Kostja I ja kostja II vastutus on solidaarne VÕS § 137 lg 1 alusel. Kostja I vastuväited Kostja I hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja I teatab, et kostja II töötab kostja I juures töölepingu alusel sisevalve töötaja ametikohal ja tema tööülesannete hulka kuulub turvalisuse tagamine Maxima kaupluses Narvas aadressil Tiimani 20, sh kaupluses õigusrikkumiste ärahoidmine ja tõkestamine. Oma tööülesannete täitmisel olev kostja II pöördus 10. augustil 2012 hageja poole palvega näidata ostutšekki selleks, et kontrollida hageja käes oleva kauba vastavust tšekile. Kostjal II tekkis kahtlus, et hageja pani mingit kaupa enda taskusse. Kahtluse kõrvaldamiseks piisas kostjale II ostutšeki näitamisest, st kostja II ei kavatsenud paluda hagejalt isiklike asjade ja ostude näitamist. Kostja II selgitas hagejale, et ta on kostja I sisevalve töötaja ning selgitas ka kontrolli põhjuse. Hageja keeldus ostutšekki näitamast ebaviisakas vormis, koheselt hakkas solvama kostjat II ja ähvardama kaebuste esitamisega Kostja II peale. Selline agressiivne käitumine suurendas kahtlust ja kostja II palus hagejat tulla koos temaga kaupluse turvaruumi olukorra edaspidiseks väljaselgitamiseks, et vältida konflikti kaupluse klientide juuresolekul. Samal ajal kutsus kostja II politsei ja turvateenust osutava ettevõtte Securitas Eesti AS esindaja. Turvaruumis palus kostja II 7(13)

2-12-46047 hagejat näidata ka ostetud kaupu selleks, et veenduda, et hageja on tasunud kõikide tema valduses olevate kaupade eest. Hageja keeldus ostude näitamisest ja jätkas kostja II solvamist. Kohale jõudnud politseiametnikud teostasid hageja isiklike asjade ja ostude läbivaatuse, mille käigus hagejal tasumata kaupu ei leitud ning hagejal koheselt võimaldati ruumist lahkuda. Seoses juhtunuga vabandas kostja II hageja ees kohapeal kaks korda. Kostja I esitas 24. septembril 2012 hagejale vastuse hageja pretensioonidele e-kirja teel. Vastuse kohaselt käitus kostja II hageja suhtes õiguspäraselt. Nimetatud vastuses esitas kostja I hagejale ka vabandusi juhul, kui kostja II käitumine või väljendusviis ei tundunud hagejale piisavalt viisakaks. Hageja vabaduse võtmine või piiramine ei ole tõendatud. Hageja kinnipidamist kui sellist ei ole toimunud. Kinnipidamine eeldab isiku suhtes füüsilise jõu kasutamist liikumisvabaduse piiramiseks või ajutist vabaduse piiramist politsei või muu pädeva ametiasutuse poolt. Juhul, kui hageja ei oleks nõustunud tulema turvaruumi tema suhtes tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks, siis oleks ta saanud oodata politseid ja turvaettevõtte esindajat kaupluse saalis. Hagejat ei toodud turvaruumi füüsilist jõudu kasutades. Turvaruumis istus kostja II oma töölaua taga ja hageja istus pakutud toolile. Turvaruumis viibimise ajal ei teinud kostja II hageja suhtes mitte mingeid agressiivseid kehaliigutusi. Kostja II käitumine oli rahulik. Kostja I on seisukohal, et hageja viibimist hämaras turvaruumis ca 10 minutit, ei saa käsitleda hageja isikuõiguste rikkumisena. Tegemist ei ole ka hageja väärikust alandava kohtlemisega. Kostja II lülitas valgustuse sisse peale hageja esimest palvet. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II on ignoreerinud hageja palveid lülitada valgustus sisse. Kostja II lülitas turvaruumis valgustuse sisse ca 10 minutit peale hageja ruumi sisenemist. Kostja I selgitab, et kaupluse turvaruumides on valgustus tavaliselt välja lülitatud varguste ärahoidmise eesmärgil. Nimelt on tuvastatud, et ajal, mil turvaruumis on valgustus sisse lülitatud, suureneb varguste arv, kuna kaupluse külastajad näevad sisevalve töötajaid läbi klaasi ja arvavad, et nad on hõivatud (kaupluses toimuvat ei jälgita). Seega turvaruumis valgustuse puudumise põhjuseks ei olnud kostja II soov hirmutada hagejat või tekitada talle mis tahes füüsilisi või emotsionaalseid ebamugavusi, turvaruumis tuli ei põlenud juba hageja ja kostja II turvaruumi astumise hetkel. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kaupluses 10. augustil 2012 aset leidnud juhtumit, hageja viibimist turvaruumis ca 20 minutit asjaolude väljaselgitamise eesmärgil, ei saa käsitleda hagejale sellist hingelist valu tekitavaks sündmuseks, mis tooks endaga kaasa aluse nõuda kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja väidab, et tal tekkis moraalne kahju, kuid hageja ei ole tõendanud milliseid konkreetseid negatiivseid tagajärge on toonud kaupluses aset leidnud juhtum (tervisekahjustused, psüühika häired vms) peale selle, et see oli tema jaoks ebameeldiv. Mitte igasugune igapäevases elus juhtuda võiv ebameeldiv olukord ei too automaatselt isiku õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja II vastuväited Kostja II toetab kostja I vastuväiteid täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 8(13)

2-12-46047 Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel Vaidlust ei ole, et hageja viibis 10. augustil 2012 umbes kell 14.07 Maxima kaupluses, aadressil Tiimanni tänav 20, Narva, ning tegi kaupluses sisseoste. Kostja II puhul on tegemist kostja I sisevalve töötajaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 4, isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 128 lg 1 ja lg 5, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt, isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lg 5, mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lähtuvalt VÕS § 1045 lg 1 p 3,4,8, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanult vabaduse võtmisega; kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; heade kommete vastase tahtliku käitumisega, ning vastavalt VÕS § 1046 lg 1 ja lg 2, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus tuvastab esmalt, kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju või mitte. Hageja väitel tekitati hagejale hingelist valu ja kannatusi ning negatiivseid emotsioone. Hageja on solvunud väärkohtlemise ja heade kommete vastase käitumise peale. Hageja on pettunud, kuna toimunud intsident näitas, et tema põhiõigusi ja vabadusi ei pruugi olla austatud ja seda isegi isikute poolt, kelle tegevus on suunatud julgeoleku ja korra hoidmisele. Hageja tundis oma kaitsmatust ja võimetust. Sellest tulenes tema meeleolu langus ja ärevus. Mingis osas põhjustas toimunu ka töövõime langust, kuna hageja vajas aega, et läbielatud närvipingist ja šokist vabaneda. Toimunud mõjutas hagejat piisavalt intensiivselt ja tekitas hirmutunde, et selline olukord võib korduda ja et tema õigusi jällegi riivatakse järjekordse valve- või turvateenust osutava isiku poolt. Hageja mõtleb sellest iga kord, kui poes käib. Negatiivsed tagajärje põhjustas ka asjaolu, et hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduda kõrgemalseisvate organite poole. Kohus leiab, et hageja väide ei ole objektiivselt tõendatud. 9(13)

2-12-46047 Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, et vahejuhtumi ajal oleks hageja käitumine väljendanud tema psüühilisi läbielamisi või hingelist valu või kannatusi. Samuti ei tuvastanud kohus esitatud tõendite alusel hageja käitumises hirmutunnet. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks toiminud töövõime langus. Turvafirma töötaja seletuskirjast (t.l.94, tõlge t.l.-104, I kd) selgub, et hageja ja kostja II vahel toimus konflikt, samas teatas sama isik tunnistajana kohtuisatungil (t.l.-192, II kd), et hageja istus turvaruumis rahulikult, sealjuures väljendas vaid sõnadega rahulolematust, et teda kinni peeti, isegi hääletoon ei olnud kõrgendatud. Kostja II kirjeldab vande all antud ütlustes, et hageja oli ärritunud, käitus väljakutsuvalt, ähvardas, oli konfliktne (t.l.-191, II kd). Hageja ise väitis vande all antud ütlustega, et tundis ennast turvaruumis ebamugavalt (t.l.-190, II kd). Kohtule esitatud videosalvestise väljatrükkidest (t.l.-92-99, II kd) ja (t.l.-144-168, II kd) ei järelda kohus, et hageja käituks turvaruumis agressiivselt või väljakutsuvalt, samuti ei viita fotod sellele, et hageja tunneks end turvaruumis ebamugavalt. Hageja töövõime languse kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohtu küsimusele kohtuistungil (t.l.-193, II kd) vastas hageja, et tal ei ole tervisega probleeme. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Mittevaralise kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu saab vaid eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas, ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist tõendada. Kohus eeldab, et hagejal võis olla mittevaraline kahju, mis seisneb negatiivsetes psüühilistes reaktsioonides või emotsioonides, sealhulgas meeleolu langus ja ärevus, hirmutunne, pettumus, solvumine, mida hageja tundis oma sisemuses, kuid otseselt ei väljendanud. Järgmisena kontrollib kohus, kas kostjate tegevus on toonud kaasa hagejale mittevaralise kahju tekkimise (objektiivne teokoosseis). Hageja väitel põhjustas kostja II talle mittevaralise kahju vabaduse võtmisega. Vabaduse võtmine seisnes kostja II aktiivses käitumises, millega piirati hageja liikumis- ja tegutsemisvabadust. Kostja II käskis kaupluses viibival hagejal võimaliku varguse fakti tuvastamiseks tulla endaga kaasa turvaruumi ning ukse lukustamisega sulges hageja turvaruumi. Kohus jõuab järeldusele, et kostja II poolt hagejalt vabaduse võtmine ei ole tõendatud. Kostja II ei ole hageja tahte vastaselt piiranud hageja liikumis- või tegutsemisvabadust. PPA vastusest hageja kaebusele (t.l.-19, I kd) selgub, et vahetult peale 10. augusti 2012 juhtumit Maxima kaupluses esitatud kaebuses ei viita hageja vabaduse võtmisele ega ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et kaupluse sisevalvetöötaja oleks piiranud hageja tahte vastaselt hageja liikumis- või tegutsemisvabadust. Vastupidi, hageja märgib kaebuses (t.l.-16, I kd), et „Vaatamata sellele, et süüteo toimepanemise fakt polnud tuvastatud, kaebaja (s.o hageja – kohtu märkus) ei vaidle selle vastu, et teda üldse peeti kinni. Kaebaja tunnistab, et valvataval objektil süüteo toimepanemise ennetamine on turvatöötaja igapäevane ülesanne. On täiesti vastuvõetav, et turvatöötajal võiks mingil põhjusel tekkida kahtlus kaebaja poolt süüteo toimepanemises. Kuid kaebaja on äärmiselt nördinud selle peale kuidas nimetatud turvatöötaja käitus kaebaja suhtes kuni politsei kohale jõudmiseni.“. Vastuses PPA kirjale (t.l.-24, I kd) hageja vaidlustab tema kinnipidamise põhjusel, et sisevalvetöötajal ei ole õigust isikut kinni pidada, kuid hageja ei viita, millistes konkreetsetes toimingutes seisnes tema kinnipidamine. Varguses kahtlustatava isiku kinnipidamise kohustus on sisevalvetöötajale määratletud dokumendi „Sisevalve töötaja töökohustused“ p-s 18. (t.l.-74 pöördel, I kd). Konkreetseid juhendeid isiku kinnipidamiseks nimetatud dokumendis sisevalvetöötajale ei anta. Kuna turvaseadus (TurvaS) ei 10(13)

2-12-46047 kohaldu sisevalve töötaja suhtes (TurvaS § 20 lg 2), siis käesoleval juhul puudus kostjal II kui sisevalve töötajal õigus hagejat kinni pidada TurvaS § 32 mõttes. Sisevalve töötajal on õigus teha varguse kahtlusega isikule ettepanek oodata turvatöötaja või politsei saabumist ning selleks teha ettepanek suunduda turvaruumi. Isiku sulgemine turvaruumi selliselt, et isikul puuduks võimalus sealt tahmise korral väljuda, ei ole sisevalve töötajale lubatud. Kostja II poolt esitatud ettekandest (t.l.-59, tõlge t.l.-76, I kd) selgub, et kostja II tegi hagejale ettepaneku suunduda turvaruumi, samal ajal kutsus kostja II välja turvatöötaja ja politsei. Turvatöötaja kirjalikust seletusest (t.l.-94, tõlge t.l.-104, I kd) selgub, et turvatöötaja saabudes oli hageja turvaruumis, hageja turvaruumist väljumiseks soovi ei avaldanud. Turvatöötaja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt (t.l.-192 pöördel, II kd) turvaruumi uks ei olnud lukus, hageja turvatöötajale palvet ruumist lahkumiseks ei esitanud. Hageja poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja läks ise turvaruumi, keegi teda füüsiliselt ei mõjutanud (t.l.-189 pöördel, II kd). Hageja selgitab, et kassa juures kutsus kostja II hagejat turvaruumi ja hageja läks kostjaga II kaasa. Seda, et hageja suundus turvaruumi vabatahtlikult ning ei küsinud, kas ta võiks turvaruumist lahkuda, kinnitab ka kostja II poolt vande all antud ütlused (t.l.-190 pöördel, II kd). Hageja väitel kostja II lukustas turvaruumi ukse. Kohus leiab, et ei ole tõendatud ukse lukustamine eesmärgil, et hageja ei saaks turvaruumist väljuda. Kostja I on veenvalt selgitanud, et uks lukustati selleks, et vältida kaupluse töötajate, kes tulid küsima tualettruumi võtit, meelevaldset sisenemist ja väljumist turvaruumist. Peale ukse lukustamist ei esitanud hageja ka kostjale II nõuet ukse avamiseks. Kohus järeldab, et hageja suhtes kostja II ei tarvitanud sundi (füüsilist ega psüühilist) eesmärgiga toimetada hageja turvaruumi ning hagejal oli võimalus turvaruumist lahkuda, kuid hageja ise selleks soovi ei avaldanud. Hageja väide, et tal oli hirm võimaliku vägivalla ees, kui ta ei lähe turvaruumi või püüab turvaruumist väljuda, ei ole põhjendatud. Uurinud tõendeid kogumis, ei tuvastanud kohus, et kostja II käitumine oleks kuidagi saanud mõjuda hagejale ähvardavalt või esile kutsuda hirmu. Kohus järeldab, et kostja II poolt hageja vabaduse võtmine ei ole tõendatud ja seega puudub hagejalt vabaduse võtmise objektiivne teokoosseis. Kohus ei analüüsi hagejalt vabaduse võtmise õigusvastasust. Hageja väide, et kostja II on tekitanud hagejale vabaduse võtmisega mittevaralise kahju, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hageja väitel kohtles kostja II hagejat hageja väärikust alandavalt, mis seisnes pimedas ruumis kinnipidamises. Samuti kogu vaidlusaluse juhtumi kestel kohtles kostja II hagejat hageja väärikust alandavalt. Kohus leiab, et hageja väide pimedas ruumis kinnipidamise kohta ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole, et hageja sisenemisel turvaruumi seal laevalgustus ei põlenud. Laevalgustus lülitati sisse peale seda, kui hageja oli turvaruumis viibinud ligikaudu 10-11 minutit. Samuti ei ole vaidlust, et turvaruumis töötasid arvutimonitorid ning et turvaruumi klaasuksest paistis valgus turvaruumi. Hageja on seisukohal, et turvaruumis oli liiga pime. Kostja II leiab, et turvaruum oli piisavalt valgustatud ja puudus vajadus laevalgustuse sisse lülitamiseks. Kohus, analüüsinud asjas kogutud tõendeid kogumis, sealhulgas videosalvestise väljatrükid, tunnistaja ütlused ja poolte endi vande alla antud ütlused, järeldab, et turvaruum ei olnud pime. Turvaruum oli valgustatud selliselt, et seal oli võimalik vabalt liikuda, samuti luges hageja seinalt 11(13)

2-12-46047 sinna kirjutatud informatsiooni ja sisestas seda oma telefoni, hageja luges ka enda käes olevaid kassatšekke. Fotodelt on tuvastatav, et turvaruumi valgustasid kolm seal töötavat arvutimonitori, turvaruumi uks oli klaasist ja läbipaistev, turvaruumi põrandal on näha valgus, mis langeb sinna müügisaalist, kusjuures müügisaali valgusvihk ei ole selgelt välja joonistunud vaid sulandub turvaruumi põranda valgusesse. Fotodel on näha turvaruumis asuvate esemete detailid. Fotodel (t.l.-144,145,165,166, II kd) on näha, et turvaruumi ukse taga, müügisaalis seisva inimese kujutis on praktiliselt sama hästi valgustatud kui turvaruumis olevad isikud. Kohus järeldab, et turvaruum oli ilma laevalgustuseta ka piisavalt valgustatud, et hageja ei peaks tundma ennast ohustatuna või ebamugavalt ruumi pimeduse tõttu. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et kui turvakaamera kõrge valgustundlikkuse tõttu oleks turvaruumi kujutis salvestatud fotodele heledamalt tegelikkusest, oleks müügisaalist läbi turvaruumi klaasukse turvaruumi põrandale langeva valguse laik oluliselt heledam turvaruumi põrandast, nagu seda on arvuti monitoride kujutis, mille heledus on oluliselt tugevam kui turvaruumi üldine valgustatus. Müügisaalist turvaruumi langeva valguse laik põrandal on aga praktiliselt sama tugevusega kui turvaruumi põranda üldine valgustatus. Kohus nõustub kostjate selgitusega, et turvaruumi valgus peab olema hämaram kui seda on müügisaali valgustus, et vältida sisevalvetöötaja tegevuse jälgimist müügisaalist. Arvestades, et hageja viibis turvaruumis üle 10 minuti, on põhjendatud laevalgustuse sisse lülitamisest keeldumine, kuna see oli kostjale II otseselt vajalik tööülesannete täitmiseks kostja I vara kaitsel. Kohus leiab, et kostja II poolt laevalgustuse sisse lülitamisest keeldumine ei olnud hageja väärikust alandav kohtlemine. Hageja väide, et kogu kostja II käitumine hageja suhtes oli hageja väärikust alandav, ei ole tõendatud. Hageja väide, et kostja II ei tutvustanud ennast, ei ole tõendatud. Hageja ja kostja II vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja II esitas oma isikuandmeid sisaldava töötõendi hagejale tutvumiseks hiljemalt peale turvaruumi saabumist. Asjaolu, kas kostja nimetas oma nime ja ametinimetuse koheselt kassa juurde saabudes, ei ole poolte vande all antud ütluste omavahelise vastuolulisuse tõttu tõendatud, teistest tõenditest antud asjaolu ei selgu. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II oleks käitunud heade kommete vastaselt tahtlusega hagejat kahjustada. Kohus järeldab, et kostjale II ei ole toime pannud tegu, mis põhjustaks hagejale mittevaralise kahju tekkimise. Kostjas I vastutuse aluseks on hageja väitnud asjaolu, et kostja II oli kostja I sisevalve töötaja ning seetõttu kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II hagejale kostja II poolt tekitatud mittevaralise kahju eest. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja II oleks hagejale mittevaralist kahju tekitanud, ei vastuta ka kostja I hagejale tekkinud mittevaralise kahju eest solidaarselt kostjaga II. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Vastavalt TsMS § 132 lg 3 loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud 12(13)

2-12-46047 mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 2 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt TsMS 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilasja arutamise käigus kuulas kohus üle tunnistaja. Vastavalt TsMS § 160 lg 2 lõpeb tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Seega ei saa kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata enne, kui on selgunud tunnistajale makstava tunnistajatasu ja kulude hüvitise suurus. Tunnistajatasu ja kulutuste hüvitise rahaline suurus selgub peale tunnistaja poolt vastava taotluse esitamist ja selle lahendamist kohtu poolt või peale kolme kuu möödusmit kohtuistungist, kus tunnistaja osales. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole tunnistja tasu ja kulutuste hüvitamise taotlust esitanud ega ole ka möödunud kolme kuud kohtuistungist, kus tunnistaja osales. Kohus leiab, et menetluskulude rahaline kindlaksmääramine takistaks kohtuotsuse tegemist enne kolme kuu möödumist viimasest kohtuistungist ja seega tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.