nende Hageja: X X (isikukood: x; elukoht xxx; e-post xx) Hageja lepinguline esindaja: Indrek Nuut ja/või Leelia Kirs
(MALSCO
Law Office; e-post [email protected]); Kostja: X X (isikukood: x; elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: X X (isikukood: xxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen-Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-8071 tehtud 26.02.2018 kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud elatise suurust ning mõista välja kostjalt X X (isikukood: x) hageja X X (isikukood: x) kasuks igakuine elatis summas 430,24 eurot alates 05.04.2019 kuni X X täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-8071 lõpetati menetlus 26.02.2018 määrusega, millega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja kasuks igakuist elatist summas 450 eurot alates 01.03.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
2.Hageja lõpetas tegevuse ettevõtjana ning töötab töölepingu alusel. Tema uus sissetulek 15.01.2019 sõlmitud lepingu kohaselt on 1200 eurot (bruto) kuus. Lisaks lõppes hageja teise lapse ema vanemahüvitis, mis oli 1000 eurot kuus, 2019. a märtsist ning teise lapse emal ei ole võimalik praegusel ajal tööle minna. Seega on hageja töötasu pere ainuke sissetulek (lisaks riiklikule lapsetoetusele, mis on alates 2019. a 60 eurot ning lapsehooldustasule summas 38,36 eurot kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni).
3.Hageja nõustus elatise summaga, mis ei olnud temale eelmise vaidluse ajal jõukohane, veelgi vähem on hageja võimeline seda tasuma tänasel päeval. Kokkuleppe sõlmimisel panustas hageja oma säästudele ja suuremale palgale. Kokkulepitud elatis ei ole määratud lähtudes menetluses esitatud dokumentidest (hageja kuludest ja tuludest). Kui võtta aluseks hageja majanduslik olukord, siis on selge, et üle minimaalse elatise ta ei ole võimeline tasuma, kuna ta on oma pere ainus „leivateenija“. Ei ole õiglane olukord, kus tema teine laps, naine ning ta ise peavad elama puuduses väljamõistetud elatise tõttu.
4.Hageja märgib, et perekonnal peab jääma võimalus ka säästude kogumiseks. Täna see võimalus puudub, veelgi enam, hageja on pidevates võlgnevustes ja ei tule toime oma väljaminekutega. Elatise vähendamise tulemusena kostja vajadused ei saaks kannatada, kuna tema seaduslik esindaja (ema) omab keskmisest märkimisväärsemalt kõrgemat sissetulekut ning tal pole teisi ülalpeetavaid, seetõttu on tal võimalik lapse peale rohkem kulutada. Kostja on juba paari aasta pärast täisealine, kes sõltumata erivajadustest, ei vaja enam hoolt ja kulusid sellises mahus kui väike laps. Lisaks kuuluvad lapse emale mitmed korterid, mille pealt ta teenib üüritulu. Eelnevalt kirjeldatud põhjuste tõttu on tekkinud vajadus elatise vähendamiseks riikliku miinimumini.
5.Hageja palub vähendada elatise summat ning mõista välja hagejalt X X elatis tema lapse (kostja) X X kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni suuruses pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast või alternatiivselt kohtu poolt määratud muus hagejale jõukohases summas.
6.Hageja perekonna keskmised igakuised kulud ühes kuus on keskmiselt ca 1882 EUR:
1.kodulaen 100 eurot;
2.kommunaalkulud 288.62 eurot;
3.elukindlustus 40 eurot;
4.väikelaen 69 eurot;
5.G4S koduvalve 24 eurot;
6.telefoniarved (hageja ja tema abikaasa) 45 eurot;
14.kulutused enda vajadustele ja tervisele ning hobidele
15.kostja elatis 450 eurot
7.Hageja perekonna igakuised sissetulekud on järgnevad:
1.hageja töötasu on ca 1000 eurot kuus (neto);
2.hageja ettevõtlus - X X Group investeeringu tulu keskmiselt 324.16 eurot kuus;
3.hageja abikaasa Eesti Töötukassa toetus alates 07.03.2019 kuni 01.2020. a 495.83 eurot;
4.peretoetus kuni lapse 3a saamiseni 2020. a märtsis 98.36 eurot.
8.Hageja omandis on korteriomand (mis on hageja kolmeliikmelise perekonna eluase) ja sõiduauto. Lisaks on perekonna kasutuses liisitud sõiduauto.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja tööleping on kehtiv ja seda kinnitab tööandja tõend töötasude ja kinnipeetud maksude kohta. Kõik hageja enne eelmist kohtuasja kogutud säästud on juba kasutuses, et täita oma ülalpidamiskohustust kostja ees. Varasemalt tegeles hageja tõepoolest ka investeerimisega, kuid tänaseks on see tegevus sisuliselt lõpetatud. Hageja ettevõte pole küll registrist kustutatud, kuid sellel puudub aktiivne majandustegevus. Hageja väiksema lapse ema plaanib tööle naasta. Hageja väiksem laps sai omale lasteaia koha alates 2019. a augusti lõpust. Lasteaed asub kodust ligi 5 km kaugusel, mistõttu on perele vajalik ka teine sõiduauto, eelkõige seetõttu, et ema saaks last lasteaeda viia ja tuua. Auto olemasolu on vajalik ka perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (toit, arsti juures käimised jne).
10.On küsitav, kas lapsele on vajalik kuni 14 teraapiat nädalas, kuna see tähendaks 2 teraapiat päevas lisaks tavalisele õppetööle ja igapäevasele 4 tunnile emaga õppimisele. Hageja leiab, et liiga palju kõike nimetatut ei saa ka olla lapse huvides.
11.Seadusemuudatuse tulemusena hakatakse maksma keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot. Sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot. Ainuüksi seetõttu on alust vähendada hageja koormust elatise maksmisel.
12.Küsimusi tekitab olukord, kus kostja on omandanud 2 korterit suure laenuga (üle tuhande euro kuus), seejuures ise mitte teenides neilt üüritulu. Korterid on antud tasuta kasutusse kostja seadusliku esindaja äriühingule. Jääb arusaamatuks (isegi mitteusutavaks), miks on kostja välistanud laenuga ostetud korteritelt perele vajaliku sissetuleku teenimise või vähemalt laenumaksete hüvitamise ja suunanud üüritulu oma äriühingusse. Sellises olukorras on laenumakse näitamine kuluna põhjendamatu, sellise kuluartikli näitamine viitab suurele reservile sissetulekute ja väljaminekute vahel. Korterid asuvad uusehitistes (valminud 2017 ja 2018. a). Korteritelt teenitav üüritulu peaks ilusti katma laenumaksed ning ei ole välistatud, et tekib ka täiendav kasum. Ilmselt lähitulevikus saab kaetud ka sisustamisel tekkinud kahjum. Sellist kinnisvara omades, lisaks elukohale, on kummalised kostja seadusliku esindaja etteheited, et hageja elab oma perega luksuslikus korteris ja koos perega omab korterit Hispaanias. Lisaks kuulub kostja seaduslikule esindajale ka kinnisasi aadressil xxx (xxx). 3(18)
13.Kostja kuluartiklid on suuresti ülepaisutatud ja tõendamata. Isegi juhul, kui tegu on reaalsete kuludega, siis on kaheldav nende põhjendatus. Käesoleva tsiviilasja kulu ei ole põhjendatud kajastada, sest hagile vastuvaidlemine on kostja seadusliku esindaja enda valik. Kostja esindaja on märkinud, et lapse riiete igakuine kulu on keskmiselt 103 eurot. Ühtegi kviitungit väite tõendamiseks esitatud pole. Kui vaadata kontoväljavõtet, siis ei ole hagejal veendumust, et tegemist on just lapse riietele kulutatud summadega. Lisaks on hageja hinnangul igakuine kulu riietele ülepaisutatud. Kallimad riided peavad kauem vastu ning isegi kasvava lapse puhul nt jopet saab kasutada 2 hooaega. Kui tegemist on kasvava lapsega, siis ei ole mõistlik osta kõiki riideid kõige kallimaid, kuna nende kasutusaeg ei ole nii pikk. Ka tekitab hagejas küsimusi lapse vaba aja veetmise (sh ka juuksur, raamatud ja sünnipäeva) kulu. Hageja ei vaidle vastu sellele, et niivõrd palju on võimalik raha kulutada, vaid sellele, kas kogu kulu võib pidada põhjendatuks. Lisaks ei ole tõendatud, et tegemist on just lapse kuludega. Ka ei ole esitatud tõendeid apteegikulude kohta. Kostja on küll väitnud, et suur summa kulub akne raviks, aga vastavaid kviitungeid esitatud pole. Hageja leiab, et ka igakuised kulud lapse peale apteegis võivad olla ülepaisutatud. Hageja on seisukohal, et kostja suured kulud erinevatele teraapiatele on saanud võimalikuks tänu sellele, et kostja seaduslikul esindajal on võimalik selliseid kulusid teha. Samas ei ole kostja tõendanud nende põhjendatust ja vajalikkust. Silmas peab pidama, et antud olukorras võib hageja teine laps jääda selle tõttu puudusse, kuid kohus peaks eelkõige lähtuma sellest, et laste elatustase peaks olema võrdne.
14.Seoses investeerimiskontodega on selgelt näha, et hageja aktsiad on miinuses. Mitmed jooksvad kulud on kantud hageja abikaasa kontolt, mistõttu ei saagi nad olla hageja kontol nähtavad. Perekonnal on ühine majapidamine.
15.Kostja on välja toonud, et hageja tegeleb taas ettevõtlusega. Tõepoolest püüab hageja saada tööle ettevõtet, mis tegeleb siseuste müügiga, aga hetkel alustav ettevõte nõuab suuri investeeringuid ja mingeid reaalseid tulusid veel ei ole. Eesmärgiks on küll sissetuleku suurendamine, aga nii praegu kui lähima aasta-paari jooksul ei ole oodata sealt suuri tulusid (eriti võttes arvesse eriolukorrast tingitud majanduslangust, mille ulatust ei ole hetkel võimalik prognoosida).
16.Suur osa kostja sissetulekust (keskmiselt 1500 eurot kuus) läheb kahe korteri laenumaksetele, millest kumbki ei ole kostja elukoht. Hageja on seisukohal, et kui kostja ei ole võimeline toime tulema, siis on võimalik laenumakseid vähendada võõrandades üks korteritest.
17.X X X X OÜ töötasu brutosumma alates jaanuar 2019 kuni jaanuar 2020 on keskmiselt 4592.18 eurot. Enamasti on kostja seadusliku esindaja sissetulek oluliselt üle 3000 euro kuus (summa, mis laekub arveldusarvele), kuid eelmise aasta septembris laekus septembri töötasu summas 7758.75 eurot. Ka tekitavad küsimusi järgmised laekumised: 28.03.2019 laekus 2605.43 eurot, makse teostaja: x LLC , selgituses stock exercise pkey; 21.05.2019 laekus 2 300 eurot, makse teostaja: x, selgitus: müügist laekunud summa; - 15.11.2019 laekus 3 773.42 eurot, makse teostaja: X X X X LLC, selgitus: proceeds as a result of a sale donethrough X.
18.Hispaania 50 m2 korterit ei nimetanud hageja oma vara nimekirjas, kuna selle ostmiseks hinnaga 45 000 eurot tuli 25 000 eurot venna käest laenuna, tagatiseks tuleks korter anda vennale. Kui hageja korteri müüb, peab andma esmalt raha vennale. oli korteri ostuhind. 4(18)
Kostja vastus
19.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et hagejal on noorem laps, umbes 3-aastane. Seega ei saa hagejal noorema lapse olemasolu anda alust elatise vähendamiseks, sest laps ei sündinud pärast eelmist kohtumenetlust. Samuti ei saa nõuet arvestades olla asjassepuutuv kostja ema keskmisest suurem sissetulek. Kostja ema sissetulek oli sama suur enne elatisekompromissi ja hageja kinnitusel sai ta kostja ema töötasutõendi eelmise menetluse käigus kohtule esitatud materjalidest.
20.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema vajadused on pärast 2018.a. veebruarikuist kohtumäärust oluliselt suurenenud ja need peaksid prevaleerima kostja vajaduste ees. Seega ei ole tema kulude suurus asjassepuutuv.
21.Hageja sissetulekute suurus 1200 eurot brutotasuna ei ole esitatud töölepingu järgi usutav. Esiteks on see oluliselt vähem hageja deklareeritud igakuistest tegelikest kuludest. 1200 euro suurune brutotasu tähendab 925 euro suurust netotasu ja see on 561,63 euro võrra väiksem kui hageja igakuised kulud. Hageja selline kogusissetulek ei ole eluliselt usutav, eriti arvestades, et lisaks sellele on hageja tasunud ka elatist 450 € kuus. Teiseks ei ole tuvastatavad kohtule esitatud töölepingu tööandja nimel sõlminud isiku volitused ja seega töölepingu kehtivus, sest Aktsiaseltsi X & X seaduslikuks esindajaks A. X ei ole. Seega tuleb eeldada töölepingu tühisust. Kolmandaks on kohtule esitatud töölepingul ilmsed võltsimise tunnused. Trükitud lepingupõhi räägib selle sõlmimisest 16.01.2019, samas kui hageja poolt on see allkirjastatud väidetavalt 20.12.2018. Märgitust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et tema sissetulekud on võrreldes vaidlusaluse kohtumenetluse ajaga langenud. Praegusegi LinkedIn-i profiili järgi ta on professionaalne investor ja haldab mitmeid kliente, tema ettevõtet ei ole kustutatud. Sinna juurde hageja väide, et vaesuses elavas peres töövõimeline naine (tema väiksema lapse ema) ei tööta, ei ole eluliselt usutav.
22.Väär on hageja seisukoht, et ei saa nõuda, et ta võõrandaks oma praeguse elamispinna, kus elab tema uus pere. Kui tegemist oleks, tõepoolest, lihtsa kolmetoalise paneelmaja korteriga „Õismäe tagumises osas“, oleks see väide asjakohane. Hageja jätab aga ütlemata, et tema kodu X, ei ole mitte „Õismäe tagumises osas“, vaid see on kolmetoaline merevaatega korter Eesti kõige kallima elukinnisvara piirkonnas Merirahus Rocca-alMares turuväärtusega 190 000 – 200 000 eurot. Hageja kinnitusel on tema laenumaksed 100 eurot kuus, mis peab tähendama seda, et hageja on enamuse korteri hinnast pangale välja maksnud. Kui hageja ei suuda tasuda oma puudega lapsele elatist lapse vajaduste järgi, tuleb tal vahetada kallis korter odavama vastu ja anda oma erivajadusega lapsele selle vajadustele vastavat ülalpidamist.
23.Hageja säästude kogumine ei ole olulisem kui kostjale vajaliku hoolitsuse tagamine. Kui hageja praegustest sissetulekustest ei piisa, tuleb tal otsida endale tasuvamat tööd.
24.Hageja väited tema „võlgade“ kohta ei ole eluliselt usutavad. Koos hagiga esitatud eluasemekulude arvetest nähtub, et tal, tõepoolest, oli perioodil 2018.a. jaanuaris, nagu ka 2018 aprillist kuni 2018. oktoobrini võlgnevus, kuid esitatud arved lõppevad 2018 novembrikuuga, viimase poole aasta arveid ei ole esitatud, sest nendel võlgnevust ei ole. Samas nähtub ka võla tekke kuude arvetelt, et tarbitud veekogused nendel kuudel on 0 või 1-2 (mis ilmselgelt ei näita tarbimist). See tuleneb asjaolust, et hageja on aastaid elanud igal aastal kevadest kuni sügiseni mererannikul Hispaanias, nagu ta teeb ka praegu, alati samas linnas ja samas eramus. Hageja tavatses tasuda korraga mitme kuu kommunaalkulud oma Hispaania panga kontolt, samalt kontolt on ta teinud ka elatisemakseid kostja ema kontole. 5(18)
25.Kostja vajadused ei ole muutunud, vaid suurenevad. Tsiviilasjas 2-17- 8071 kohtule esitatud tõendid ja tšekid näitasid 1200 € lapse kulusid kuus. Pooled sõlmisid kohtus kokkuleppe, et isa maksab ema kätte elatist 450 €, sest isa lubas maksta sporditundide eest 136 € kuus ja toetada suuremate ostudega. Sporditundide eest tasumine jäi kompromissi kirjutamata ja see võimaldas hagejal sellest kokkuleppest kohe pärast kohtuistungit taganeda.
26.Lapsel on aastaid tagasi diagnoositud kognitiivse funktsiooni häire, sümptomaatiline epilepsia, peaaju väärarendid, Dandy-Walkeri sündroom. 01.04.2015 puudeotsuse järgi oli kostjal raske puue, millest tingituna vajas igal ööpäeval kõrvalabi suhtlemisel, juhendamist, järelevalvet, lisakulusid transpordile. See seisund ei ole muutunud.
27.Enamuse (umbes 65%) kuludest on kandnud lapsega kooselav ema. Kuludega toime tulemiseks on poeg pidanud loobuma muusikateraapiast, õpetajast ja vähendama teraapiate arvu Rehabilitatsioonikeskuses. Kostja 16. sünnipäev, koolilõpetamine ja muud suuremad kulutused olid ka ainult ema kanda. X on raske puudega laps, tema tervisele ja tuleviku elule on oluline, et ta saaks ravi ja toetust. Ema, kes elab võimete piiril juba 10 aastat, kantav koormus sisaldab teraapiaid 6-14 korda nädalas, ema õpetab last kodus iga päev 4 tundi nii tööpäevadel kui nädalavahetusel, külastab koos lapsega arste, viibib haiglas, annab ravimeid, arendab last igapäevaselt ja on toeks lisaks sellele, mida kõik vanemad oma nö tervete lastega teevad. Selle suure töö tulemuseks on see, et vaatamata olulistele arenguhäiretele on laps omandamas enamuse riiklikust õppekavast ja lõpetab praegu põhikooli.
28.Hageja nimel on korter, mis asub Guardamar del Segura linnakeses xxx, elamukompleksi „Puerto Principe 2“ 2. korrusel. Tõendi kohaselt kuulub korteri omandiõigus hagejale, kes sai täieliku eraõigusliku omandi müügi teel Guardamar del Segura linnas notar Don xxx poolt 23. septembril 2013 antud aktiga. Sellega on ümber lükatud hageja väited, et tema majanduslikud võimalused kostjat üleval pidada on ebapiisavad.
29.Esitatud kontoväljavõtetelt näitavad rahavood vaid bensiini tankimist automaattanklates, üksikuid toidupoemakseid, „konfidentsiaalseid“ makseid ja sularaha sissemakseid. Ülejäänud kulutusi, millele hageja viitab ja mis peaksid olema rohkem kui 1000 eurot kuus (toit, olme, lapseriided, juuksur, advokaadikulud jne), pangakonto väljavõttelt ei nähtu. See viitab, et hageja varjab oma sissetulekuid ja arveldab sularahas.
30.Hagejal on maaklerkonto X X Group LLC-s, mis teadupärast on USA väärtpaberimaaklerfirma, mille juures avatud konto omanikul on võimalik teha tehinguid erinevate finantsvaradega. Maailma väärtpaberiindeksid on viimaste aastate perspektiivis keskmiselt valdavalt siiski ainult tõusnud, seda ka lühemates ajahorisontides.
31.Asjakohased ei ole hageja väited, nagu ta ei peaks tasuma poja ravi eest, vaid sellele tuleb eelistada tema abikaasa kodus olemist. Hageja vajadused – 2 autot, korter Eesti kõige kallimas piirkonnas, riskantsetel turgudel kauplemine, elukindlustus, koduvalve, hobid, autoremont, hädareservi kogumine 3-6 kuud jms – ei prevaleeri kostja kui erivajadusega lapse vajaduste ees. Kui vanemad ei tööta ja teeni piisavalt, siis peavad mõlemad vanemad leidma parema töö, müüma vara, säästma. Aga säästa selle juures ei tohi olla haige lapse arvelt.
32.Kostja väide raske puudega lapse toetuse tõusu kohta järgmisel aastal ei ole asjassepuutuv, sest seda makstakse kuni 16-aastastele lastele. Kostja on juba 16. Ebatäpne 6(18)
on hageja väide, et hageja lapsi peaks kohtlema võrdselt. Neid peaks kohtlema võrdselt, kui nad oleksid võrdsed, ent erinevalt hageja nooremast lapsest on kostja 16-aastane ja erivajadusega.
33.V. Xle kuuluvad korteriomandid X , kus nad kostjaga koos elavad, ning X ja X V. X kasutuses on liisinguandja sõiduauto. Korteriomandid X ja X on omandatud eesmärgiga tagada kostjale kui eluaegse erivajadusega isikule elukoht, hooldus ja ülalpidamine terveks tema eluks, k.a. ajaks, kui tema vanemaid enam ei ole. Korterite eest tasub V. X igakuiseid laenumakseid kahe laenulepingu järgi kokku 1041,92 €. Sellele lisanduvad korterite kindlustusmaksed kokku ca 33.50 € kuus. Korterite valdus on antud V. Xle kuuluvale äriühingule X X OÜ väljaüürimise eesmärgil. Kõik korterite sisustamise kulud on kandnud äriühing, mistõttu praegu laekuvast üürist kaetakse sisustamise tõttu tekkinud kahjumit. Kõik korterite kasutamisega seotud kõrvalkulud kannavad üürnikud ja neid kostja ema ei kanna. V. X kasutuses on liisinguauto, mille eest ta tasub makseid ca 417 € kuus. V. X töötasu on 3200 € kuus, sellele lisandub lapse isa makstav elatis 450 € kuus. Pere eluasemeks oleva korteri laen on tasutud. Korteri igakuised kulud tarbitavate teenuste eest korteriühistu ees on aasta keskmiselt umbes 168 eurot kuus, elektri eest 42 eurot kuus, kahe mobiiltelefoni eest 24 eurot kuus, koduse telefoni, interneti ja TV eest 29 eurot kuus, joogivee eest 18 eurot kuus. Igakuised kulud seoses eluasemega on kokku aasta keskmiselt 281 eurot kuus. Sellest Xi osa on pool, s.t. 140 eurot.
34.Igakuised kulud toidule ja majapidamisarvetele on keskmiselt 370 eurot kuus. Sellest pool 185 eurot on Xi kulu. Lapse rõivaste kulu on 2019.a. jooksul olnud kokku 1131 eurot, s.o ca 103 eurot kuus. Lapsele ostetud raamatuid 2019. a jooksul kokku 122 euro eest, kulutatud vaba aja veetmiseks ja muudeks kuludeks 244 eurot, peetud sünnipäeva, mille kulu oli 222 eurot, ta käib kord kuus juuksuris 144 eurot (korra hind on 12 eurot). Sellised kulud kokku on olnud 1966 eurot aastas. Seoses menetletava hagiga on lapse kulud 2019.a. olnud kokku 1663 eurot. Lapse igakuiste ravimite kulu on aasta keskmiselt 85 eurot kuus. Lisatud väljavõttest nähtub, et pere ostud apteekidest on keskmiselt 110-120 eurot kuus.
35.Suurima osa lapse vajadustest moodustavad eripedagoogiline õpetus ja teraapiateenused. Nende kulu on aasta keskmiselt 568 eurot kuus: Nimetus
Kordi nädalas Teraapiad Reh. Keskuses 3 impulss Matemaatika
Inglise keel
Füsioteraapia/keh.kasvatus 3 Transport
Tartu haigla külastus (kord aastas)
KOKKU
Hind nädalas
52 nädalat kuu (aasta)
1.4
130,40€ nädal
6828€ aasta
568€ kuu
36.Xi vajadused on seega kokku 1244,80 € kuus (eluasemekulud 140 eurot, toit 185 eurot, rõivaste kulu 103 eurot, muud kulud kokku 1966 € aastas, s.t. 163,80 € kuus (2019.a. jooksul raamatud 122 euro eest, kulutatud vaba aja veetmiseks ja muudeks kuludeks 244
7(18)
eurot, peetud sünnipäeva 222 eurot, juuksur 144 eurot), ravimid 85 €, eripedagoogiline õpetus ja teraapia 568 eurot kuus).
37.Hageja on esitanud oma pangakonto kinnikatmata kujul. Selle varem kaetult esitatud ridadelt nähtub, et hageja on teinud korduvalt kandeid välismaale, s.h. enda nimele (20.12.2018 kanne 61, 21.12.2018 kanne 67, 9.01.2019 kanne 84, 12.04.2019 kanded 264, 265, 26.04.2019 kanded 295, 296, 13.06.2019 kanded 398, 399, 11.07.2019 kanne 464, 21.08.2019 kanded 547, 548). Hageja ei ole neid ülekandeid selgitanud, millest järeldub, et hagejal on välismaal majanduslikke huvisid, mida ta on soovinud varjata. Samuti nähtub, et hageja teeb tihedalt küll väikseid, aga regulaarseid ülekandeid valuuta konverteerimiseks EUR Tradeview eest. Arvestades hageja väidet, et ta enam aktiivselt aktsiaturgudel ei kauple, ei ole sellised kulud seletatavad muuga kui kauplemisega valuutas mujal kui X X Group kontol, sest vastasel juhul selliseid kulusid ei tehtaks. Samuti teeb hageja regulaarselt kulusid X konto kaudu, mis tähendab omakorda, et tal peab olema kas Mastercard või VISA krediitkaarte. Kuna hageja esitatud väljavõtetelt krediitkaartide makseid ei nähtu, peab hagejal olema veel pangakontosid, mis tema krediitkaartidega seotud on ja millelt ta krediiti tasub, mis omakorda viitab sissetulekutele, mida olemasolevad pangakontod ei näita. Muude kontode olemasolu teeb tõenäoliseks ka see, et esitatud pangakontodelt ei nähtu igapäevaseid toidupoemakseid, vaid ainult üksikuid, samas nähtuvad väljavõttelt kontole tehtud sularahasissemaksed. Hageja on menetlust läbivalt väitnud, et ta on oma uue pere ainus rahateenija, kuid igapäeva toidu- ja lapsekulude katmist olemasolevatelt kontodelt ei ilmne. Seega peab hagejal olema vara, mida ta käesolevas menetluses varjab.
38.X X Group konto väljavõttest nähtub järgmist. Olulisim info väljavõttel on konto väärtust 2018 ja 2019 perioodide alguses ja lõpus väljendav 1. lehekülje tabel „Change in NAV“. Alguskuupäeval 26.02.2018 on konto väärtus 38 515 eurot. 2018 a. jooksul on väärtpaberitehingutest saadud kahjum -12 753 eurot ja kontolt (rahas) välja kantud summa -17 271 eurot. Konto lõppseis 31.12.2018 on 7 525 eurot. Väljavõttel kajastatud toiminud väärtpaberitehingud on valdavas osas tehtud riskantsete derivatiivinstrumentidega (aktsia ja indeksoptsioonid). Tegemist on spekuleerimise ja kõrge riskiga kauplemisega, mitte säästmiseks ja stabiilse tulu teenimiseks sobiva investeerimisega. USA aktsiaturu peamine aktsiaindeks S&P 500 langes 2018 a. ca -6%, antud portfelli investeeringutest saadud kahjum (arvutatuna aasta alguse väärtuse suhtes) ca -33%. 2018 a. väljavõte algab 26.02.2018. Kontole on rahalised vahendid kantud varem. Alguskuupäeval 01.01.2019 on konto väärtus 7 525 eurot. 2019. a jooksul on on väärtpaberitehingutest saadud kahjum -1 973 eurot ja kontolt (rahas) välja kantud summa -4 300 eurot. Konto lõppseis 31.12.2019 on 938 eurot. USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis 2019 a. ca +30%, antud portfelli investeeringutest saadud kahjum (arvutatuna aasta alguse väärtuse suhtes) aga hoopis ca 26%. Mõlema väljavõtte puhul on tegemist nn maaklerkonto tegevusaruande ehk X x’iga (mitte rahaliste kontole sisse ja kontolt väljamaksete väljavõttega), mistõttu ei ole sellelt väljavõttelt näha, millisest pangast ja arvelt on raha IB kontole sisse ja välja kantud. Seega ei ole hageja raha liikumine ikkagi nähtav. Maaklerikontolt on näha raha väljamaksed, aga kontot, kuhu väljamakse oleks tehtud, kohtu käsutuses ei ole. Seega peab olema hagejal pangakontosid, mida ta varjab.
39.Kohtumenetluse kestel on hageja tööle rakendanud oma äriühingu X X OÜ – on selle ümber nimetanud X OÜ-ks, mis tegutseb kaubamärgi Interior Doors Solutions all siseuste müügiga. Seega on hageja taas asunud tegelema ettevõtlusega ja tõenäoliselt on tema majanduslik olukord paranenud.
8(18)
40.Hageja väitel on ta kandnud käesolevas asjas pea 2000 eurot menetluskulusid, kuid needki ei nähtu kontolt, nagu ka Hispaania korteri ülalpidamiskulud. Samuti on kostjale teada, et hageja käis oma uue perega uut aastat vastu võtmas Soomes ja veetis seal ka puhkust. Hageja esitatud nö ametlik elatustase seda ei peaks võimaldama. Kohtumenetluse ajal on hageja ostnud ka uue auto, sedagi kajastatud ei ole.
41.2019.a. sai kostja 16-aastaseks. Seega läks tema töövõime hindamise pädevus SKA-lt üle töötukassale. Kui SKA-l on leping kostjale siiani rehabilitatsiooniteenuseid osutanud Laste korrektsiooni- ja arenduskeskusega Impulss ja 2019.a. riik osaliselt toetas rehabilitatsiooniteenuseid, siis töötukassal sellist lepingut ei ole ja seetõttu töötukassa sellest aastast rehabilitatsiooni eest hüvitist ei tasu. Samas on keskus Impulss ainuke keskus Eestis, kus on võimalik teha just väikeajule suunatud intensiivteraapiaid. Kostja ema intensiivse panustamise ja saadud rehabilitatsiooni tulemusel kostja lõpetas põhikooli ja omandab praegu kutseharidust Tallinna Tööstushariduskeskuses, mis tema seisundit arvestades on ülimalt kõrge saavutus. Arstide ja kooli eelhinnangute järgi ei olnud kostja võimeline ei koolis õppima ega põhikooli lõpetama. Õppimine annab Töötukassale aluse hinnata kostjat osalise töövõimega, sest ta on „aktiivne“. Osaline töövõime tähendab aga seda, et kostja ei saa rehabilitatsiooni SKA kaudu, sest see eeldab puuduvat töövõimet, aga tal seda ei ole. Eespool märgitult Töötukassa nimekirjas Impulss keskust ei ole. See omakorda tähendab, et kostja ei saa riigi toetust rehabilitatsioonil teenuste eest tasumisel. Impulss Rehabilitatsioonikeskuse hinnad on alates 1.01.2020 tõusnud 33%, ühe korra hind on 20 eurot varasema 15 eurot asemel. Alates 2020.a. märtsist maksab kostja ema rehabilitatsiooniteenuste eest ca 400 eurot. 400 euro suurune koondmakse hõlmab 20 teenusekorda. Seega elatis, mida hageja maksab, on ainus, millega ta toetab kostja rehabilitatsiooni ja tulevikku. Samas see 180 eurot ei kata kahjuks isegi poolt rehabilitatsioonikuludest.
42.Perekonna nö elamiskulud (pere eluase ja toidupoed) perioodil 1.01.-31.12.2019 olid kokku 651 eurot (KÜ arved keskmiselt 168 eurot, elekter 42 eurot, mõlema mobiiltelefonid 24 eurot, internet-TV-lauatelefon 29 eurot, toiduveekulu 18 eurot, toit 370 eurot), millest kostja osa on 325 eurot.
43.Pere kulutab apteegis keskmiselt 110-120 eurot kuus. Kostja vajadused moodustavad sellest 82 eurot. Teraapiad ja kulud pedagoogidele on kokku keskmiselt 587 eurot kuus. Sellest keskuses Impulss on tegelusteraapiad (1 x nädalas BOS-teraapia ja 1 x nädalas neurodünaamika, 20 eurot kord) 216 eurot kuus ja füsioteraapia 3 korda nädalas (üldfüüsiline tasakaalule ja kordinatsioonile orienteeritud säästev treening Audentese kergejõustikuareenil või kooli spordisaalis) 182 eurot kuus, transport edasi-tagasi keskmiselt 86 eurot kuus, kord aastas Tartus haiglavisiit 10 eurot kuu kohta (120:12), kulud lisapedagoogidele kokku 95 eurot kuus (matemaatika 1 x nädalas, 43 eurot, inglise keel 1 x nädalas, 52 eurot). Selliselt on lapse vajadused ainuüksi eluasemele, toidule ja erivajadusele kokku 994 eurot. Siia ei ole arvestatud lapse rõiva- ja jalanõude kulu ning vaba aja veetmist jms. Hageja tasutav 450 eurot ei ole lapse erivajadustest pooltki.
44.Kostja ema kulud kütusele (autole) on 183 eurot kuus, ravile (270 eurot kuus) ning muudele kuludele (riided, juuksur, kosmeetika, sport) keskmiselt 350 eurot kuus (menetlusdokumendi lisa 11). Sellele lisandub tema osa eluaseme- ja toidukuludest. Seega, arvestades kostja ema palka 3200 eurot ja elatist 450 eurot (kokku 3650 eurot) ei ole tal rahaülejääki (lapsele 994 eurot + eluase-toit 325+ laenud 1500+ autokulud 183 + ravi 270 + muud kulud 350, kokku 3622 eurot). Mõned suuremad kulud ja planeerimata kulu (s.h. käesolev kohtumenetlus) pidi kostja ema katma sellega, et müüs oma vara (vana auto, aktsiad ja pensionifondi III samba). Kostja emal ei ole ega saa olla X X-s 9(18)
investeerimiskontot, sest seda ei saa omada isikud, kellel on Eesti pass ja Eesti residentsus, tegemist on Ameerika ettevõttega. X-X-s hoiab Microsoft oma nn töötajaaktsiaid, mida antakse Microsofti enda töötajatele heade tulemuste eest. Töötaja aktsiakontol ei ole võimalik kaubelda teiste aktsiatega, on ainult tööandja poolt talle eraldatud Microsofti aktsiad. Kõik aktsiad, mis tal 2019.a. olemas olid, kostja ema müüs ja sellest tekkisid lisalaekumised tema pangakontole. Elatise vähendamiseks see aga alust ei anna. Kostja saab oma kontole LHV pangas alates 16. eluaastast oma osalise töövõime toetust, aga selle kasutamiseks kostja emal kohtu luba ei ole.
45.Hageja abikaasa läks 01.11.2019 tööle Maximasse raamatupidajaks, tal on katseaeg. Kohtuotsuse põhjendused
46.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
47.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
48.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) kostja on hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine alaealine laps; b) Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-8071 lõpetati menetlus 26.02.2018 määrusega (I kd, tlk 9-10), millega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostja kasuks igakuist elatist summas 450 eurot alates 01.03.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. c) hageja on eelnimetatud kompromissist tulenevat kohustust kohaselt täitnud; d) kostja elab ühes majapidamises koos emaga, eraldi hagejast. Hageja kostja kasvatamises ei osale.
49.Lapse isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist seadusjärgse miinimummäärani. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
50.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 10(18)
asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
51.Kohus leiab, et TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealisele kostjale elatist 450 eurot kuus, kusjuures vastav kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud kompromissilepingust, mille kohus on kinnitanud. Hageja leiab, et kostja on õigustatud saama elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kuna: (i) hageja majanduslik seisund on oluliselt halvenenud võrreldes kompromissi sõlmimise hetke seisundiga (sh sissetulek vähenenud, säästud kulutatud, hageja on pere ainuke sissetulekuallikas); (ii) hageja uus perekond on väljamõistetud elatise tõttu rahaliselt ebavõrdses seisus võrreldes kostjaga; (iii) kostja ema on majanduslikult oluliselt paremas seisukorras, mistõttu peaks ta kandma suuremas proportsioonis ka kostja ülalpidamiseks tehtavaid vajalikke kulusid; (iv) kostja on peagi täisealine ega vaja enam senises mahus hoolt ja kulutusi; (v) kostja igakuised vältimatud kulud on tõendamata ning osaliselt põhjendamatud ja mittevajalikud; (vi) seadusemuudatuse näol suurenevad kostjale makstavad toetused, mille arvelt on võimalik tema igakuiseid kulusid katta ja sellest johtuvalt hageja ülalpidamiskohustust leevendada.
52.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleneb eelviidatud sätetest, et olukorras, kus hageja ei ole majandusliku seisundi tõttu võimeline ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata kostjale kokkulepitud ulatuses elatist tasuma, peab hageja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 ls 3 ja 4 ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd hageja ei taotle elatise vähendamist miinimummäärast allapoole, hageja taotleb selle vähendamist maksimaalselt miinimummäärani.
53.Kohus analüüsib esmalt kostja vältimatuid vajadusi, seejärel vanemate majanduslikku seisukorda ning viimaks teeb järelduse, millises ulatuses hageja kostjale ülalpidamist andma on kohustatud.
54.Kostja igakuised vajadused on väidetavalt kokku vähemalt 1244,80 eurot kuus (eluasemekulud 140 eurot, toit 185 eurot, rõivaste kulu 103 eurot, muud kulud kokku 1966 € aastas, s.t. 163,80 € kuus (2019.a. jooksul raamatud 122 euro eest, kulutatud vaba aja veetmiseks ja muudeks kuludeks 244 eurot, peetud sünnipäeva 222 eurot, juuksur 144 eurot), ravimid 85 €, eripedagoogiline õpetus ja teraapia 568 eurot kuus). Arvestades kostja poolt esile toodud põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, ning et kostjal on raske puue asub kohus seisukohale, et kostja põhjendatud igakuised vajadused on järgmised: 11(18)
Kulu nimetus
Kulu suurus, eurot
1.Eluasemekulud
2.Sidekulud
26,50
3.Toit
4.Eripedagoogiline õpetus ja teraapia
Nimetus Teraapiad x (I kd tlk 70, II kd tlk 31-32, konto väljavõtted) Matemaatika Inglise keel Füsioteraapia/keh.kasvatus Transport Tartu haigla külastus (kord aastas)
KOKKU
Kohtu kommentaar Eelduslikult elavad kostja ja tema seaduslik esindaja kahekesi ühes majapidamises. Eluasemekulud on tõendatud 210 euro ulatuses (korteri arved 168 eurot, elekter 42 eurot), mistõttu kostja osa sellest on 50%, s.o 105 eurot. Veega seonduv kulu on põhjendamatu, ka kraanivesi on joogikõlbulik. II kd, tlk 21 – kulu suurus kokku 24 eurot kuus, millest kostja osa 12 eurot. Lisandub internet, kodune telefon ja TV 29 eurot, millest kostja osa on 14,50 eurot. Põhjendatud, tegemist ei ole ülemäärase kuluga, kulude ülevaade II kd tlk 22 – 24. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures lapse erivajadusi. Puudub mõistlik vaidlus, et teraapia ja eripedagoogiline õpe on kostja arenguks ja tulevikus iseseisvalt hakkamasaamiseks vajalik, seda kinnitab ka rehabilitatsiooni tegevuskava (I kd, 67-68). Puudub ka vaidlus, et kostja allolevast tabelist nähtuvaid teenuseid saab, puudub ka vaidlus nende maksumuse osas. Kostja on tõendanud, et Rehabilitatsiooni keskus Impulss teenused on alates 2020. a algusest kallinenud.
Kordi nädalas
Hind nädalas
kuu
52 nädalat (aasta)
-
1.4
130,40€ nädal
6828€ aasta
633€ kuu
12(18)
5.Varia (raamatud, 51,33 vaba aeg, muud kulud, sünnipäev, juuksur)
6.Tervishoid
7.Riided ja jalanõud
Kokku:
Kohus leiab, et kulu on ülemäärane. Sünnipäevaga seotud kulu on põhjendatud 150 euro ulatuses aastas, juuksur on põhjendatud summas 144 eurot (12 eurot x 12), raamatud ja õpikud summas 122 eurot on põhjendatud, vabaaeg 100 eurot (vt II kd, tlk 25-26). Lisanduvad muud ettenähtamatud kuid vajalikud kulud summas 100 eurot aastas. Kokku 616 eurot aastas, s.o 51,33 eurot kuus. Muud kulud on kohtu hinnangul põhjendamatud. Põhjendatud, arvestades sealjuures kostja tervislikku olukorda ja raske puude olemasolu, tõendid - I kd tlk 69 kontoväljavõtted ja II kd tlk 27 kulude ülevaade. Kostja esitatud tõenditest (II kd, tlk 25, ülevaade) ei ole võimalik järeldada, et riidepoodidest tehtud maksed hõlmaks üksnes kostja riideid. Samuti ei ole eluliselt usutav, et alaealise lapse aastane riietamise kulu on üle 1000 euro. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses.
1145,83
55.Eeltoodu alusel loeb kohus kostja põhjendatud kulutuste suuruseks 1145,83 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale makstakse Eesti Töötukassa poolt igakuiselt hüvitist summas 243,67 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitist summas 41,68 eurot, kokku igakuised hüvitised 285,35 eurot. Samuti nähtub, et nimetatud hüvitised kantakse igakuiselt kostja hoiuse- või investeerimiskontole. Kuivõrd kostja igakuised vajadused eeldavad suures ulatuses tervisega seotud kulude kandmist, leiab kohus, et eelnimetatud toetusti tuleb vanemate kanda jäävate ülalpidamiskulude suuruse osas arvesse võtta. Vastuoluline on kostja seadusliku esindaja positsioon, mille kohaselt tal justkui ei ole piisavalt vahendeid, et kostja ülalpidamiseks vajalikke kulusid katta, kuid samas on kostja iseärasustest tulenevate lisakulude kandmiseks mõeldud sotsiaaltoetused pidanud vajalikuks säästa või investeerida selle asemel, et nende arvelt kostja jooksvaid (lisa)kulusid kanda. Väär on seisukoht, et kostja emal puudub õigus rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks kasutada – selleks annab õiguse PKS § 130, mille kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.
13(18)
Seega eeltoodust lähtuvalt on kostja vanemate kanda kostja igakuistest vajadustest 860,48 eurot (1145,83 - 285,35), kusjuures kummalgi vanemal tuleb kanda kostja põhjendatud kulutusi summas 430,24 eurot kuus (860,48 / 2). Asjakohatud on hageja väited, mille kohaselt on alates 2020. a tõusnud kostjale makstavad toetused. Kostja on õigesti viidanud, et hageja mainitud toetusi makstakse kuni 16aastaseks saamiseni (PISTS § 6 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja nimetatud vanusegruppi ei kuulu. Asjakohatud on ka väited, mis puudutavad kostja peatset täisealiseks saamist ja tema kulude vähenemist sellest johtuvalt. Kohus lahendab käesoleval juhul kostja kui alaealise lapse ülalpidamisega seonduvat vaidlust. Nõue puudutab elatise vähendamist kuni kostja täisealiseks saamiseni. Täisealise kostja ülalpidamise temaatika on eraldiseisev ega oma käesolevas vaidluses tähtsust.
56.Järgnevalt analüüsib kohus hageja majanduslikku seisundit. Hageja väitel on perekonna keskmised igakuised kulud ca 1882 eurot, mis kujuneb järgmiselt: kodulaen 100 eurot; kommunaalkulud 288.62 eurot; elukindlustus 40 eurot; väikelaen 69 eurot; G4S koduvalve 24 eurot; telefoniarved (hageja ja tema abikaasa) 45 eurot; internet 22 eurot; toit ja olme 500 eurot; teine ülalpeetav 270 eurot (lapse ülalpidamise miinimummäär); autoliising 305.25 eurot; autokindlustused ja kasko 92 eurot; bensiin 127 eurot; autode remont ja hooldus summa X tulevikus; kulutused enda vajadustele ja tervisele ning hobidele; kostja elatis 450 eurot.
57.Arvestades hageja poolt esile toodud põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud igakuised vajadused on järgmised: Kulu nimetus kodulaen
kommunaalkulud
elukindlustus
väikelaen G4S koduvalve
telefoniarved (hageja ja tema abikaasa)
Kulu suurus, Kohtu kommentaar eurot
Tõendatud ja põhjendatud kulu (I kd, tlk 104) 288.62 Tõendatud ja põhjendatud kulu (I kd, tlk 105-110)
Tõend I kd, tlk 111. Kohus leiab, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga.
Kulu on tõendatud (I kd, tlk 112).
Tõend I kd, tlk 113116. Kohus leiab, et tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga.
kulutused enda vajadustele ja tervisele ning hobidele
kostja elatis
Kulu on tõendatud (I kd, tlk 122 - 126). Eeldades, et hageja perekonnas elab kolm inimest, kulu suurus mõistlik. Kuivõrd käesolevas tabelis esile toodud kulud hõlmavad kogu pere kulusid ning hageja elab oma teise lapsega koos ja võtab osa tema kasvatamisest vahetult, siis puudub alus arvestada hageja teise lapse ülalpidamiskohustust seadusjärgses määras. Küll aga tuleb arvestada lasteaia kohatasu (I kd, tlk 140). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 126 pöördel). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 127- 129 pöördel, tlk
pöördel). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 131-132). Kulu on tõendatud (I kd, tlk 130). Arvestuslik periood 1 aasta, kulu suurus 170 eurot. Tõendamata. Siiski on põhjendatud lugeda igakuiseks tervishoiukuluks
eurot kogu pere kohta (hooaja haiguste ravi, vitamiinid jms). Puudub alus arvestada, kuivõrd käesoleval juhul on vaja välja selgitada, millises ulatuses on hageja võimeline pärast ülaltoodud kulude kandmist elatist maksma. 15(18)
Kokku:
1634,75
58.Seega on hageja perekonna igakuised tõendatud ning põhjendatud ja vajaliku kulud kokku 1634,75 eurot. Kuivõrd hageja perekonnas elab 2 täiskasvanut ja 1 alaealine laps, siis on hageja kanda igakuine kulu summas 817,38 eurot (1634,75 / 2). Kohus lähtub siinjuures asjaolust, et menetluse käigus on muutunud hageja perekonna majanduslik seis ning hageja ei ole enam ainuke sissetulekuallikas – vaidlustamata asjaoludel on hageja elukaaslane asunud samuti sissetulekut teenima, mistõttu osaleb ka tema eelduslikult pere kulude kandmises.
59.Hageja perekonna igakuised sissetulekud on järgnevad: hageja töötasu on ca 1000 eurot kuus (neto; I kd, tlk 133 palgatõend); hageja ettevõtlus - X X Group investeeringu tulu keskmiselt 324.16 eurot kuus; lisandub hageja abikaasa töötasu; lapsetoetus 60 eurot. Kostja on esile toonud, et hageja on menetluse käigus asunud tegelema ettevõtlusega läbi äriühingu X OÜ (rk x). Hageja on väidet kinnitanud. Hageja omandis on korteriomand X (perekonna eluase), turuväärtusega 190 000 – 200 000 eurot ning arvestades laenumaksete suurust, tuleb eeldada, et hageja on enamuse korteri hinnast pangale välja maksnud. Hageja omandis on 1-toaline 50 m2 korter turuväärtusega 45 000 eurot, mis asub xxx, elamukompleksi „Puerto Principe 2“ 2. korrusel (II kd, tlk 35, väljavõte). Hageja omandis on sõiduauto Honda Civic Tourer (v.a 2015, reg nr xxx). Lisaks on perekonna kasutuses liisitud sõiduauto Honda HR-V (v.a 2016, reg nr xxx). Hageja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Hagejale kuuluvatel arveldusarvetel puuduvad olulise suurusega rahalised hoiused. Eeltoodust nähtub, et hageja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd halb nagu ta oma menetlusdokumentides esile on toonud. Hageja igakuised kulud ei ole sedavõrd suured, et tema sissetulekust nende katmiseks ei piisa. Hagejat abistab kulude katmisel ka tema abikaasa, kes on asunud menetluse ajal sissetulekut teenima. Lisaks on perekonna omandis 2 suhteliselt uut sõiduautot, mis moodustavad märkimisväärse osa pere kuludest – parimal juhul piisab perekonna vajaduste rahuldamiseks ühest autost. See võimaldaks säästa kütuse, kindlustuse, hoolduse ja liisingumaksete arvelt ca 400 ja enam eurot kuus. Olukorras, kus hageja viitab majanduslikule raskusele, on mitme sõiduki pidamine vastuoluline. Veelgi enam, hageja pere elukohaks on kallihinnaline luksuskinnisvara, lisaks kuulub hagejale korter Hispaanias. Hispaania korter on pelgalt toreduslik ega ole pere jaoks vältimatult vajalik. Korteri müümisel on hagejal võimalik täita probleemideta kostja ülalpidamiskohustust ning kustutada väidetavaid võlgnevusi (laenud eraisikutelt jms on tõendamata). Ka juhul, kui vastab tõele, et korter on ostetud vennalt saadud laenuraha eest, jääb laenusumma tasumise järgselt üle vähemalt 20 000 euro ulatuses vabu vahendeid, mille arvelt on hagejal võimalik oma kohustusi täita. Hageja heast majanduslikust olukorrast annab aimu ka asjaolu, et hageja on asunud tegelema ettevõtlusega, kusjuures on kinnitanud, et see on algusjärgus ja nõudvat suuri investeeringuid. Olukorras, kus isik saab teha ettevõtlusega alustamiseks suuri investeeringuid, ei ole usutav, et isiku majanduslik olukord on sedavõrd halb, et puudub võimalus kostjale kokkulepitud määras elatist maksta. Asjakohatud on hageja väited, mis puudutavad säästude kogumist. Hageja huvi säästude olemasolule ei kaalu üles kostja õigust saada oma vajadusele vastavat ülalpidamist. Hageja võib asuda säästusid koguma siis, kui seadusest ja lepingutest tulenevad rahalised kohustused on kohaselt täidetud ning pärast seda jääb veel rahalisi vahendeid üle.
16(18)
Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda. Kostja emale kuuluvad korteriomandid xxx (registriosa nr x, pere eluase), ning investeeringuna omandatud korteriomandid xxx (registriosa nr x) ja xx (registriosa nr x), lisaks kinnisasi xxx (registriosa nr x; elamumaa). V. X kasutuses on liisinguandja sõiduauto Audi A6 (v.a 2014, reg nr xxx). V. X neto töötasu on 2019.a olnud keskmiselt 3 541 eurot kuus (vt EMTA tõend), sellele lisandub lapse isa makstav elatis 450 eurot kuus ning lapsetoetus 60 eurot kuus. Kokku on kostja ema igakuine sissetulek keskmiselt ca 4 000 eurot.
60.X korterite eest tasub V. X igakuiseid laenumakseid kahe laenulepingu järgi kokku 1041,92 €. Sellele lisanduvad korterite kindlustusmaksed kokku ca 33.50 € kuus. Korterite valdus on antud V. Xle kuuluvale äriühingule X X OÜ väljaüürimise eesmärgil (II kd, tlk 6-9 - üleandmisaktid). Kõik korterite kasutamisega seotud kõrvalkulud kannavad üürnikud ja neid kostja ema ei kanna. Ettevõtte majandusaasta aruandest (II kd, tlk 17 kasumiaruanne) nähtub, et see teenib kasumit. V. X kasutuses on liisinguauto, mille eest ta tasub makseid ca 417 € kuus. Kokku on tema laenumaksed ca 1500 eurot kuus (II kd, tlk 4-5). Pere eluasemeks oleva korteri laen on tasutud. Igakuised kulud seoses eluasemega on keskmiselt 281 eurot kuus, millest pool on kostja ning pool tema ema osa. Igakuised kulud toidule ja majapidamisarvetele on keskmiselt 370 eurot kuus, millest pool 185 eurot on kostja ema kulu. Pere kulutab apteegis keskmiselt 110-120 eurot kuus, kostja ema vajadused moodustavad sellest 25-35 eurot. Kostja ema kulud kütusele (autole) on 183 eurot kuus (dtl 649 - aruanne), ravile 270 eurot kuus (dtl 650-651 - aruanne) ning muudele kuludele (riided, juuksur, kosmeetika, sport) keskmiselt 350 eurot kuus (tõendamata). Kostja ema igakuised kulud (kostjale tehtavaid kulusid arvestamata) moodustavad 2663 eurot. Vaatamata sellele, et osa kulusid on tõendamata, siis arvestades kostja ema keskmist sissetulekut (kokku ca 4000 eurot kuus), on tal piisavalt vahendeid, et eelnimetatud kulusid kanda.
61.Kostja ema majanduslik seisukord on väga hea. Suurt laenukoormust aitab teenindada suur sissetulek. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et laenukoormus on otseselt seotud kostja ema investeeringutega. Investeeringud toodavad ka piisavalt tulu üürimaksete näol, kuid need laekuvad kostja emale kuuluvasse ettevõttesse, kust soovi korral on kostja emal ainukese juhatuse liikmena ning ainuosanikuna võimalik otsustada nende väljamaksmine dividendidena või mõnel muul moel. Pere eluasemega seonduvalt laenukohustused puuduvad. Kostja emale kuulub ka elamumaa Laulasmaal, mis on rahaliste raskuste korral võimalik müüa, tegemist ei ole vältimatult vajaliku kinnistuga. Seega on kostja emal piisavalt rahalisi vahendeid, et kostja ülalpidamiseks vajalikke vältimatuid kulusid kanda.
62.Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et kumbki vanem peaks pärast kostjale makstavate toetuste mahaarvamist kandma kostja ülalpidamiskulusid summas 430,24 eurot kuus, tuleb hagi rahuldada osaliselt ning vähendada kostja ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suurust 450 eurolt 430,24 euroni.
63.Nimetatud ulatuses kostja ülalpidamiskohustuse täitmine ei valmista raskusi kummalegi vanemale ning võimaldab tagada kostjale harjumuspärase elu, arvestades sealjuures ka tema erivajadusi.
64.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus 17(18)
menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
66.Tegemist oli alaealise lapse ülalpidamist puudutava vaidlusega. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt ja muutnud elatise suurust, kuid on teinud seda minimaalsel määral. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.