1.V. M. hagi A. M. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. M.lt (isikukood xxx) hageja V. M. (isikukood xxx) kasuks elatis alates 01.12.2019 summas 201 (kakssada üks) eurot 25 senti kuus, kuni V. M. poolt xxx lõpetamiseni, so kuni 30. juuni 2021.a (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
3.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja V. M. Swedbank.
arveldusarvele nr. xxx AS-s
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse
avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.V. M. esitas 13.01.2020 Viru Maakohtule hagi A. M. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on kostja hageja isa. Hageja õpib xxx. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja 18aastaseks saamiseni. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 292 eurot kuus.
2.14.01.2020 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagi täpsustamiseks ja kulutuste kalkulatsiooni esitamiseks.
3.Hageja kõrvaldas puudused 22.01.2020, esitades kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt moodustavad hageja kulud igakuiselt 612,40 eurot (eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 120 eurot, sidekulud 12,50 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused – keelekursused, sõidueksam – 50 eurot). Hageja palus välja mõista elatise alates 01.12.2020 sumas 292 eurot kuus. Hageja esitas kohtule õppeasutuse tõendi, mis kinnitab hageja õpinguid xxx.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja esindaja esitas 05.02.2020 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja ei nõustunud muuhulgas alljärgnevate kuludega: transpordikulud summas 120 eurot (kuna hageja elab õppeasutuse lähedal, siis on kulude teke ebaselge), kostja eeldab, et antud kulud on tegelikkuses hagejale kuuluva sõiduauto hooldamisega seotud kulud; sõidueksami kulud - on arusaamatu, kas hageja kavatseb sõidueksameid teha iga kuu. Ülejäänud kulude osas märkis kostja, et hageja ei ole neid tõendanud, samuti ei ole selge, kas tegemist on isiklikult hageja poolt kantud kuludega või on need kulud, mida kannab hageja ema ning millises ulatuses osaleb kulude kandmises hageja ema, kelle juures hageja elab. Kuna hageja elab koos emaga, siis tuleb esitada andmed selle kohta, millist materiaalset abi hageja teine vanem, so ema, hagejale osutab. Kostja palus kohustada hagejat esitama põhjalikud andmed kulude ja varade kohta, samuti andmed nende kulude kohta, mida kannab hageja ema. Kostja märkis, et on nõus kirjaliku menetlusega, samuti on nõus kompromissiga. Kostja lisas vastusele X AS teatise töötasu kohta ja pangakonto väljavõtte.
5.Kostja vastus on hagejale koos kostja poolt väljendatud nõudega edastatud 05.02.2020- e-posti aadressile xxx, hageja ei ole vastust/seisukohta/täpsustust/vastuväiteid kostja vastuse osas esitanud.
MENETLUSE KÄIK
6.26. märtsil 2020 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks kuni 13.04.2020. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.04.2020 kohtumaja kantselei kaudu.
Pooled kohtule täiendavaid taotlusi, vastuseid, seisukohti ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
9.Sünnitunnistusest nähtub, et A. M. on V. M. isa. xxx 07.01.2020.a tõendist nr. 3.1-13/2 nähtub, et V. M. õpib kutsehariduskeskuse II kursusel, lõpetamise tähtaeg juuni 2021. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.12.2019 summas 292 eurot kuus.
10.Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 22.01.2020 esitatud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 612,50 eurot kuus. Tõendeid kulutuste kohta lisatud ei ole.
11.05.02.2020 esitatud vastuses palus kostja kohustada hagejat esitama põhjalikud andmed kulude ja varade kohta, samuti andmed nende kulude kohta, mida kannab hageja ema. Kuigi kohus edastas kostja vastuse hagejale, ei ole hageja täiendavaid andmeid kohtule esitanud. Samas leiab kohus, et hageja poolt täiendavate tõendite mitteesitamine ei takista käesoleva hagi läbivaatamist.
12.Kohus tutvudes hageja poolt esitatud kulude kalkulatsiooniga, leiab, et mitte kõik hageja poolt märgitud kulutused ei ole vajalikud, on kulutusi, mis on ilmselgelt ülepaisutatud, samuti esitatud perioodi eest, mis ei hõlma käesoleva hagiga seotud ajavahemikku. Kohtule tunduvad ülepaisutatud ja/või põhjendamatud alljärgnevad kulutused: • Kohus ei pea põhjendatuks keelekursuste ja sõidueksamiga seotud kulusid kogusummas 50 eurot kuus, kuna hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid keelekursuste ja nende maksumuste kohta. Kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, siis lasub hagejal ka vastutus iseenda õpitulemuste eest ning nende kulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Mis puudutab kulutusi sõidueksamile, siis on kohtu poolt tuvastatud, et hagejale on 08.11.2019 väljastatud esmane juhiluba nr. xxx, mis eeldab, et hageja poolt on sõidueksam juba sooritatud perioodil, mil kostja maksis hageja ülalpidamiseks elatist ning antud kulu lisamine igakuise kuluna ei ole põhjendatud. Antud kulude osas on esitanud vastuväite ka kostja ning kohus nõustub kostja vastuväitega; • Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja poolt märgitud transpordikulusid summas 120 eurot kuus, kuna hageja ei ole tõendanud nende kulude vajalikkust. Kuigi kostja, esitades
nende kulude osas vastuväite, märkis, et kulud ei ole põhjendatud, sest hageja elab õppeasutuse läheduses, siis nähtub kohtule esitatud tõendist, et hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas, so mitte elukoha läheduses. Samas leiab kohus, et antud kulu ei ole suuremas osas tõendatud ja põhjendatud, kuna Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 27.03.2020 vastuse kohaselt „....on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses korraldatud tasuta busside liiklus õppekohtade vahel. Kohtla-Järvel elavatel õpilastel on võimalus kasutada koolibussi marsruutidel Kohtla-Järve-Sillamäe väljumisega kell 07:15 ja edasi Sillamäe-Narva väljumisega kell 7:55. Koolipäeva lõppu koolibuss väljub Narvast Sillamäe suunas kell 15:25 ning edasi Sillamäelt Kohtla-Järveni kell 15:55. Tasuta koolitransporti saavad kasutada kõik kooli õpilased.“ Seega võib pidada vajalikuks ja mõistlikuks transpordikuluks 20 eurot kuus (juhuks, kui puudub võimalus kasutada koolitransporti); • Kohus peab põhjendatuks hügieeniga seotud kulutusi osaliselt, mitte 20 euro, vaid 10 euro (so 120 eurot aastas) ulatuses kuus – kohus leiab, et antud summa on piisav vajalike hügieenitarvete soetamiseks, kuna antud esemeid ei osteta siiski igakuiselt; • Kohus peab põhjendatuks rõivaste ja jalatsitega seotud kulutusi osaliselt, mitte 100 euro, vaid 50 euro (so 600 eurot aastas) ulatuses kuus – kohus leiab, et antud summa on piisav vajalike rõivaste/jalatsite soetamiseks, kuna antud esemeid ei osteta siiski igakuiselt, vaid pigem hooajaliselt ning neid kantakse pikema perioodi vältel. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja kulud, mida võivad olla põhjendatud ja vajalikud, moodustavad ca 402,50 eurot kuus (80+200+20+12,50+10+10+20+50).
13.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 13.01.2020, hageja palus välja mõista elatise tagasiulatuvalt, so alates 01.12.2019.
14.Kostja 05.02.2020 kohtule esitatud vastuses hagiga ei nõustunud, esitades vastuväited kulude tõendamatuse osas.
15.Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud vastuväidetega ja lisatud dokumentidega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: • Kuna kostja märgib ise, et hageja elab koos oma emaga, siis peaks olema iseenesest arusaadav ja mõistetav, et kuna hagejal puudub iseseisev sissetulek, siis kannab tema ülalpidamisega seatud kulutused tema ema, seega ei vaja antud asjaolu täiendavat tõendamist; • Kuna kostja ei ole alates 2019. detsembrist (pärast hageja täisealiseks saamist) hagejale ülalpidamist andnud ning hagejal puudub sissetulek, siis on ilmselge, et hageja ema kannab vähemalt praegusel hetkel kõik hageja ülalpidamisega seotud vajalikud kulud, seega ei vaja see asjaolu täiendavat tõendamist;
• Mis puudutab kostja taotlust „kohustada hagejat esitama põhjalikud andmed kulude ja varade kohta“, siis jääb kohtule ebaselgeks, mida on kostja antud taotlusega silmas pidanud. Kui kostja pidas silmas kõikide ostutšekkide, jne kuludokumentide esitamist, siis kerkib küsimus, et mida teha juhul, kui hageja ei ole neid tšekke kogunud? Kas see tähendaks, et hageja ei ole kulutusi tõendanud või ei ole tal kulutusi olnud? • X AS 28.01.2020 teatisest nähtub, et kostja 6 kuu brutotöötasu moodustab 10 906,76 eurot, so 1817,79 eurot kuus, mis annab tunnistust sellest, et kostja omab piisavalt rahalisi vahendeid elatise maksmiseks (kulutusi ei ole kostja kohtule esitatud vastuses märkinud).
16.Kohus tegi enda algatusel hageja, tema ema ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, samuti pidas kohus vajalikuks päringute tegemist erinevatesse registritesse.
17.Maksu- ja Tolliameti 26.03.2020 vastuse kohaselt moodustas hageja V. M. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 kokku 0,14 eurot; tema ema I. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 moodustas 10 081,84 eurot, so keskmiselt 840,15 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 26.03.2020 vastuse kohaselt moodustas kostja A. M. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 kokku 22 217,30 eurot, so keskmiselt 1 851,44 eurot kuus. Seega ületab hageja isa, so kostja sissetulek rohkem kui kahekordselt hageja ema sissetuleku. Kostjale kuulub kinnisasi aadressil xxx, mida kostja kasutab elukohana ja sõiduauto Audi Q7, reg.märgiga xxx, 2008.a. ehitusaasta; ning 2 haagist, reg.märkidega xxx, ehitusaasta 2013 ja xxx, ehitusaasta 2005. Hagejale kuulub sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg.märgiga xxx, Kinnisvara hagejale ei kuulu.
ehitusaasta 1998.
Hageja emale kuulub korteriomand aadressil xxx, mida hageja ja tema ema kasutavad elukohana ja 2 mopeedi: Yamaha YN50, reg.märgiga xxx, ehitusaasta 2007. ning Benelli 491ST, reg.märgiga xxx, ehitusaasta 1999.
18.Ülaltoodud andmetest nähtub, et kostja majanduslik seis on piisavalt hea selleks, et hageja ülalpidamiseks tema õpingute ajal elatist maksta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada elatise maksmise kostja poolt. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad 402,50 eurot kuus.
19.Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 01.12.2019 summas 201,25 eurot kuus (402,50/2=201,25), kuni V. M. poolt xxx lõpetamiseni, so kuni 30. juuni 2021. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 108 toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kostja esindaja esitas 31.12.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 671,81 eurot. Kostja esindaja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
21.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.