nende Hageja: X X (isikukood x; xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau (Advokaadibüroo Mets; Raekoja plats 20, 51004, Tartu; E-post: [email protected]); Kostja I: X X X (isikukood xxx; elukoht: xxx); Kostja II: X X X (isikukood xxx; elukoht: xxx); Kostjate seaduslik esindaja: X X (isikukood xxx; elukoht: xxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Ülikooli 4, 51003 Tartu; e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja X X kanda.
3.Rahuldada kostjate X X X ja X X X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.Mõista hagejalt X X kostja I X X X kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 288 eurot ja kostja II X X X kasuks summas 288 eurot.
5.Mõista hagejalt X X kostjate X X X ja X X X kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord 1(10)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Kostjad X X X ja X X X on hageja X X ja kostjate seadusliku esindaja X X ühised alaealised lapsed.
2.Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-3540 mõisteti X Xlt välja igakuine elatis tema alaealiste laste X X X ja X X X ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kummalegi lapsele mõisteti igakuine elatis välja alammääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale vastavas summas.
3.X X sissetulekud ja võime täiendavaid sissetulekuid saada on võrreldes tsiviilasjas 2-143540 kohtulahendi tegemise ajaga, s.o 26.08.2014.a, oluliselt vähenenud ning ta ei ole käesolevalt enam võimeline andma lastele X X Xle ja X X Xle ülalpidamist 26.08.2014 kohtuotsusega kindlaksmääratud ulatuses. X X tegutses elatise väljamõistmise ajal ettevõtlusega ning igapäevase sissetuleku sai ta oma ettevõttest X OÜ, kus ta töötab ka käesoleval ajal juhatuse liikme ja autojuhina. Ettevõtte majanduslik olukord on alates 2017.a pidevalt halvenenud (käesolevaks ajaks on ettevõttel maksuvõlg 22698 eurot), kuna vedude tellimuste arv on pidevalt vähenenud ning tellimused on laekunud ebakorrapäraselt. Alates 2018.a juulikuust ei ole X OÜ X Xle väljamakseid teinud, kuna ettevõtte halva majandusliku olukorra tõttu ei ole talle autojuhina tööd anda ning ettevõttel puuduvad rahalised vahendid ka juhatuse liikme tasu maksmiseks.
4.Alates 2018.a lõpust on oluliselt halvenenud ka X X tervislik seisund. 2018.a oktoobrikuus diagnoositi X Xl depressioon. Haigestumise tõttu viibis X X töövõimetuslehel alates 04.10.2018.a kuni 03.04.2019. Käesolevalt käib X X igakuiselt nõustaja vastuvõtul. X X ravi ei ole tänaseks lõppenud, ning tema töövõime ei ole täielikult taastunud.
5.X X sissetulekuallikaks oli alates 2018.a oktoobrikuust kuni 2019.a aprillini Eesti Haigekassa poolt makstav töövõimetushüvitis (keskmiselt 338 eurot kuus). Alates 2019.a aprillikuust X Xl ametlikud sissetulekud puuduvad. Kuigi X X on mingigi sissetuleku saamiseks teinud juhutöid, on ta alates 2019.a aprillikuust sisuliselt oma elukaaslase ülalpidamisel. Haigestumise ja sellest tingitud töövõime vähenemise tõttu ei ole X X võimeline leidma püsivat uut töökohta, mis tagaks talle igakuise sissetuleku.
2(10)
6.X X on seisukohal, et tema haigestumist ning sellest tingitud võimetust teenida enda ja laste ülalpidamiseks piisavat sissetulekut, saab lugeda mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses. Seetõttu taotleb X X laste X X X ja X X X ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse vähendamist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Lisaks eeltoodule palub X X elatise vähendamise otsustamisel arvesse võtta ka asjaolu, et laste vajadused on osaliselt kaetud lastetoetusega, mida riik maksab laste emale perehüvitiste seaduse § 17 alusel igakuiselt 60 eurot kummagi lapse kohta.
7.X X taotleb lastele väljamõistetud elatise vähendamist 100 euroni ühe lapse kohta (kahele lapsele kokku 200 eurot). Kuigi X Xl ei ole käesolevalt püsivat sissetulekut, peab ta võimalikuks elukaaslase abiga elatise maksmise kohustust täita eeltoodud summas.
8.Hageja palub: vähendada Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-143540 X Xlt X X X ja X X X kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust; välja mõista X Xlt igakuine elatis summas 100 (ükssada) eurot X X X kasuks tema ülalpidamiseks alates 03.02.2020 kuni tema täisealiseks saamiseni; välja mõista X Xlt igakuine elatis summas 100 (ükssada) eurot X X X kasuks tema ülalpidamiseks alates 03.02.2020 kuni tema täisealiseks saamiseni.
9.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. 10.03.2020 pöördus hageja seoses tervisliku seisundi halvenemisega perearsti vastuvõtule, kes suunas ta edasise ravi määramiseks psühhiaatri ambulatoorsele vastusvõtule. Hageja broneeris psühhiaatri vastuvõtule esimese võimaliku aja, milleks oli 14.aprill 2020.a.
10.Hageja ei nõustu ka kostjate seisukohaga, mille kohaselt ei ole tõendatud hageja sissetulekute vähenemine. Kui tsiviilasja nr 2-14-3540 menetlemisel oli hageja tõendatud sissetulekuks 348.77 eurot, siis käesolevaks ajaks on hageja selle sissetuleku kaotanud. Hageja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et hageja ei ole saanud alates 2019.a maist tulu. Sissetuleku kaotus on otseses seoses X OÜ halvenenud majandusliku olukorraga. Hageja kinnitab, et on otsinud tuttavate kaudu endale ka uut töökohta, kuid diagnoositud depressiooni ning jätkuva depressiooniravi tõttu ei ole talle sobivat tööd pakutud. Juhutöid, mille tegemist hageja möönab ei saa lugeda hageja püsivaks ja piisavaks sisstulekuallikaks, kuivõrd juhutöid ei ole hageja teinud igapäevaselt ega igakuiselt. Nendel kuudel, kui hagejal on õnnestunud juhutöid teha, on hageja teenistus kuus kokku jäänud vahemikku 150-250 eurot. Nagu hageja hagiavalduses märkis, on ta käesolevalt sisuliselt elukaaslase ülalpeetav.
11.Hageja ei nõustu ka kostjate seisukohaga, mille kohaselt on hageja kohustuste suurus võrreldes 26.08.2014 otsuse tegemise ajaga vähenenud. 2014.a oli miinimumelatise suuruseks 177,50 eurot. Seoses töötasu alammäära iga-aastase tõusuga on alates 01.01.2020 miinimumelatise suuruseks 292 eurot. Summaarselt peab hageja käesolevalt maksma elatist kahele lapsele kokku suuremas summas kui 2014.a kolmele lapsele (3x177,50=532,50 vs 292x2=584). Seega ei ole võrreldes 2014. aastaga hageja rahaliste kohustuste suurus konkreetse summana arvestatuna vähenenud, samas kui hageja sissetulekud on oluliselt vähenenud.
12.Justiitsministeeriumi tellimusel 2020.a veebruaris valminud uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ nähtub, et tegelikult lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurus on oluliselt väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis PKS § 101 lg 1 tulenevalt on aluseks miinimumelatise kindlaksmääramisel. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et laste vajadused on osaliselt kaetud ka lastetoetusega, mida riik maksab perehüvitiste seaduse § 17 alusel igakuiselt, leiab 3(10)
hageja, et kostjatele väljamõistetud elatise vähendamise korral alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise määra oleks kostjate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud olulises osas siiski elatisega kaetud.
13.Hageja märgib, et tal puudub käesolevalt vara, mille realiseerimine oleks võimalik ilma suuremate kulutusteta ja mille arvel oleks võimalik saada täiendavat sissetulekut kostjatele elatise maksmiseks 26.08.2014 kohtuotsusega väljamõistetud määras. Hagejale kuuluvad küll ühisvarana kostjate seadusliku esindajaga korteriomandid nr x, nr x ja nr x, asukohaga x korterid 15, 16 ja 80 (panipaik), kuid hagejal puudub võimalus korteriomanditest tulu saada, kuna käesolevalt kasutavad kostjad ja kostjate seaduslik esindaja nimetatud korteriomandeid enda elukohana. Hageja ja kostjate seaduslik esindaja ei ole suutnud nimetatud ühisvara jagada poolte kokkuleppel. Ühisvara jagamiseks kohtuvaidluse algatamiseks rahalised vahendid hagejal käesolevalt aga puuduvad.
14.Hagejale kuulub alljärgnev vara: ühisomandina kostjate seadusliku esindaja X Xga korteriomandid nr x, nr x ja nr x, asukohaga x korterid 15, 16 ja 80 (panipaik). Korteriomandid on käesolevalt X X ja kostjate kasutuses. 50% suurune osalus X OÜ-s. X OÜ osakapital on 2500 eurot, kuid osaühing on asutatud sissemakset tegemata. X OÜ majanduslik olukord on halb, majandustegevus käesolevalt sisuliselt puudub. Samuti on osaühingul käesolevalt maksuvõlg 22 698 eurot. pangakontod järgnevates pankades: o SEB Pank AS-is konto nr x, kontojääk 0,03 eurot; o Swedbank AS -is konto nr x, kontojääk 2,88 eurot.
15.Hagejal on käesolevalt järgnevad varalised kohustused: korteriomandite nr x, nr x ja nr x ostmiseks X Xga ühiselt võetud pangalaen, mille laenujäägi suurus on orienteeruvalt 70 000 eurot. Pangalaenu igakuiseid makseid tasub kokkuleppe alusel käesolevalt X X. Elatise ja elatisabi võlgnevus kostjate ja täisealise lapse X X X ees kokku orienteeruvalt 43 000 eurot. Elatise võlgnevuse tõttu on algatatud hageja suhtes täitemenetlused kohtutäitur Janek Pooli poolt. Kostjate vastus
16.Kostjad märgivad, et hageja ei ole tõendanud elatise suurust mõjutavate asjaolude olulist muutumist. Hageja väited tema töövõime vähenemise kohta on tõendamata. See, et hageja viibis 4.10.2018.a kuni 3.04.2019.a haiguslehel, so haigusleht lõppes 9 kuud enne hagiavalduse esitamist, ja käis samal perioodil perearsti vastuvõttudel, kus tal diagnoositi depressiivne episood, ei tõenda, et hageja ei ole pärast 03.04.2019.a olnud ega ole käesoleval ajal tervislikust seisundist tulenevalt võimeline sissetulekut teenima. Hageja ei ole pärast 2019.a aprilli töövõimetuslehel viibinud. Hagejale ei ole määratud töövõimekaotust.
17.Sissetulekute vähenemise tõendamiseks on hageja esitanud asja juurde Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi, mille kohaselt ei ole hageja alates 2019.a maist tulu saanud. Samas on hageja hagiavalduses möönnud, et pärast 2019.a aprilli on hageja teinud juhutöid.
18.Tsiviilasja nr 2-14-3540 menetluses väitis hageja, et tema sissetulek igas kuus on 348.77 eurot ja et ta on võimeline tasuma iga lapse ülalpidamiseks elatist 50 eurot kuus. Seega 4(10)
tugines hageja juba nimetatud tsiviilasjas väikesele sissetulekule ja halvale majanduslikule olukorrale.
19.Sissetulekute vähenemist on hageja põhjendatud ka äriühingu X OÜ halvenenud majandusliku olukorraga. Kostjad on seisukohal, et äriühingu X OÜ halb majanduslik olukord ei anna alust kostjalt Harju Maakohtu 26.08.2014.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostjad on seisukohal, et kui äriühingul X OÜ, mille osanik, juhatuse liige ja töötaja hageja on, ei ole enam majandustegevust, on hageja võimalik asuda tööle teise ettevõttesse.
20.Kostjad märgivad, et hageja kohustuste suurus on võrreldes 16.08.2014.a otsuse tegemise ajaga vähenenud. Harju Maakohtu 26.08.2014.a otsusega mõisteti hagejalt elatis välja kolme lapse, so X X X, X X X ja X X X kasuks. X X X, kes on sündinud 20.05.2000.a, sai 20.05.2018.a 18-aastaseks, mistõttu tema kui alaealise lapse ülalpidamiskohustus lõppes 20.05.2018.a. Alates nimetatud kuupäevast tasub hageja elatist kolme lapse asemel kahele lapsele.
21.Hageja on palunud elatise määramisel arvestada sellega, et laste vajadused on osaliselt kaetud lastetoetustega. Kostjad peavad siinkohal vajalikuks korrata asjaolu, et hageja on esitanud hagi TsMS § 459 lg 1 alusel. Hageja saab seega tugineda sellisele elatise suurust mõjutava asjaolu olulisele muutumisele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi, millega elatis välja mõisteti, tegemist. Kostjad märgivad, et 26.08.2014.a otsuse tsiviilasjas nr 214-3540 tegemise ajal said kostjad samuti lapsetoetust. Kostjatele lapsetoetuse maksmine ei ole seega asjaolu, mis annaks alust 26.08.2014.a kohtuotsusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise summade vähendamiseks. Ainult lapsetoetuse saamine ei anna ka alust elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära (vt RKTKo 22.03.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16).
22.Kostjatele jääb arusaamatuks, miks ei ole hageja võtnud ennast töötuna arvele ning kasutanud uue töökoha leidmiseks Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid. Tuttavate kaudu töökoha otsimist ei saa pidada piisavaks tegevuseks olukorras, kus soovitakse leida töökoht ja teenida sissetulekut.
23.Kostjad on seisukohal, et hageja poolt viidatud uuringu “Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.” tulemused ei anna samuti alust hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Vastava uuringu tulemus ei ole TsMS § 459 lg 1 nimetatud asjaolu, mis annaks aluse muuta kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust. Alaealise lapse miinimumelatise suurus on reguleeritud PKS-iga ning tulenevalt PKS § 101 on see täna seotud miinimumpalgaga.
24.Hageja on toonud välja, et talle ja kostjate emale kuuluvad ühisvarana korteriomandid, mida kasutavad kostjad ja nende ema elukohana ning millest ei ole hagejal seetõttu võimalik tulu saada. Kostjad märgivad, et tegemist on asjaoluga, mis esines ka 26.08.2014.a kohtulahendi tegemise ajal. Korteriomandite omandamiseks on kasutatud pangalaenu. Nimetatud laenukohustust on pärast hageja ja kostjate ema abielu lahutamist 28.09.2011.a täitnud üksnes kostjate ema. Kuigi hageja ja kostjate ema vastutavad laenulepingu täitmise eest ühiselt, ei ole hageja laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama 5(10)
paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
26.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
27.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) kostjad X X X ja X X X on hageja X X ja kostjate seadusliku esindaja X X ühised alaealised lapsed; b) Harju Maakohtu 26.08.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-3540 mõisteti X Xlt välja igakuine elatis tema alaealiste laste X X X ja X X X ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (tlk 4-5); c) kostjad elavad ühes majapidamises koos emaga, eraldi hagejast.
28.Laste isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 100 euroni kummagi lapse osas. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub.
29.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
30.Kohus leiab, et TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei ole käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealistele kostjatele seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud 6(10)
määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
31.Hageja, tuginedes Justiitsministeeriumi tellitud uuringule “Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.” märgib, et laste (kostjate) kulud ei ole nii suured, mis eeldaks seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist. Lisaks maksab riik lapsele lapsetoetust. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate igakuised kulud oleksid sedavõrd madalad, et seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumine ei ole põhjendatud. Hageja viidatud uuring ei ole asjakohane. Kostjad on õigesti märkinud, et kohus lähtub seadusest. Viidatud uuring võib olla aluseks seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutmiseks, kuid ei ole aluseks hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega leiab kohus, et lastele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
32.Hageja märgib, et tema tervislik seisund ei võimalda tal sissetulekut teenida. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ambulatoorne epikriis (tlk 8) ei tõenda, et hageja oleks püsivalt või käesoleval ajal osaliselt või täielikult töövõimetu. Nimetatud tõendist on võimalik üksnes tuletada, et hagejal oli perioodil 23.11.2018 – 04.04.2019 tervisega probleeme, mis muuhulgas seisnesid töövõime halvenemises. Samas 04.04.2019 on hageja avaldanud valmisolekut tööle minna. Ka Maksu- ja Tolliameti tõendist (tlk 7) nähtub, et aprillis 2019. a on Haigekassa poolt tehtavad väljamaksed lõppenud. Tõendid, kust nähtub, et hageja on broneerinud psühhiaatri vastuvõtu, ei anna samuti alus arvata, et hagejal puudub töövõime. Töövõime olemasolu kinnitab ka asjaolu, et hageja teeb regulaarselt juhutöid ning teenib sellega sissetulekut. Olukorras, kus hagejal töövõime puuduks, ei oleks ta võimeline ka juhutöid tegema. Seega on tõendamata, et hagejal esineb töövõimetus, mis annaks aluse temalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. 7(10)
33.Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjatele nõutavat elatist tasuda. Hageja on tegev ettevõtluses, kuid ettevõtte majandustegevus on sisuliselt seiskunud. Hageja teeb juhutöid ning nendest saadav sissetulek on igakuiselt 150-250 eurot. Kohus on ülal tuvastanud, et on hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hageja esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et hagejale tehakse regulaarselt erinevas suuruses ülekandeid ettevõttelt X Grupp OÜ. Hageja pangakontolt ei nähtu juhutööde eest saadavat sissetulekut, samuti ei nähtu hageja igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavaid tehinguid (nt maksed toidupoodides jms), mistõttu võib eeldada, et hageja arveldab suuresti sularahas. See aga omakorda muudab sisuliselt võimatuks hageja majandusliku seisukorra tuvastamise. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et hankida kostjate ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Hagejale kuulub ühisvarana mitu korterit ja panipaik ning kohtule arusaadavalt on hageja kooselu kostjate seadusliku esindajaga lõppenud juba 2011. a, kuid ometi ei ole hageja teinud pingutusi, et ühisvara jagada ning enda ühisvaraosa arvelt kostjate ülalpidamiskohustust täita. Samuti olukorras, kus hageja sissetulekuallikaks olnud ettevõtte tegevus on sisuliselt raugenud, ei ole hageja end võtnud arvele töötuna ega otsinud ka uut töökohta. Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis teda eelnimetatud toiminguid tegemast takistab. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja n.ö töötus on ajutine ning töövõimelise ja –ealisena on hagejal võimalik mõistliku aja jooksul (s.o lähitulevikus) omale tasuv töö leida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et töökoha leidmine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isik on küll töötu, kuid tal on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kuivõrd töötuse puhul on tegemist ajutise nähtusega, ei pea kohus vajalikuks nimetatud ajendil teha muudatusi isikul kostja suhtes kehtiva ülalpidamiskohustuse suuruse osas. See ei oleks ka laste huvidega kooskõlas.
34.Seega, kuna ei ole täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab 8(10)
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
38.Kostjate esindaja esitas 01.04.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Avaldusest nähtub, et kostjatele on õigusabi osutatud 4h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (sh KM). Kostjate menetluskulud on kokku 576 eurot. Kostjad paluvad välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostjad kinnitavad, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et neil puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
41.Kostjate esindaja on teinud järgmised toimingud: vastuse koostamine hagile 3h; lõplikud seisukohad 1h. Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka kostjate esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega.
42.Kokku loeb kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4h, mis kostjate lepingulise esindaja tunnihinda (144 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 576 eurole. Kohus rahuldab kostjate avalduse ning 9(10)
mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 288 eurot ning kostja II kasuks summas 288 eurot.
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.