LL hagi OÜ ALFATRUCKS vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ALFATRUCKS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
14 531 eurot 38 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LL (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja: OÜ ALFATRUCKS (registrikood 10889612), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2015 otsus laenulepingust tuleneva viivise väljamõistmise osas, menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus viivise väljamõistmise, hageja menetluskulude suuruse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) LL hagi OÜ ALFATRUCKS vastu võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. 2) Mõista OÜ-lt ALFATRUCKS välja LL kasuks põhivõlg 13 421 eurot 45 senti. 3) Jätta rahuldamata LL hagi OÜ ALFATRUCKS vastu viivise väljamõistmiseks perioodil 16.11.2014 – 15.03.2015 summas 353 eurot 91 senti. 4) Mõista OÜ-lt ALFATRUCKS välja LL kasuks tasumata viivis põhivõlgnevuselt (13 421 eurot 45 senti) alates 16.03.2015 kuni otsuse tegemiseni 30.10.2015 summas 674 eurot 90 senti ning lisanduv viivis alates 31.10.2015 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (13 421 eurot 45 senti) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2,57% osas hageja kanda ja kostja kanda 97,43% osas.
6.Välja mõista OÜ-lt ALFATRUCKS välja LL kasuks maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 893 eurot 58 senti.
7.OÜ ALFATRUCKS poolt tasumisele kuuluvad summad tuleb kostjal kanda hageja LL kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „laenulepingu 18.10.2003 laenusumma tagastamine“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.25.11.2014 esitas LL (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ ALFATRUCKS (kostja) vastu võlgnevuse 13 421 eurot 45 senti ja viivise (periood 18.10.2003 – 30.06.2014) saamiseks 2553 eurot 74 senti. 22.12.2014 täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja viivise põhivõlgnevuselt 13 421 eurot 45 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 16.11.2014 kuni kohase täitmiseni (tl 32-34). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 18.10.2003 suulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt kandis hageja 18.10.2003 kostja arvelduskontole 210 000 krooni (ehk 13 421,45 eurot). 16.09.2014 saatis hageja kostjale nii e-posti kui ka tähitud kirjadega teate laenulepingu ülesütlemisest alates 16.09.2014 vastavalt VÕS § 398 lg-le
1.Hageja andis kostjale tähtaja laenu tagastamiseks kuni 16.11.2014. Kostja ei vastanud lepingu ülesütlemise teatele, ei võtnud hagejaga ühendust ega tagastanud laenu.
3.Kostja käitumine oli kohusetundetu, sest ta ei võtnud vastu hageja võla kustutamise teateid. Kostja volikiri ei andnud alust lepingu tunnistada ülesütlemisavaldust ebaseaduslikuks või kehtetuks.
4.Kostja kinnitus, et laenuandjaks on VL, on väär. Laenuandjaks oli hageja, mitte tema abikaasa ega muu isik. Kostja ei tõendanud, et laenusumma tuli tagastada VL-le.
5.Kostja väide, et lepingust ülesütlemise teade ei ole temani jõudnud, on paljasõnaline. Epostiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ehk kui ekiri on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus teatega tutvuda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-123-07 p 12). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete
esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09 ja 19.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07). Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Kostja ei vaielnud vastu, et poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, kuid nimetatud lepingu sõlmis hageja abikaasa VL, kes tegutses kostja esindajana ja töötas kostja juures tegevjuhi ametikohal ning võttis nimetatud krediidi ettevõtte konkurentisvõime parandamiseks ning seadmete ja varuosade soetamiseks. VL oli kuni 30.09.2014 töölepingulistes suhetes kostjaga ning lahkus ettevõttest töölt omal soovil peale seda, kui oli selgunud, et VL oli manipuleerinud kostja lao- ja finantsandmetega ning oli põhjustanud kostjale ettevõtlustegevuses 21 355 euro suuruse majandusaasta kahjumi. VL on jätkuvalt kostja osanik.
8.16.09.2014 koostatud lepingust ülesütlemise teade oli allkirjastatud Danil Lipatovi poolt, kellel ei olnud 15.09.2014 väljastatud volikirja alusel volitusi hageja nimel ülesütlemise teate esitamiseks. Seega ei ole õigussuhe lõpetatud. Väidetav „lepingust ülesütlemise teade“ oli edastatud sama volikirjaga, milline oli antud hageja esindajale kohtusse pöördumiseks ning antud volikiri on kohtus esindamiseks. Hageja esindajal puudusid volitused lõpetada lepingulisi suhteid ning hageja ei ole väidetavat hageja esindaja tahteavaldust ka heaks kiitnud.
9.Hageja ei saatnud lepingu ülesütlemise teadet mitte ettevõtte registris märgitud kostja eposti aadressile XXX@XXX, vaid hageja abikaasa kasutuses olnud e-posti aadressile XXX@XXX. Kõnesolevat e-posti haldas ja kasutas üksnes VL ning teistel isikutel juurdepääs sellele e-postile puudus. Seega puudus kostjal igasugune teave hageja nõuetest, mistõttu ei olnud võimalik sõlmida lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Kostja sai lepingu ülesütlemisest teada alles hagimaterjalide kättesaamisel, ja ta leiab, et antud õigussuhe ei ole lõppenud. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 13 421,45 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (13421,45 eurot) alates 17.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni OÜ Alfatrucks poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 900 eurot.
11.Kohus tegi esmalt kindlaks, kelle vahel oli laenuleping sõlmitud, seejärel hindas kas Danil Lipatovil olid volitused kostjale laenulepingu ülesütlemise teate esitamiseks ja tegi kindlaks laenusumma sissenõutavaks muutumise ning lõpetuseks käsitles hageja nõude ulatust.
12.Kohus nõustus pooltega, et võlasuhe tulenes suulisest laenulepingust. Pooled vaidlesid selle üle, kelle vahel oli suuline laenuleping sõlmitud. Kostja hinnangul oli laenulepingu kostjaga sõlminud hageja abikaasa VL, kuid kohtu hinnangul olid kostja väited paljasõnalised ja tõendamata. Hageja hinnangul oli laenuandjaks LL, kes teostas raha ülekande, mida tõendas maksekorraldus (tl 11). Seega oli laenuandjaks hageja LL ja laenusaajaks kostja OÜ Alfatrucks.
13.Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja lepingulisel esindajal Danil Lipatovil oli õigus esitada kostjale lepingu ülesütlemise teade. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 14-16) allkirjastas lepingu ülesütlemise teate hageja lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul oli laenusumma sissenõudmise eelduseks laenulepingu ülesütlemise teate esitamine
kostjale. Kuivõrd LL on andnud Danil Lipatovile volitused hageja esindamiseks kohtus (sh laenusumma sissenõudmiseks kostjalt), siis ei ole kohtul alust kahelda, et LL andis Danil Lipatovile volituse lepingu ülesütlemise teate allkirjastamiseks ja kostjale esitamiseks. Seadusandja ei ole kehtestanud lepingu ülesütlemise teate allkirjastamiseks esindaja poolt kohustuslikku vormi, mistõttu võib eelnimetatud volitus olla volitatavale antud ka suuliselt.
14.Hageja edastas kostjale laenulepingu ülesütlemise teated järgmiselt: 16.09.2014 ekirjaga e-posti aadressile: XXX@XXX; 16.09.2014 tähitud kirjaga aadressile: XXXXXXXX XXX, Tallinn ning 30.10.2014 tähitud kirjaga aadressile: XXXXXXXX XX, Tallinn.
15.Kostja majandusaasta aruandest nähtuvalt (tl 57) oli kostja ametlikuks e-posti aadressiks XXX@XXX. Hageja ei ole tõendanud, et e-posti aadressi XXX@XXX puhul oleks tegemist kostja ametliku e-posti aadressiga, mistõttu ei ole hageja kohtu hinnangul laenulepingu ülesütlemise teadet edastanud kostja ametlikule e-posti aadressile ja sellel viisil ei saa lugeda laenulepingu ülesütlemise teadet kostjale kättetoimetatuks.
16.Laenulepingu ülesütlemise teadet kostjale kättetoimetatuks ei saa lugeda ka tähitud kirja saatmisega aadressile XXXXXXXX XX, Tallinn, kuivõrd nimetatud aadressi puhul ei olnud tegemist kostja juriidilise asukohaga (tl 57). Tõendeid kostja asukoha või tegutsemise kohta eelnimetatud aadressil kohtule esitatud ei ole.
17.Kohtu hinnangul oli hageja laenulepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud teate saatmisega kostja juriidilisse asukohta, so XXXXXXXX XX, Tallinn. Hageja edastas laenulepingu ülesütlemise teate kostja juriidilisse asukohta 30.10.2014 saadetud tähitud kirjaga. Laenulepingu ülesütlemise teate kohaselt ütles hageja laenulepingu üles 16.09.2014. Kuivõrd VÕS § 398 lg 1 võimaldab laenu tagastamist tähtajatu lepingu ülesütlemise korral nõuda kahekuulise etteteatamisajaga, siis on hageja nõue laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks arvates 17.11.2014 (s.o kahe kuu möödumisel laenulepingu ülesütlemisest).
18.Kuna kostja on jätnud laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täies ulatuses täitmata, rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 13 421 eurot 45 senti. Samuti rahuldas kohus hageja viivise nõude laenusumma tagastamisega viivitatud aja eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kuivõrd laenusumma muutus sissenõutavaks arvates 17.11.2014, siis mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates 17.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 13.04.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 16.04.2015 kohtule menetluskulude nimekirja ja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale.
20.Hageja menetluskuludeks olid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 eurot (käibemaksuga). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, milline tuli kostjal hagejale hüvitada. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli hageja lepingulisel esindajal kulunud 2,5 tundi hagiavalduse koostamisele (300 eurot) ning kostja vastusele vastuse koostamisele 2 tundi (240 eurot). Kohtu hinnangul oli hagiavalduse koostamise toimingu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, kuid kohus ei nõustunud hagiavalduse koostamisele kulunud ajaga kokku 2,5 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt esitas hageja hagiavalduse kahel korral. Kohus selgitas, et vastaspoolelt ei saa väljamõistmisele kuuluda hageja enda poolt puudustega esitatud hagiavalduse parandamiseks kulunud aeg. Kohus leidis, et lähtuvalt parandatud hagiavalduse mahust ja sisust oli parandatud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Kostja vastusele vastuse koostamise põhjendatud ja
vajalikuks ajakuluks (tulenevalt menetlusdokumendi mahust ja sisust) oli 2 tundi. Seega oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete alusel oli hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta), mida kohus pidas põhjendatuks.
21.Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistis kohus lepingulise esindaja kulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta, s.o. 350 eurot (3,5 tundi x 100 eurot/tund). Hageja menetluskuludeks kokku oli seega 900 eurot (riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja tasu 350 eurot). Apellatsioonkaebus
22.29.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis välja põhivõlgnevuse ja viivise ning menetluskulude jaotuse p 2 osas, millega kostjalt mõisteti välja menetluskulud hageja kasuks. Kostja palus jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
23.Kostja on seisukohal, et kohus hindas otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti asjas olemasolevaid tõendeid, mis viis põhjendamatu ning ebaõige lahendi tegemisele. Kostjale jäi arusaamatuks, millise volikirja alusel kohus eeldas, et hageja poolt oli antud Danil Lipatovile volikiri laenusumma sissenõudmiseks kostjalt. Kui vaadelda isiku poolt esindatavale antud volituse ulatust, siis nähtus sellelt esindusõiguse andmine üksnes tsiviilasjades. Nimetatud volikirjast ei nähtunud, et see oleks antud tähtajatu suulise lepingu ülesütlemiseks. Kohtu järeldus suulise volituse olemasolu kohta oli tõendamata. Arvestades, et Danil Lipotov märkis 25.02.2015 vastuses volikirja olemasolu (TsÜS § 127 lg 3), mitte aga volituse olemasolu, siis oleks ta pidanud nimetatud tõendi kohtule esitama. Seega oleks hageja pidanud teise volikirja olemasolu tõendama ning hetkel oli kohus asunud tõendit saamata ja seda hindamata oletuslikule järeldusele, et selline teine volikiri oli olemas.
24.Kostjale oli üllatuslik kohtu järeldus, et kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud laenulepingu ülesütlemise teate saatmisega kostja juriidilisse asukohta, so XXXXXXXX XX, Tallinn, ning tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 seisukohale: „Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium vastas sellele küsimusele eitavalt. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud.“ Hageja on esitanud kohtule üksnes tähitud kirjade postitamise kviitungid, millelt ei nähtu, milliste kirjadega oli tegemist, samuti ei ole hageja esitanud tähitud kirjade ümbrike ega tähtpostituse väljastamise teatiseid, et tõendada kirjade kättesaamist või nende mitte kättetoimetamist. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja tühistatud osas teeb kohus uue otsuse. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping 210 000 krooni (13 421 euro 45 sendi) laenamiseks kostjale ning et laenusumma kandis hageja kostja arvele 18.10.2003 (tl 11). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et laenulepingu järgi saadud laenu ei ole kostja tagastanud.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on laenulepingu nõuetekohaselt üles öelnud ning kas ja mis ajast on tal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. Kuna kostja on sisuliselt vaidlustanud otsust üksnes osas, millal tuleks laenulepingu ülesütlemise teade nõuetekohaselt kättetoimetatuks lugeda, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
29.VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega on õigus tähtajatu laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel. Praeguses asjas tuvastas maakohus õigesti, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on see, et laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohtul tuli hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas hageja oli laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
30.Hageja tugines maakohtus kirjalikele tõenditele, s.o avaldustele, millistega ta väidetavalt laenulepingu üles ütles. Laenulepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 67 jj tähenduses ning selle tegemist ja kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. TsÜS § 69 lg 3 reguleerib eemalviibijale tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist, mis on erinormiks TsÜS § 69 lg 2 teise lause suhtes. TsÜS § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
31.Vastavalt TsMS § 232 lg 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
32.Maakohus ei arvestanud hageja poolt 16.09.2014 saadetud laenulepingu ülesütlemise teate saatmistega kostjale e-kirjaga (tl 12), sest teadet ei edastatud kostja ametlikule eposti aadressile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keskendunud kostja ametliku aadressi tuvastamisele ja jätnud arvestamata olulise. Riigikohus on 8.04.2015 lahendis nr 3-2-1-8-15 selgitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani ning e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Riigikohtu selgitusel võib usaldusväärseks tõendiks olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt ka Riigikohtu 21.12.2007.a otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Seega ei saa praeguses asjas lugeda e-kirja teel laenulepingut ülesöelduks, kuna hageja ei tõendanud, et kostja selle ülesütlemise teate kätte sai.
33.Samuti on hageja tuginenud asjaolule, et ta ütles laenulepingu üles tähtkirjade saatmisega kostja asukohajärgsele- ja juriidilisele aadressile (16.09.2014 XXXXXXXX XX; 30.10.2014 XXXXXXXX XX). Ka siin ei saa kummagi tähtkirja saatmisega lugeda laenuleping ülesöelduks, sest kirjade jõudmist adressaadini ei ole hageja tõendanud. Selles osas nõustub kohus apellandiga. Riigikohus on 2.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 selgitanud, et tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu6
või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 25.04.2012 otsuse nr 3-2-1-15111 p 14) või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel.
34.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, kus kohus luges laenulepingu ülesütlemise teate kostja poolt kättesaaduks selle juriidilisse asukohta saatmisega (otsuse p 18). Lisaks sellele, et maakohus eksis kuupäevas (lugedes 16.09.2014 ülesütlemise teate tähitud kirja saatmisega XXXXXXXX XX aadressile, kusjuures sellele aadressile postitas hageja kirja 30.10.2014 - kviitung tl 17), on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, et rajas otsuse asjas tuvastamata asjaolule. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt laenulepingu ülesütlemine on saadetud teadetega jäänud tõendamata, sest hageja ei ole tõendanud kostja poolt teate kättesaamist. Kohus on tuvastanud lepingu ülesütlemist puudutavad asjaolud ebaõigesti ning seetõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada viivise väljamõistmise alguse aja osas (resolutsiooni p 3 osas).
35.Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu ülesütlemisest saab kostjale teatada ka hagiavalduses, kuid tingimusel, et kostja saab hagiavalduse kätte. Seega saab praeguses vaidluses lugeda laenuleping ülesöelduks lepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamisest 15.01.2015 (tl 46).
36.Kuna ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks 17.11.2014, vaid kohtumenetluse ajal 15.03.2015, ei oma apellandi väited Danil Lipatovil volituse olemasolu või puudumise kohta laenulepingu ülesütlemiseks 16.09.2014 ja 30.10.2014 asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Vastuseks kaebuse väitele märgib kolleegium, et puudub kahtlus, et hageja teadis, et Danil Lipotov tegutseb tema nimel laenulepinguga seotud erimeelsuste lahendamisel esindajana ja talus tema sellist tegevust. Öeldu tõttu tuleb TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et hageja oli vastavad volitused andnud.
37.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohtu otsus põhivõla väljamõistmise osas ei ole seaduslik ja kuulub tühistamisele. Apellatsioonkaebuse väited ei anna selles osas alust otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus põhinõude väljamõistmise osas on seaduslik ja kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8.
38.Arvestades, et hageja on esitanud laenu tagastamise nõude kõrval viivise nõude, tuleb VÕS § 398 lg 1 kohaselt lugeda kostja viivituses olevaks alates 2 kuu möödumist laenulepingu ülesütlemise teate kättetoimetamisest 15.01.2015 ühes hagiavaldusega. Seega on laenulepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks 16.03.2015, s.o. kahe kuu möödumisel hagiavalduse kättetoimetamisest.
39.Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata viivise saamiseks kuni perioodil 16.11.2014 kuni 15.03.2015 summas 353 eurot 91 senti (16.11.-31.12.2014= 45 päeva, intressimäär 8,15%= 134 eurot 86 senti ja perioodil 1.01.-15.03.2015=74 päeva, intressimääraga 8,05%= 219 eurot 5 senti). Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab viivise nõude summas 353 eurot 91 senti rahuldamata.
40.Hageja viivise nõue alates 16.03.2015 kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
41.VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Panga poolt avaldatud teadete kohaselt oli enne 1. juulit 2015 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,05%. Eeltoodust lähtudes tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 01.01.201530.10.2015 lugeda 8,05% aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva, ning lähtudes põhinõude suurusest 13 421 eurot 45 senti, on hagejal õigus nõuda viivist järgmiselt: 16.03.2015-30.10.2015 (228 p) eest 674 eurot 90 senti. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Samuti rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni.
42.Maakohus on hageja taotlusel määranud, et kostjal tuleb tasumisele kuuluvad summad kanda LL kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „laenulepingu 18.10.2003 laenusumma tagastamine“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Maakohus jättis hagi rahuldamisel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 900 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse osaliselt, jaotab ta TsMS § 174 lg 3 korras ümber maakohtus kantud menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Ringkonnakohus ei näe põhjust ümber hinnata maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulude suurust 900 eurot. Maakohus on hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust õigesti hinnanud kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 8. Kuna hageja põhinõue 13 421 eurot 45 senti kuulub rahuldamisele täielikult ja kõrvalnõuedest jäi rahuldamata 353 eurot 91 senti, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 97,43% ehk 876 eurot 87 senti.
44.Pooled ei esitanud apellatsioonimenetluses neile antud tähtajaks 20.10.2015 apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kulude kindlaksmääramise taotlust. Kostja apellatsioonimenetluse kuluks tsiviilasja materjali kohaselt on riigilõiv 650 eurot, millest kaebuse rahuldamisel 2,57% ulatuses tuleb hagejal talle hüvitada 16 eurot eurot 71 senti. Kokku tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulude katteks kahes kohtuastmes kokku 893 eurot 58 senti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.