2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXkasuks põhivõlgnevus summas 13421,45 (kolmteist tuhat nelisada kakskümmend üks eurot, 45 senti) eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXkasuks viivised põhivõlgnevuselt (13421,45 eurot) alates 17.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni OÜ XXX poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
2.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulu summas 900 eurot XXXkasuks.
3.Jätta rahuldamata XXXmenetluskulu 190 euro ulatuses. OÜ XXX poolt tasumisele kuuluvad summad saab OÜ XXX tasuda XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „laenulepingu 18.10.2003 laenusumma tagastamine“. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 29. mail 2015. a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited kostja seisukohtadele
1.25.11.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse summas 13 421,45 eurot ja viiviste summas 2 553,74 eurot saamiseks. 22.12.2014 hageja poolt kohtule esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 13 421,45 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 18.10.2003 sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille kohaselt kandis hageja 18.10.2003 kostja arvelduskontole 210 000 krooni (ehk 13 421,45 eurot). 16.09.2014 saatis hageja kostjale nii e-posti kui ka tähitud kirjadega teate lepingu ülesütlemisest vastavalt VÕS § 398 lg 1, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu üles alates 16.09.2014 ning andis kostjale laenu tagastamiseks tähtaja 16.11.2014. Kostja ei ole vastanud lepingu ülesütlemise teatele ega võtnud hagejaga ühendust. Kostja ei ole täitnud laenu tagastamise kohustust.
3.Hageja vastuväite kohaselt on kostja käitumine kohusetundetu. Kostja kaldus kõrvale kohtuvälise küsimuse lahendamisest. Kostja ei ole pahatahtlikult vastu võtnud hageja saadetud teateid võla kustutamise nõuetega. Kostja püüab kohut viia eksiteele, kinnitades et hageja poolt esitatud tõendid on võltsitud.
4.Kostja poolne volikirja analüüs ei oma mingit tähtsus ning ei ole asjakohane. Hagiavalduse esitamisel peab esindaja esitama kohtuasjade ajamise volikirja. Olemasolev volikiri ei anna kostjale alust lepingu ülesütlemisavaldust tunnistada ebaseaduslikuks või kehtetuks. Peale seda ei välista kohtuasjade ajamise volikirja olemasolu teise volikirja olemasolekut.
5.Kostja kinnitus, et laenuandjaks on XXXon väär. Laenuandjaks on hageja, mitte tema abikaasa ega mingi muu isik. Kostja ei ole tõendanud, et laenusumma tuleb tagastada XXX.
6.Kostja väide, et lepingust ülesütlemise teade ei ole kostjani jõudnud, on paljasõnaline. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ehk kui e-kiri on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus teatega tutvuda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-123-07 p 12). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või
muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik tagama registrile tema aadressi kohta esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09 ja 19.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07. Kostja vastuväited hagile
Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud suuline laenuleping, kuid nimetatud leping on sõlmitud hageja abikaasa XXX poolt, kes tegutses kostja esindajana ja töötas kostja juures tegevjuhi ametikohal ning võttis nimetatud krediidi ettevõtte konkurentisvõime parandamiseks ning seadmete ja varuosade soetamiseks. XXX oli kuni 30.09.2014 töölepingulisetes suhetes kostjaga, samuti on ta jätkuvalt kostja osanik ning lahkus ettevõttest töölt omal soovil peale seda kui oli selgunud, et XXX oli manipuleerinud kostja lao-ja finantsandmetega ning oli põhjustanud kostjale ettevõtlustegevuses 21355 € suuruse majandusaasta kahjumi.
Kostja leiab, et hagi on esitatud õigussuhte osas, milline ei ole lõppenud. 16.09.2014 koostatud lepingust ülesütlemise teade on allkirjastatud XXX poolt, kellel ei olnud 15.09.2014 väljastatud volikirja alusel volitusi hageja nimel ülesütlemise teate esitamiseks. Seega ei ole õigussuhe lõpetatud, sest lõpetamise avalduse on esitanud isik, kellel ei olnud selleks volikirjast tulenevat esindusõigust. Väidetav „lepingust ülesütlemise teade“ on edastatud sama volikirjaga, milline oli antud hageja esindajale kohtusse pöördumiseks ning antud volikiri on kitsendatud kohtuesinduseks ning ei sedasta toiminguid eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti ei kirjelda volikiri õigust lepingute sõlmimise ega ka lõpetamise osas. Mistõttu on kostja veendumusel, et hageja esindajal puudusid volitused lõpetada lepingulisi suhteid ning hageja ei ole väidetavat hageja esindaja tahteavaldust ka heaks kiitnud.
10.Hageja ei ole saatnud lepingu ülesütlemise teadet mitte ettevõtte registris märgitud e-posti aadressile XXX, vaid hageja abikaasa kasutuses olnud e-posti aadressile XXX. Kõnesolevat eposti haldas ja kasutas üksnes XXXning teistel isikutel juurdepääs antud e-postile puudus. Seega jääb mulje, et XXX, kas varjas tahtlikult kostja juhatuse liikme eest sellise lepingu ülesütlemise teate olemasolu või ei suvatsenud ta ettevõte juhatuse liikmele antud nõudest lihtsalt teada anda seoses jahedate suhetega omanike vahel. Seega puudus kostjal igasugune teave hageja nõuetest ning seetõttu ei olnud võimalik sõlmida ka vastavasisulist lepingu lõpetamist poolte kokkulepel. Eelnevale tuginedes teatab kostja, et sai lepingu ülesütlemise teatest teada alles hagimaterjalide kättesaamisel, leiab et antud õigusuhe ei ole lõppenud, sest see on avaldatud selleks mitte volitatud isiku poolt ning seetõttu on hagiavaldus põhjendamatu ja alusetu. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus teeb esmalt kindlaks, kelle vahel on laenuleping sõlmitud (I), seejärel hindab kas XXXolid volitused kostjale laenulepingu ülesütlemise teate esitamiseks ja teeb kindlaks laenusumma sissenõutavaks muutumise (II) ning lõpetuseks käsitleb hageja nõude ulatust (III). I
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
15.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus nõustub pooltega, et võlasuhe tuleneb suulisest laenulepingust. Pooled vaidlevad selle üle, kelle vahel on suuline laenuleping sõlmitud. Kostja hinnangul oli laenulepingu kostjaga sõlminud hageja abikaasa XXX, kes tegutses kostja esindajana ja töötas kostja juures tegevjuhi ametikohal ning võttis nimetatud krediidi ettevõtte konkurentsivõime parandamiseks ning seadmete ja varuosade soetamiseks. Hageja hinnangul on raha ülekande teostanud XXX, seega on laenuandjaks XXX. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väited, et laenulepingu sõlmis kostjaga XXXon paljasõnalised ja tõendamata. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 11) on hageja edastanud kohtule tõendina laenusumma ülekande tegemist tõendava maksekorralduse, millest nähtub, et hageja XXXon andnud laenu kostjale OÜ-le XXX. Seega on kohtu hinnangul laenuandjaks hageja XXXja laenusaajaks kostja OÜ XXX. Kohus jätab XXXga seonduvad kostja seisukohad tähelepanuta, kuivõrd need ei ole antud asjas asjakohased.
II
16.Esmalt hindab kohus kas XXX omas volitusi kostjale lepingu ülesütlemise teate esitamiseks ja seejärel teeb kindlaks laenusumma sissenõutavaks muutumise.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja lepingulisel esindajal XXX oli õigust esitada kostjale lepingu ülesütlemise teadet. Kostja hinnangul ei olnud hageja lepingulisel esindajal lepingu ülesütlemise teate esitamiseks volitusi, mistõttu on hagi esitatud õigussuhte osas, milline ei ole lõppenud. Hageja hinnangul ei anna hageja lepingulisele esindajale antud kohtulik volikiri alust tunnistada lepingu ülesütlemise teade ebaseaduslikuks või kehtetuks. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 14-16) on lepingu ülesütlemise teate allkirjastanud hageja lepinguline esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Kohtu hinnangul oli laenusumma sissenõudmise eelduseks laenulepingu ülesütlemise teate esitamine kostjale. Kuivõrd XXXon andnud XXXvolitused hageja esindamiseks kohtus (sh laenusumma sissenõudmiseks kostjalt), siis ei ole kohtul alust kahelda, et XXXei ole XXXandnud volitusi lepingu ülesütlemise teate allkirjastamiseks ja kostjale esitamiseks. Seadusandja ei ole kehtestanud lepingu ülesütlemise teate allkirjastamiseks esindaja poolt kohustuslikku vormi, mistõttu võib eelnimetatud volitus olla volitatavale antud ka suuliselt. Seega omas XXXkohtu hinnangul volitusi kostjale laenulepingu ülesütlemise teate esitamiseks.
18.VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise teated järgmiselt: 16.09.2014 e-kirjaga e-posti aadressile: XXX; 16.09.2014 tähitud kirjaga aadressile: XXX, Tallinn ning 30.10.2014 tähitud kirjaga aadressile: XXX, Tallinn. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja 16.09.2014 edastatud e-kiri saadetud aadressile, millele kostjal puudus ligipääs, seega sai kostja laenulepingu ülesütlemise teatest teada alles hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja majandusaasta aruandest nähtuvalt (tl 57) on kostja ametlikuks e-posti aadressiks XXX. Hageja ei ole tõendanud, et e-posti aadressi XXX puhul oleks tegemist kostja ametliku e-posti aadressiga, mistõttu ei ole hageja kohtu hinnangul laenulepingu ülesütlemise teadet edastanud kostja ametlikule e-posti aadressile. Seega ei saa kohtu hinnangul lugeda 16.09.2014 e-kirjaga aadressile XXXsaadetud laenulepingu ülesütlemise teadet kostjale kättetoimetatuks. Kohtu hinnangul ei saa lugeda laenulepingu ülesütlemise teadet kostjale kättetoimetatuks ka tähitud kirja saatmisega aadressile XXX, Tallinn, kuivõrd nimetatud aadressi puhul ei ole tegemist kostja juriidilise asukohaga (tl 57). Tõendeid kostja asukoha või tegutsemise kohta eelnimetatud aadressil kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja laenulepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud teate saatmisega kostja juriidilisse asukohta, so XXX, Tallinn. Hageja on laenulepingu ülesütlemise
teate edastanud kostja juriidilisse asukohta 30.10.2014 saadetud tähitud kirjaga. Laenulepingu ülesütlemise teate kohaselt on hageja laenulepingu üles öelnud 16.09.2014. Kuivõrd VÕS § 398 lg 1 võimaldab laenu tagastamist tähtajatu lepingu ülesütlemise korral nõuda kahekuulise etteteatamisajaga, siis on hageja nõue laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks arvates 17.11.2014 (s.o kahe kuu möödumisel laenulepingu ülesütlemisest). III
19.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Hageja nõuab kostjalt suulise tähtajatu laenulepingu alusel laenatud 13 421,45 euro tagastamist, milline summa muutus sissenõutavaks arvates 17.11.2014. Kostja on jätnud laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täies ulatuses täitmata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 13 421,45 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja viiviste nõude laenusumma tagastamisega viivitatud aja eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kuivõrd laenusumma muutus sissenõutavaks arvates 17.11.2014, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (13 421,45 eurot) alates 17.11.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja mentluskulude rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Harju Maakohtu 08.04.2015 kohtumääruse kohaselt kohustas kohus muuhulgas pooli esitama kohtule menetluskulude nimekiri. Hageja esitas 13.04.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 16.04.2015 kohtule menetluskulude nimekirja ja vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus analüüsib järgnevalt hageja menetluskulusid ning kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 550 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 540 eurot (käibemaksuga).
23.Hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, milline tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulude nimekirjas sätestatud ulatuses, so 550 eurot.
24.Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu summas 540 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 2,5 tundi
hagiavalduse koostamisele (summas 300 eurot) ning kostja vastusele vastuse koostamisele 2 tundi (summas 240 eurot). Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamise toimingu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, kuid kohus ei nõustu hagiavalduse koostamisele kulunud ajaga kokku 2,5 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse kahel korral. Kohus selgitab, et vastaspoolelt ei saa väljamõistmisele kuuluda hageja enda poolt puudustega esitatud hagiavalduse parandamiseks kulunud aeg. Kohus, lähtuvalt parandatud hagiavalduse mahust ja sisust, leiab et parandatud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Kostja vastusele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (tulenevalt menetlusdokumendi mahust ja sisust) on 2 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 100 eurot (käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses eeltoodut kinnitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 16 selgitanud, et kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga mõistab kohus hageja lepingulise esindaja kulu välja käibemaksuta kogusummas 350 eurot (3,5 tundi x 100 eurot/tund). Hageja menetluskuludeks kokku on seega 900 eurot (riigilõiv summas 550 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 350 eurot).
25.Tulenevalt kostja vastuväidetest hageja menetluskulude nimekirjale märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kuivõrd seadusandja on TsMS § 174 lg 1 muuhulgas sätestanud, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega ei ole hageja menetluskulude nimekirjas TsMS § 176 lg 5 tuleneva kinnituse puudumine aluseks menetluskulude kindlaks määramata jätmisele ning kohus lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasjas materjalidest.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.