Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-7564

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 19.05.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu poolte vahel 11.07.2014 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhinõude 2500 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 17.06.2015 kohtumäärusega. Kostjale I toimetati hagi kätte 27.07.2015 ja kostjale II 08.07.2015. Kostjad on edastanud kohtule 16.09.2015 vastuse ja täiendanud seda 27.10.2015 seisukohaga.

II Hageja nõue ja seisukohad Hageja taotleb kostjatelt poolte vahel 11.07.2014 sõlmitud laenulepingutest tuleneva põhinõude 2500 euro ja intressi 20 euro väljamõistmist. Kuna kostjad õigeaegselt laenu osamakseid ei tagastanud, ütles hageja 24.04.2015 kostjatega sõlmitud laenulepingu üles ning nõudis kogu laenu ja intressi tasumist hiljemalt 28.04.2015. Kostjad laenu tagastanud ei ole. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda. Hageja on esitanud võlgnevuse tõendamiseks laenulepingu.

III Kostja vastuväited Kostjad on võtnud hagi õigeks põhinõude võlgnevuse summa osas. Kostjad leiavad, et laenu tagastamise tähtaeg oli hilisem ja oli seotud kostjate rahaliste võimalustega. Kostjad vaidlevad vastu viivisenõudele määra 0.25% aastas ületavas osas, kuna leiavad, et poolte vahel oli kokkulepe, et tasumisele kuulus viivis Eesti Panga miinimummääras, s.o 0.25% aastas. Kostjad soovivad laenu tagastada osamaksetena. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

IV Kohtuistung

2-15-7564 27.10.2015 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kostjad, kuigi olid teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kostjad on edastanud kohtule 27.10.2015 kirjaliku seisukoha. Hageja palus kohtuistungil kohtul asi sisuliselt läbi vaadata. Hageja avaldas, et loobub viivise nõudest 0.25% aastas ületavas määras. Hageja leidis, et laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud laenulepingus ning kohtuistungi toimumise ajaks on laenu tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja ei taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hageja õigusabikulu on kokku 590 eurot.

V Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud asjas kogutud materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt poolte vahel 11.07.2014 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhinõude 2500 euro, intressi 20 euro ning edasiulatuva viivise määras 0.25 aastas väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus põhinõude võlgnevuse summa ja intressi summa osas, samuti viivisenõudes määras 0.25% aastas. Kuivõrd poolte vahel nimetatud küsimustes vaidlus puudub, ei hakka kohus menetlusökonoomia kaalutulustest lähtudes kummagi poole väiteid käsitlema. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

2-15-7564 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on loobunud viivisenõudest määra 0.25% aastas ületavas osas ning ei taotle selles osas kostjatelt viivise väljamõistmist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine määra 0.25% aastas ületavas osas on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus viivisemäära 0.25% aastas ületava osa nõudes. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas laenulepingu täitmise tähtaeg on saabunud ja kas nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Kostjad leidsid 16.09.2015 vastuses, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostjad ei jõua laenu tähtajaks tasutud, teevad nad seda hiljem. 27.10.2015 menetlusdokumendis leiavad kostjad, et poolte vahel oli läbi räägitud, et kui kostjad ei jõua tähtajaks laenu tasutud, teevad nad seda hiljem vastavalt võimalustele, selle kohta on kostjate väitel olemas ka e-mailid, kust kostjad näevad, et hageja on kokkuleppega päri. Kohus leiab, et kostjate vastuväited laenu tagastamise hilisema tähtaja kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole selgitanud, millistes e-mailides vastav kokkulepe sisaldub ega ka vastavaid e-maile kohtule esitanud. 11.07.2014 sõlmitud laenulepingust (t lk 8) nähtuvalt oli laenu 2500 euro ja intressi 20 euro tagastamine ette nähtud osamaksetena, neist viimase tähtaeg 12.07.2015. 24.04.2015 laenulepingu ülesütlemisavaldusest (t lk 15-16) nähtuvalt on hageja öelnud kostjatega sõlmitud laenulepingu üles ning nõudnud kogu laenu ja intressi tasumist hiljemalt 28.04.2015. Kohus leiab, et laenulepingus oli laenu tagastamise tähtaeg selgelt kokku lepitud, laenulepingu ülesütlemisavalduses on antud selge laenu tagastamise tähtaeg, laenu tagastamise tähtaja edasilükkamine ei ole tõendatud, laenu tagastamise lõpptähtaeg on saabunud ja nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjatelt välja laenulepingutest tulenev põhinõue 2500 eurot, intress 20 eurot ja lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0.25% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi on rahuldatud täies ulatuses. TsMS § 165 lg-s 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud

2-15-7564 solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt 325 eurot ja õigusabikulu 590 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu ei ole põhjendatud ja kohus jätab menetluskulude taotluse rahuldamata arvel nr 150524 sisalduva kirje, 08.06.2015 hagi tagamise tagatise tagastamise avalduse koostamine ajamahuga 15 minutit, summas 30 eurot, osas. Kohus leiab, et hagi tagamise tagatise tagastamise taotlemine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu antud kulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et ülejäänud ulatuses on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejatelt tuleb solidaarselt kostja kasuks välja mõista vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 ja § 165 lg-le 3 tasutud riigilõiv 325 eurot ja kantud õigusabikulu põhjendatud ulatuses (590-30) 560 eurot, seega kokku menetluskulu (325+560) 885 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.