1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määrus osas, milles maakohus jättis U.L. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata, ning osaliselt menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada U.L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõista välja KÜ Märja 12 U.L. kasuks menetluskulude katteks 17,89 eurot, rahuldada KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõista välja U.L. lt KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1078,72 eurot, tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded
ja mõista välja U.L. lt KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1060,83 eurot.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1 Rahuldada KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 4.2 Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-10-47153 KÜ Märja 12 menetluskulud summas 1078,72 eurot. 4.3 Mõista välja U.L. lt KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1078,72 eurot. 4.4 Rahuldada U.L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 4.5 Määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-10-47153 U.L. menetluskulud summas 17,89 eurot. 4.6 Mõista välja KÜ-lt Märja 12 U.L. kasuks menetluskulude katteks 17,89 eurot. 4.7 Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.3 ja 4.6 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista välja U.L. lt KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1060,83 eurot. 4.8 Mõista välja U.L. lt KÜ Märja 12 kasuks viivis menetluskuludelt (1060,83 eurolt) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4.9 U.L. l tuleb väljamõistetud menetluskulu kanda KÜ Märja 12 arveldusarvele nr EE332200221016934978.“ Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus rahuldas 7. novembri 2013 otsusega osaliselt KÜ Märja 12 (hageja) hagi U.L. (kostja) vastu, mõistis kostjalt hageja kasuks välja remondifondi maksed summas 198,64 eurot ning jättis menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda (otsus jõustus
28.aprillil 2014).
2.Hageja esitas 19. mail 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 6688,70 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja tasus riigilõivu 15,98 eurot. Avaldaja menetluskulud on seega 6704,67 eurot, millest 72% moodustab 4827,37 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
3.Kostja vaidles hageja avaldusele vastu. Tsiviilasjaga ei ole seotud HP Õigusbüroo OÜ
14.oktoobri 2011 arve nr 27 ja Tanel Melk & Partners Law Firm 1. novembri 2013 arve nr 130036. Õigusabikulude piirmäär on sõltuvalt hagihinnast määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendamatud. Tartu Maakohtu 29. septembri 2011 ja
7.novembri 2013 otsused on sisuliselt ebaõiged.
4.Kostja esitas 9. juunil 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid summas 358,91 eurot.
5.Hageja vaidles kostja avaldusele vastu. Avaldus on esitatud hilinenult (42 päeva pärast kulude jaotuse kohra tehtud lahendi jõustumist). Samuti pole tõendatud, et kulud on kantud just seoses käesoleva tsiviilasjaga. Riigikohus on jätnud kassatsiooniastme menetluskulud 28. aprilli 2014 määrusega kostja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Maakohus rahuldas 22. aprilli 2015 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-10-47153 hageja menetluskulud summas 1162,96 eurot, mõistis välja U. L. KÜ Märja 12 menetluskulud summas 1162,96 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1162,96 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis U. L. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on Riigikohus 26. juuni 2014 määruses nr 3-2-1-153-13 tunnistanud lepingulisele esindajale tehtud kulutuste piirmäära kindlaks määravad Vabariigi Valitsuse määrused põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Seega hindas maakohus üksnes menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning jättis tähelepanuta kostja viited lepingulise esindaja menetluskulude sissenõudmise piirmääradele. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule nimekirja oma menetluskulude kohta, pidas kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kestvust arvestades võimalikuks asja lahendada ilma nimekirjata. Hageja menetlustoimingud ja nendeks kulunud aeg on selgelt nähtavad arvetelt ja spetsifikatsioonidelt ning ka kostja pole nimekirja esitamist nõudnud. Kuna hageja on korduvalt vahetanud õigusabiteenuse osutajat, on põhjendatud kulude hüvitamine OÜ-le Vullo, Advokaadibüroole Aivar Pilv ja Tanel Melk & Partners Law Firm õigusabile. Maakohus pidas põhjendatuks 23. detsembri 2010 arvel näidatud OÜ Vullo õigusabikulutusi hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks osaliselt, s.o ühe tunni ulatuses (summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot). Põhjendatud on ka õigusabikulu kompromisslepingu projekti koostamiseks ja kompromissläbirääkimisteks ühe tunni ulatuses (32 eurot). Advokaadibüroo Aivar Pilv arvetega seoses märkis maakohus, et arvetelt nähtuvalt on Häli Jürimäe osutanud kliendile õigusabi suuremas mahus ja seetõttu lähtus maakohus õigusabikulude kindlaksmääramisel Häli Jürimäe poolt osutatud õigusabitoimingutest. Mitme ühest advokaadibüroost esindaja samaaegne kasutamine ühe menetlusdokumendi koostamiseks ei ole
tsiviilasja sisu ja keerukust arvestades mõistlik ega põhjendatud. Apellatsioonimenetluses põhjendatud ajakuluks on 3 tundi (3 x 99 x 1,2 = 356,40 eurot). Kuna tsiviilasjas on vaidluse all olnud juhatuse liikmete volituse kehtivus, on äriregistri väljavõtte kulu 1,59 eurot põhjendatud ja vajalik. Kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 2 tundi 30 minutit (297 eurot) pidas maakohus täies mahus põhjendatuks ja vajalikuks. Riigikohtule lõplike seisukohtade koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas maakohus 2 tundi (2 x 99 x 1,2 = 237,60 eurot). 30. oktoobri 2012 ja
17.aprilli 2014 arvetel näidatud õigusabikulu pidas maakohus täies osas põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Maakohus leidis, et HP Õigusbüroo arve ei ole tõendatud, põhjendatud ega vajalik. Enne ja pärast on hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo Aivar Pilv. HP Õigusbüroo ei ole hageja nimel ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Advokaadibüroo Tanel Melk & Partners Law Firm arvetega seoses märkis maakohus järgmist. Kohus pidas põhjendatuks 25. septembri 2013 arvel näidatud õigusabikulu seoses Riigikohtu otsusega, toimikuga ja senise menetluskäiguga tutvumisega kokku 1 tundi 30 mintuti. Põhjendaud ja vajalik on osalemine 11. septembri 2013 kohtuistungil (35 minutit), täiendavate tõendite kogumine, analüüs ja kohtule täiendavate selgituste esitamine (2 tundi). Muud arvel näidatud õigusabitoimingud ei ole kohtule tõendatud. 25. septembri 2013 arvel näidatud põhjendatud ajakulu on 4 tundi 5 minutit (318,24 eurot). 31. oktoobri 2013 arvel näidatud õigusabikulust pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamist (2 tundi), esindaja kohtuistungil osalemine (1 tund 35 minutit), kohtuistungi protokolliga tutvumine (10 minutit), kokku 3 tundi ja 45 minutit (292,50 eurot). Maakohus ei pidanud TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulusid kahele esindajale korraga. 1. novembri 2013 arvel näidatud õigusabikulud ei puuduta käesolevat tsiviilasja ja selle väljamõistmine kostjalt ei oleks mõistlik ega põhjendatud. 3. augusti 2014 arvel kajastatud õigusabitoimingud on seotud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule esitamisega ning tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega tuleb riigilõiv summas 15,98 eurot (250 krooni) kostjalt välja mõista. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited kohtulahendite sisulise ebaõigsuse kohta. Tegemist on jõustunud kohtulahenditega ja kostja on ammendanud võimalused lahendite peale edasi kaevata. Asjaolu, et kohus ei rahuldanud kõiki hageja nõudeid täies ulatuses, on kohus arvesse võtnud menetluskulude jaotuse määramisel ja jätnud menetluskulud 28% ulatuses hageja enda kanda. Maakohus luges mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1615,22 eurot. Kuna Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsusega jäeti kostja kanda 72% hageja menetluskuludest, peab kostja hagejale hüvitama 1162,96 eurot. Maakohus leidis, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kulude jaotuse kohta tehtud Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsus jõustus 28. aprillil 2014, avaldus on esitatud 9. juunil 2014, seega hilinenult.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.U. L. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta KÜ Märja 12 menetluskulud tema enda kanda ja määrata kindlaks U. L. menetluskulud. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) esitas määruskaebuse esitaja menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja viitab TsMS § 176 lg-tele 1-3. Menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud;
2) kuivõrd kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-10-47153 senini teinud kohtuotsust, millega ta on rahuldanud KÜ Märja 12 hooldus- ja remondifondi maksete nõude 3108 krooni, tuleb lähtuda Tartu Maakohtu 29. septembri 2011 otsuse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotusest; 3) puudub hagejal seaduslik õigus nõuda kostjalt välja 13. aprilli 2010 arvel nr 309 ja 7. mai 2010 arvel nr 339 märgitud hooldustasu kokku 621,60 krooni ulatuses ning remondifondi makseid kokku 777 krooni ulatuses. Hageja pole majandamiskulusid tõendanud. Hageja on kostjalt seadusevastaselt nõudnud hooldus- ja remondifondi makseid 3108 krooni ulatuses ja üldelektri eest 73,04 krooni; 4) on mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud kindlaks määratud Tartu Maakohtu 29. septembri 2011 otsusega, mille kohaselt on menetluskuluks 213,91 eurot. Hageja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, kellele osutatakse tasuta juriidilist konsultatsiooni 30 minutit üks kord aastas ja kellele kehtivad juriidiliste teenuste soodushinnad. Õigusabikulud summas 150 eurot on piisav, et teha osapooletele kättesaadavaks hageja nõudega seotud täpsed asjaolud ning olukord oleks ilmselt lahenenud raamatupidamisalaste teadmiste tasemel. Tsiviilasjas nr 2-10-47153 on senini hageja poolt kohtule esitamata nõuetekohane hagiavaldus ja hagi rahuldamiseks vajalikud tõendid. Hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
8.KÜ Märja 12 vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti jätnud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. Hageja jääb ka muude vastuväidete juurde (vt 7. augusti 2014 menetlusdokument); 2) ei nõustu vastustaja määruskaebuse esitajaga selles, et tuleb lähtuda Tartu Maakohtu
29.septembri 2011 otsusest; 3) on hageja hooldus- ja remondifondi maksete nõude rahuldatud Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsusega (jõustunud 28. aprillil 2014); 4) on maakohtu lahend menetluskulude kindlaksmääramise osas igati seaduslik ja põhjendatud. Kostja poolt välja pakutud summa (213,91 eurot) on ebamõistlik, võttes arvesse menetluse kestvust ja asjaolusid; 5) tuleb muud määruskaebuse esitaja vastuväited jätta tähelepanuta, kuna need puuduvad tsiviilasja sisulist lahendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata ning osaliselt menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõistab välja KÜ-lt Märja 12 U. L. kasuks menetluskulude katteks 17,89 eurot; rahuldab KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistab välja U. L. KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1078,72 eurot; tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistab välja U. L. KÜ Märja 12 kasuks menetluskulude katteks 1060,83 eurot. Muus osas tuleb Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab U. L. maakohtu määrusest osas, milles maakohus KÜ Märja 12 avalduse rahuldas ning jättis U. L. avalduse läbi vaatamata. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus jättis KÜ Märja 12 avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
11.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha KÜ Märja 12 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas. Maakohus rahuldas korteriühistu avalduse osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja menetluskulude katteks 1162,96 eurot.
11.1.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses hooldustasu, remondifondi maksete, majandamiskuludega jms. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses puudub kohtul pädevus hinnata menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit sisuliselt. Samuti puudub kohtul võimalus menetluskulude jaotuse muutmiseks, kuivõrd menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahend (s.o Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsus) on jõustunud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda Tartu Maakohtu 29. septembri 2011 otsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Riigikohus tühistas 13. veebruari 2013 otsusega nr 3-2-1-181-12 nimetatud otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule, selgitades, et menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Maakohus otsustas uue jaotuse 7. novembri 2013 otsuses (jõustunud
28.aprillil 2014). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lähtuda Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsuses toodud menetluskulude jaotusest (s.o 72% menetluskuludest kannab kostja ja 28% menetluskuludest hageja). Kuigi hageja on Eesti Korteriühistute Liidu liige, ei ole ta kohustatud pöörduma õigusabi saamiseks nimetatud liidu poole.
11.2.Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et hinnates OÜ Vullo ja Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arveid ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Seoses Tanel Melk & Partners OÜ poolt esitatud arvetega märgib ringkonnakohus järgmist. 25. septembri 2013 arvel (XV kd, tl 156) kajastatud õigusabikuludest pidas maakohus põhjendatuks Riigikohtu otsusega, toimikuga ja senise menetluskäiguga tutvumist kokku 1 tund 30 min, kuivõrd tegemist oli mahuka ja selleks ajaks juba mitu kohtuastet läbinud vaidlusega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, sest esindaja vahetusega kaasnevad kulud peab kandma esindajat vahetanud menetlusosaline ise. Seega on 25. septembri 2013 arvel näidatud ajakulu õigusabile kokku 2 tundi ja 35 minutit (35 min + 2 h), s.o 201,24 eurot (2,58 x 65 x 1,2). Teistele Tanel Melk & Partners OÜ poolt esitatud arvetele hinnangut andes ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja mõistlikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1498,22 eurot (63,91 + 32 + 356,40 + 1,59 + 297 + 237,60 + 201,24 + 292,50 + 15,98), millest 72% moodustab 1078,72 eurot.
12.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha U. L. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas.
Maakohus leidis, et kuivõrd nimetatud avaldus on esitatud hilinenult (TsMS § 174 lg-st 1 tulenevat 30-päevast tähtaega rikkudes), tuleb see jätta läbi vaatamata.
12.1.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsus, millega jagati poolte menetluskulud protsentides, jõustus Riigikohtu 28. aprilli 2014 määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2014 määruse peale, millega ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19. mail 2014. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Maakohus andis 29. mai 2014 määrusega kostjale 10-päevase tähtaja hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks ja omapoolse menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuigi toimikust ei nähtu, et kostja oleks määruse kättesaamist kinnitanud, on ta 31. mai 2014 e-kirjas (XV kd, tl 168) teatanud, et õigusabi arved ja aruanded, esindaja esindusõigust tõendav dokument ning esindaja haridust tõendav dokument ei ole talle kättesaadavad. Eeltoodust tuleneb, et kostja on 29. mai 2014 määruse kätte saanud hiljemalt
31.mail 2014. Kostja esitas vastuse ning omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
9.juunil 2014.
12.2.Riigikohus on 22. juuni 2010 määruse nr 3-2-1-163-10 p-s 13 selgitanud, et kuigi TsMS § 174 lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi. Käesolevas asjas jagas maakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda. Kuivõrd maakohus märkis 29. mai 2014 määruses, et kostjal on hageja avaldusele vastuväidete ja omapoolse menetluskulude nimekirja esitamiseks aega 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest (XV kd, tl 164-165), kostja sai määruse kätte 31. mail 2014 (XV kd, tl 168) ning kostja esitas vastuse ning omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
12.3.Kostja avalduse kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 358,91 eurot (25. juuni 2012 kassatsioonkaebuse koostamise kulu 200 eurot, 26. veebruari 2014 määruskaebuse koostamise kulu 120 eurot, 28. oktoobri 2011 apellatsioonkaebuse riigilõiv 63,91 eurot, 25. juuni 2012 kassatsioonkaebuse kautsjon 25 eurot ja 25. veebruaril 2014 tasutud määruskaebuse kautsjon 50 eurot). U. L. esitas 28. oktoobril 2011 apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 29. septembri 2011 otsuse peale ning tasus 1. detsembril 2011 riigilõivu summas 63,91 eurot (III-4 (VI) kd, tl 42). Kuivõrd
vastavalt Tartu Maakohtu 7. novembri 2013 otsusele jäid menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt mõista välja 28% riigilõivust, s.o 17,89 eurot. Riigikohus jättis 19. novembri 2012 määrusega nr 3-7-1-2-505 U. L. kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2012 otsuse peale menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud U. L. kanda. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud õigusabikulu 200 eurot ja kassatsioonkaebuse kautsjoni 25 eurot. Vastavalt Riigikohtu 28. aprilli 2014 määrusele nr 3-7-1-2-214, millega Riigikohus keeldus U. L. määruskaebuse menetlusse võtmisest, jäid kassatsiooniastme menetluskulud U. L. kanda. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt välja määruskaebuse koostamisega seotud õigusabikulu 120 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjoni summas 50 eurot.
13.Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus U. L. KÜ Märja 12 kasuks välja menetluskulude katteks 1060,83 eurot (1078,72 – 17,89), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.