Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Korteriühistu Märja 12 hagi Uudo Liiase vastu 275 euro 97 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47153
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Märja 12 kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
271 eurot 28 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja korteriühistu Märja 12 (registrikood 80139350), esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Kostja Uudo Liias
Asja läbivaatamise kuupäev
14. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47153 ja Tartu Maakohtu 29. septembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid rahuldamata korteriühistu Märja 12 nõude Uudo Liiaselt 198 euro 64 sendi väljamõistmiseks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.
Jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata korteriühistu Märja 12 nõude Uudo Liiaselt 72 euro 64 sendi väljamõistmiseks.
1.Korteriühistu Märja 12 (hageja) esitas 27. septembril 2010 Uudo Liiase (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 4201 krooni 55 senti ja viivise
116 krooni 45 senti. Pärnu Maakohus tegi 12. oktoobril 2010 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas
27.oktoobril 2010 makseettepanekule vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 23. novembri 2010. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja esitas 10. detsembril 2010 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 4201 krooni 55 senti ja viivise 116 krooni 45 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige. Kostja on jätnud alates 2010. a maist tasumata hageja esitatud majandamiskulude arved.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetada asjas menetlus. Kostja leidis, et arvetel märgitud summad võivad olla ekslikud ning ei peegelda kostja tegelikke kohustusi hageja vastu. Hageja üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust hooldus- ja remondifondi maksete kohta. Samuti ei kasutata arvetel märgitud summasid alati arvel märgitud eesmärgil. Arvete esitamisel tuleb lähtuda 1. novembri 2000. a põhikirjast, mitte 27. septembril 2010 vastu võetud põhikirjast.
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. septembri 2011. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4 eurot 69 senti ja menetluskulu 3 eurot 74 senti. Hageja nõue koosneb järgmistest osadest: maksed hooldus- ja remondifondi 3108 krooni, prügivedu 285 krooni 6 senti, üldelekter 73 krooni 4 senti, vesi ja kanalisatsioon 533 krooni 87 senti, veepuhastusseadme veekulu 21 krooni 78 senti, võtmete valmistamine 105 krooni, üldvesi 47 krooni 41 senti. Kokku on nõude suuruseks 4174 krooni 16 senti. Hageja on võlaarvestuses võtnud arvesse ka võlga 27 krooni 40 senti seisuga 31. mai 2010, kuid asja materjalidest ei nähtu, mille eest on see võlg tekkinud. Hageja esitas tõendina hooldus- ja remondifondi maksete kohta korteriühistu liikmete 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku protokolli. Päevakorra kohaselt olid päevakorras järgmised küsimused: korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine; revidendi valimine; koosolekust osavõtjate küsimustering. Vaatamata päevakorrale otsustas üldkoosolek kinnitada uueks remonditasu suuruseks 10 krooni/m2. Otsuse poolt oli 17 liiget, vastu 1. Seega otsustas üldkoosolek küsimust, mida ei olnud enne üldkoosoleku päevakorda võetud. Koosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed (ühistus on 30 liiget) ja protokollist ei nähtu, et korteriühistu liikmed oleksid koosolekul nõudnud päevakorra täiendamist. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda kohtumenetluses nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kostja on avaldanud ärakuulamisel kohtule, et ta ei täida üldkoosoleku otsust hooldus- ja remondifondi maksete osas seetõttu, et ta peab otsust tühiseks. Kuna hageja nõue hooldus- ja remondifondi maksete osas tugineb tühisele üldkoosoleku otsusele, siis tuleb hagi selles
osas jätta rahuldamata. Hageja on üldelektrit ostnud AS-ilt Eesti Energia, kes on esitanud ajavahemiku mai-august 2010 eest hagejale kokku arved, mille suuruseks on kokku 1653 krooni 34 senti. Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt jaotati kuni 31. augustini 2010 üldelektri kulu elanike vahel järgmiselt: teenuse pakkujalt saadud arve summa jagati elamu pindalaga 1746 m2 ning saadud tulemi korrutamisel korteri üldpinnaga saadi igale korterile vastav üldelektri kulu. Kostja korteri suurus on 77,7 m2. Seega tuleb kostjale arvutada ajavahemikul mai-august 2011 üldelektrikulu järgmise valemi alusel: (1653 krooni 34 senti : 1746 m2) * 77,7 m2 = 73 krooni 58 senti. Hageja nõuab kostjalt üldelektri eest 73 krooni 4 senti ning selles ulatuses tuleb hagi rahuldada. Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt arvutatakse vee- ja kanalisatsioonikulu elanikelt saadud näitude alusel. Kui veenäit jäetakse esitamata, siis arvutatakse vee- ja kanalisatsioonikulu eelmise kolme kuu tarbimise kaalutud keskmise alusel. Kuigi kohtule on esitatud AS-i Emajõe Veevärk arved, mis tõendavad vee- ja kanalisatsiooni ühiku hinda, ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised näidud on kostja hagejale oma tarbimise kohta esitanud või kas kostjale arvete esitamisel on lähtutud kaalutud keskmisest. Tõendamatuse tõttu ei saa hagi selles osas rahuldada. Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt arvatakse teenuse pakkujalt saadud arve summast maha elanike näitude alusel arvutatud summa ning saadud vahe kantakse elanike arvetele üldvee kirjena eraldi reale. Üldvee kulu määratakse kõikidele korteritele võrdses summas (varem arvutatud vahe jagatakse 30-ga). Kohtule esitatud AS-i Emajõe Veevärk arved aga niisuguseid andmeid ei sisalda. Muid tõendeid arvestuse õigsuse kohta ei ole kohtule esitatud. Kuna kohtule on teadmata andmed, mis on vajalikud kostjale esitatud arve kontrollimiseks üldvee kulu osas, siis on hagi selles osas tõendamata ja jääb rahuldamata. Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt jagatakse prügiveo teenuse pakkujalt saadud arve summa elamu elanike arvuga teenuse kasutamise perioodil, mille järel saadakse kulu ühe elaniku kohta. Ka kostjale esitatud arvetelt nähtub, et prügiveo eest arve esitamisel kostjale on ühikuks isikute arv. Hageja on kohtule esitanud küll teenuse saamise kohta Veolia Keskkonnateenused arved, kuid esitamata on andmed elanike arvu kohta igas kuus. Seega ei saa kohus kostjale esitatud arvete õigsust kontrollida, mistõttu on hagi selles osas tõendamata ja jääb rahuldamata. Täielikult puuduvad tõendid lisavõtmete valmistamise ja veepuhastusseadme veekulu ja selle arvestamise kohta. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagi rahuldatud osa arvestades oleks viivise väljamõistmine ebamõistlik ja ei teeniks viivise kohaldamise eesmärki.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada asja menetlus.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. mai 2012. a otsusega poolte apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja üldkoosolek oli 29. märtsil 2010 pädev määrama remonditasu suurust, kuna üldkoosoleku päevakord oli ühistu liikmetele teatavaks tehtud ning päevakorra punkt „korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine" hõlmas ka remonditasu suuruse üle otsustamist. MTÜS § 201 lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud enne üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Tasu suurus 10 kr/m2 on ühistu liikme jaoks oluline küsimus ja päevakorras oleva teabe põhjal ei pidanud ühistu liige aru saama, et lisaks renoveerimistööde ja laenu võtmise otsustamisele määratakse kohe samal koosolekul kindlaks ka remonditasu suurus. Õige on maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta remondimaksete nõude osas rahuldamata põhjusel, et maksete määramise aluseks olnud 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus oli üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise tõttu selles osas tühine. Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga vee, kanalisatsiooni, üldvee ja prügiveo võlgnevuse kohta esitatud tõendite kohta. Uusi tõendeid ei ole ringkonnakohtule esitatud. Hageja väide, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei edastanud kohtukutset hageja lepingulisele esindajale, ei ole asja lahendamisel tähtis. Hageja ei ole esile toonud, milline oli talle nimetatud rikkumise õiguslik tagajärg. Hageja ei ole väitnud, et selle tõttu jäi mõni menetlustoiming tegemata, samuti ei ole sellest tulenevalt esitatud ringkonnakohtule taotlusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada eelmised kohtuotsused ja jätta hagi läbi vaatamata.
9.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et tema 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus remonditasu suuruse kinnitamise kohta on kehtiv. Üldkoosoleku päevakorras oli avaldatud teate kohaselt mh korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine: fassaadi ja sokli soojustamine, sundventilatsiooni väljaehitamine ja katuse soojustamine. Korteriühistu üldkoosolek otsustas teha elamu säilitamiseks järgmised vajalikud renoveerimistööd: fassaadi (kõik küljed) ja sokli soojustamine, vajadusel sundventilatsiooni väljaehitamine, katuse soojustamine koos katusekatte vahetamisega ning rõdude klaasimine ja välisukse vahetamine. Ühtlasi otsustati renoveerimistöödeks laenu taotleda. Laenusumma otsustati jagada kõigi liikmete vahel, arvestades korteri üldpinda. Renoveerimistööde tegemise otsustamine ei tähenda ainult otsustust teha või mitte teha renoveerimistöid, vaid hõlmab arutelu ja otsustust, kuidas ja millise raha eest neid kavatsetakse teha.
See tähendab, et korteriühistu peab võtma vastu otsuse, kuidas liikmed finantseerivad remonti ja millises määras nad seda teevad. Samuti on laenu võtmise otsustamine olemuslikult seotud otsusega, kuidas ja mil viisil suudetakse laenumakseid tasuda. Seetõttu saab iga mõistlik korteriühistu liige aru sellest, et kui teatel on märgitud, et üldkoosoleku päevakorras on remonditööde tegemine ja laenuvõtmise otsustamine, siis on päevakorras ka liikmete maksete suuruse üle otsustamine. Ringkonnakohus eeltoodud põhistust arvesse ei võtnud ega põhjendanud seda. Hageja leiab, et ta on tõendanud kostja kohustuse tasuda vee ja kanalisatsiooni, üldvee, üldelektri ja prügiveo kulud. Kohtud ei ole esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Korteriomanike 21. märtsi 2011. a koosolekul otsustati kinnitada 2010. a majandusaasta aruanne. Sellega loeti õigeks kõik hageja tehtud kulutused ning nende jaotus korteriomanike vahel. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 321 lg-st 1 tulenevat kohustust saata kohtukutse hageja lepingulisele esindajale, mistõttu esindaja ei saanud kohtuistungist osa võtta.
10.Riigikohus jättis 19. novembri 2012. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
11.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kostjalt hooldus- ja remondifondi maksete väljamõistmiseks. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jätab kolleegium ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse TsMS § 692 lg 2 alusel muutmata.
13.Hageja nõudis kostjalt majandamiskulude tasumist. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Selles osas jõustus maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 3 alusel Riigikohtu 19. novembri 2012. a määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata, põhjendades seda 3108 krooni (198 euro 64 sendi) hooldus- ja remondifondi maksete osas sellega, et kostja üldkoosoleku otsus, millega otsustati neid makseid koguda, on tühine. Ülejäänud majandamiskulude osas jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega.
14.Kolleegium leiab, et kohtud on valesti kohaldanud MTÜS § 21 lg-t 3, leides, et kostja üldkoosoleku otsus hooldus- ja remondifondi maksete kehtestamise kohta on tühine. Iseenesest on õige kohtute seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob eelviidatud sätte kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Samas on kohtud ekslikult leidnud, et vaidlusaluste maksete kehtestamise otsustamine ei olnud hõlmatud üldkoosoleku päevakorraga. Üldkoosoleku päevakorras oli märgitud renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru
saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kolleegium nõustub hagejaga, et olukorras, kus üldkoosoleku päevakorda oli märgitud renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine, pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et nende küsimuste üle otsustamine võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas renoveerimistööde ja laenuvõtmisega tekkivad kohustused kanda. Korteriühistu üldkoosolekul võimaldab otsuseid majandamiskulude kandmise kohta teha nii korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kui ka üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud hageja põhikirja p 6.2.1.13 (II kd, tl 168). Seega ei olnud hageja 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus remondifondi maksete kehtestamise kohta eeltoodud põhjustel tühine. Samas on kostja leidnud, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus võib olla tühine ka muude rikkumiste tõttu. Nimelt on kostja väitnud, et üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum ning üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud põhikirjas sätestatud üldkoosolekust etteteatamise aega. Samuti ei olnud teatatud kohta, kus võiks tutvuda päevakorda kuuluvaid küsimusi puudutavate materjalidega, nagu näeb ette põhikiri. Kohtud ei ole neid vastuväiteid käsitlenud. Seetõttu ei ole võimalik Riigikohtul teha selles osas lõplikku otsust. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, kes peab andma hinnangu kostja ülejäänud üldkoosoleku otsuse tühisust käsitlevatele väidetele.
15.Kolleegium leiab, et ülejäänud osas on kassatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb selles tõendite valele hindamisele, kuid TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei hinda Riigikohus tõendeid. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuses küll ka väite, et kohtud on jätnud hindamata olulised tõendid, kuid ei ole välja toonud, millised tõendid on hindamata jäetud. Õige on kohtute seisukoht, et hageja pidanuks oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Kohtud on leidnud, et selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Ainuüksi korteriühistu majandusaasta aruande kinnitamine, ei tekita korteriühistu liikmele kohustusi.
16.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
17.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.