U.L. e apellatsioonkaebuse hind 4.69 eurot KÜ Märja 12 apellatsioonkaebuse hind 263.84 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. septembri 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.L. e apellatsioonkaebus ja KÜ Märja 12 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (kostja): U.L. (isikukood: XXXX; elukoht: Tartumaa Tähtvere vald Märja alevik XXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Apellant II (hageja): KÜ Märja 12 (registrikood: 80139350; asukoht: Tartumaa Tähtvere vald Märja alevik Keskuse 12), esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe
1.Jätta Tartu Maakohtu 29. septembri 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta U.L. e ja KÜ Märja 12 apellatsioonkaebused
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Märja 12 esitas hagi U.L. vastu võla väljamõistmiseks. Hageja esitas 27.09.2010. a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Hagi esitati 09.12.2011. a. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 4318 krooni ja panna kõik hageja menetluskulud kostja kanda. 23.05.2011. a esitas hageja kohtule kirjaliku selgituse esitatud tõendite kohta (I kd lk 241243). Selgituste kohaselt tõendab korduskoosoleku protokoll, et koosolekul on loetud põhjendatuks kõik 2010. a korteriühistu poolt tasutud arved ja tehtud kulutused. Korteriomanikud leidsid, et hageja raamatupidamises vigu ei esine. Koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna seaduses ettenähtud korda järgides. Hagejale esitatud arved on hageja esitanud kohtule eesmärgiga tõendada, et hageja poolt kostjale esitatud arved on olnud põhjendatud. Hageja esitas 29.03.2010. a toimunud üldkoosoleku protokolli, mis peab tõendama, et remondifond määraga 10 krooni /m2 eest on seaduslik ning vastu võetud üldkoosoleku otsusega (II kd lk 57). Sadeveekanalisatsiooni torustiku renoveerimine tasuti täielikult hooldusfondist, arve nr 309 tasaarvestati selles osas arvega nr 339.
2.Kostja vaidles hagile vastu (lk 55-59). Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja väitel ei peegelda arvetel olevad summad kostja tegelikke kohustusi hageja ees ja võivad olla meelevaldsed. Alates 07.06.2010. a on arvetele märgitud makse hooldus- ja remondifondi 10 krooni/m2 kohta. Kuna korteriühistu üldkoosolek ei ole vastavat otsust teinud, siis ei peegelda vastav arvetel näidatud summa kostja tegelikku kohustust. Arvel nr 309 on märgitud rahaline nõue lumekoristustööde eest 28 krooni. Kostja märkis, et AS Emajõe Veevärk arvete alusel ei ole võimalik arvestada, millise osa moodustab AS-i Emajõe Veevärk arvetel kostjale arvestatav osa vee ja kanalisatsiooni kulude eest. Selgusetuks jääb veekulu üldveele, mida arvestatakse alates juulist 2010. a. Kuna
puudub teave korterites tarbitud vee kulu kohta, siis pole üksnes selle arve alusel võimalik arvestada kostja poolt vee eest tasumisele kuuluvat summat. Prügivedu arvestatakse inimeste arvu järgi. 21.03.2011. a korduskoosoleku otsused on tühised, kuna koosoleku kutsus kokku selleks volitusi mitteomav isikute grupp ja teade koosoleku kohta riputati üles korteriühistu kehtiva põhikirja punkti 6.2.7. rikkudes. Seega on kõik otsused õigustühised, kaasaarvatud 2010. a majandusaasta aruande kinnitamine. Hageja nõue kostja vastu on tõendamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 29.09.2011. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja U.L. elt 4.69 eurot KÜ Märja 12 kasuks. Kohus jättis 98,25 % menetluskuludest hageja kanda ja 1,75 % menetluskuludest kostja kanda. Kohus mõistis välja U.L. elt menetluskuluna 3.74 eurot KÜ Märja 12 kasuks.
4.Kohus leidis, et asjas ei ole tõendatud kostja põhiväide selles, et hagi on esitanud hageja nimel selleks volitusi mitteomava isiku poolt. Hagiavaldus on allkirjastatud hageja lepingulise esindaja Sirje Vullo poolt. Hagiavaldusele lisatud volikiri (I kd lk 42) oli tõepoolest väljastatud S. Vullole hageja esindamiseks hagis H.P. vastu. Kohus palus hagejal nimetatud puudus kõrvaldada ja hageja esindaja esitas kohtule 10.02.2011. a volikirja 27.09.2010. a hageja esindamiseks hagis U.L. vastu (I kd lk 119). Volikirja kohaselt esindas hagejat volikirja allkirjastamisel juhatuse esimees K.T. . MTÜS § 80 lg 2 kohaselt kehtib registri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei lükka kostja vastuväited ümber K.T. i õigust hagejat käesolevas menetluses juhatuse liikmena esindada. Kostja poolt esitatud vastuväidetest ei piisa, et tuvastada üldkoosoleku otsuste, kus toimus K.T. i juhatuse liikmeks valimine, tühisus. Kehtiva põhikirja p 5.1 kohaselt võib hageja juhatus olla 3-5 liikmeline. Ka R.S. e väidetav ebaseaduslik juhatusse valimine ei muuda kehtetuks K. T. esindusõigust.
5.Hagi on esitatud majandamiskulude nõudes viie hageja poolt kostjale esitatud arve alusel perioodi märts – august 2010. a kulude eest. Arved ja nende järgsed hageja nõuded on järgmised: 1) arve nr 309 märts 2010. a ( I kd lk 21) eest summas 1366.80 krooni, makstähtajaga 25.04.2010. a – arve tasumata jätmise kohta puuduvad tõendid, kuna arve kohaselt tuli arve tasuda 25.04.2010. a ja arve nr 369 kohaselt oli kostja võlg seisuga 31.05.2010. a üksnes 27.40 krooni; 2) arve nr 369 mai 2010. a ( I kd lk 20) eest summas 943.39 krooni, millele lisandub võlg seisuga 31.05.2010. a 27.40 krooni, kokku 970.80 krooni; 3) arve nr 399 juuni 2010. a ( I kd lk 19) eest summas 992.60 krooni; 4) arve nr 429 juuli 2010. a ( I kd lk 18) eest summas 1146.15 krooni; 5) arve nr 459 august 2010. a ( I kd lk 17) eest summas 1092.02 krooni, millele lisandub viivis 62.50 krooni. Kokku on arve nr 459 esitatud arvestades eelnevat võlga 4264.05 krooni ehk 272.52 eurot tasumiseks. Kõikidel arvetel on teenusena märgitud makse hooldus- ja remondifondi 777 krooni kuus, arvestusega 77,7 m2 eest ühiku hinnaga 10 krooni m2 eest. Kokku nõuab hageja kostjalt hooldus- ja remondifondi makseid 4x 777 krooni =3108 krooni. Augustis ja juunis nõuab hageja kostjalt ka prügiveo tasu kahe inimese eest kokku 67.20 krooni kuus (33.60 krooni inimeselt). Juulis 2010. a nõuab hageja kostjalt prügiveo eest tasu kokku 80.78 krooni, arvestusega perioodil 1-19. juuli 2 inimest ja perioodil 20 – 31. juuli 2010. a 3 inimest. Mais 2010. a nõuab hageja kostjalt prügiveo eest 2 inimese eest kokku 69.88 krooni. Kokku nõuab hageja prügiveo eest vaadeldaval perioodil kostjalt 285.06 krooni.
Üldelektri eest nõuab hageja mais 2010. a 3.11 krooni, juunis 2010. a 18.65 krooni, juulis 2010. a 10.10 krooni ja augustis 2010. a 41.18 krooni, kokku 73.04 krooni. Üldelektri arvestuse aluseks on korteri ruutmeeter ja ühiku hind on igakuuliselt erinev. Vesi- kanalisatsiooni eest nõuab hageja mais 2010. a 93.40 krooni 2,5 m3 eest; juunis 2010. a 107.97 krooni 2,890 m3 eest; juulis 2010. a 161.02 krooni 4,310 m3 eest; augustis 2010. a 171.48 krooni 4,590 m3 eest. Vesi- kanalisatsiooni ühiku hind on kõikidel arvetel märgitud 37.36 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt vesi- kanalisatsiooni eest 533.87 krooni. Juunis 2010. nõuab hageja ühekordselt veepuhastusseadme veekulu 21.78 krooni arvestusega 0, 583 m3, ühiku hind 37.36 krooni. Juulis 2010. a nõuab hageja ühekordselt lisavõtmete 4 tükki valmistamise eest kokku 105 krooni, ühe võtme hind 26.25 krooni. Juulis ja augustis 2010. a nõuab hageja üldvee eest kokku 47.41 krooni, sellest juulis 0,328 m3 eest 12.25 krooni ja augustis 0,941 m3 eest 35.16 krooni. Hageja nõue koosneb seega järgmistest osadest: maksed hooldus- ja remondifondi 3108 krooni; prügivedu 85.06 krooni; üldelekter 73.04 krooni; vesi- ja kanalisatsioon 533.87 krooni; veepuhastusseadme veekulu 21.78 krooni; võtmete valmistamine 105 krooni; üldvesi 47.41 krooni. Kokku: 4174.16 krooni. Hageja on võla arvestuses võtnud arvesse ka võlga 27.40 krooni seisuga 31.05.2010. a, kuid asja materjalidest ei nähtu, mille eest on see võlg tekkinud, ka ei ole hageja esitanud kohtule aprill 2010. a teenuste arvet. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 ps-s 14 asunud seisukohale, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmel kohustust ei teki. Kui kostja hagile vastu vaidleb, tuleb hagejal esitada tõendid kohustuse aluse ja suuruse kohta. Kohus kontrollib hageja nõude tõendatust erinevate maksete kaupa.
6.Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt nimetatud seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Hageja esitas tõendina hooldus- ja remondifondi maksete osas 29.03.2010. a korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokolli. Päevakorra kohaselt olid päevakorras järgmised küsimused: korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine; revidendi valimine; koosolekust osavõtjate küsimustering. Vaatamata päevakorrale otsustas üldkoosolek kinnitada uueks remonditasu suuruseks 10 krooni/m2 eest. Otsuse poolt oli 17 liiget, vastu 1 hääl. Seega otsustas üldkoosolek küsimust, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud. Koosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed (ühistus on 30 liiget) ja protokollist ei nähtu, et päevakorra vastavat täiendamist oleksid koosolekul nõudnud korteriühistu liikmed. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda kohtumenetluses nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
Kostja on kohtule avaldanud ärakuulamisel, et ta ei täida üldkoosoleku otsust hooldus- ja remondifondi maksete osas seetõttu, et ta peab otsust tühiseks. Kostja avaldas, et kuna puudub vastav seaduslik otsus remondi- ja hooldusfondi makse suuruse osas, siis ei ole ta nõus sellesse fondi mitte midagi tasuma. Eelnevalt ei teinud ta mitte makseid sellesse fondi, vaid ettemakseid. Kuna hageja nõue hooldus- ja remondifondi maksete osas tugineb tühisele üldkoosoleku otsusele, siis tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.
7.Hageja on üldelektrit ostnud AS-lt Eesti Energia, kes on esitanud arved perioodi mai – august 2010. a eest hagejale kokku summas 1653.34 krooni (arved asuvad I kd tl 207-210). Raamatupidaja R. S. seletuse kohaselt (II kd lk 80-81) toimus kuni 31.08.2010. a üldelektri kulu kandmine elanikele järgmiselt: teenuse pakkujalt saadud arve summa jagati elamu pindalaga 1746 m2 ning saadud tulemi korrutamisel korteri üldpinnaga saadi igale korterile vastav üldelektri kulu. Kostja korteri suurus on 77,7 m2. Seega tuleb kostjale arvestada perioodil mai – august 2011. a üldelektrikulu järgmise valemi alusel: (1653.34 krooni : 1746 m2) x 77.7 m2= 73.58 krooni. Kostja vastu on esitatud nõue üldelektri osas sel perioodil 73.04 krooni, mis ulatuses kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele.
8.Raamatupidaja R. S.seletuse kohaselt toimub vee- ja kanalisatsiooni kulu arvestus elanikelt saadud näitude alusel. Kui veenäit jäetakse esitamata, siis arvutatakse vee-kanalisatsioonikulu eelmise kolme kuu tarbimise kaalutud keskmise alusel. Kuigi kohtule on esitatud AS Emajõe Veevärk arved (I kd tl 215 jj), mis tõendavad vee- kanalisatsiooni ühiku hinda, siis ei ole asjas esitatud tõendeid, millised näidud on kostja ühistule oma tarbimise kohta esitanud või kas kostjale arvete esitamisel on lähtutud kaalutud keskmisest. Tõendamatuse tõttu ei saa hagi selles osas rahuldada. Raamatupidaja R. S. seletuse kohaselt teenuse pakkujalt saadud arve summast arvestatakse maha elanike näitude alusel leitud summa ning saadud vahe kantakse elanike arvetele üldvee kirjena eraldi reale. Üldvee kulu määratakse kõikidele korteritele võrdses summas (eelnevalt leitud vahe jagatakse 30 korteriga). Kohtule esitatud AS Emajõe Veevärk arved aga niisuguseid andmeid ei sisalda ega peagi sisaldama. Muid tõendeid arvestuse õiguse osas ei ole kohtule esitatud. Kuna kohtule on teadmata andmed, mis on vajalikud kostjale esitatud arve kontrollimiseks üldvee kulu osas, siis on hagi selles osas tõendamata ja jääb rahuldamata. Raamatupidaja R. S. seletuse kohaselt jagatakse prügiveo teenuse pakkujalt saadud arve summa elamu elanike arvuga teenuse kasutamise perioodil, mille järel saadakse kulu ühe elaniku kohta. Ka kostjale esitatud arvetelt nähtub, et prügiveo eest arve esitamisel kostjale on ühikuks isikute arv. Hageja on kohtule esitanud küll teenuse saamise kohta Veolia Keskkonnateenused arved ( I kd lk 223 jj), kuid esitamata on andmed elanike arvu kohta igas kuus. Seega ei saa kohus kostjale esitatud arvete õigsust kontrollida, mistõttu on hagi selles osas tõendamata ja jääb rahuldamata.
9.Täielikult puuduvad tõendid lisavõtmete valmistamise ja veepuhastusseadme veekulu ja selle arvestamise kohta. Erinevalt kostjast oli kohus seisukohal, et kohus on hagejale andnud piisavalt aega oma nõude tõendamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud rahuldada kostja pärast 23.08.2011. a esitatud taotlused ja jätkata asjas tõendite kogumist. Kohus on korduvalt pikendanud hagejale tõendite esitamise tähtaegu, selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist. Hageja on kasutanud kahe õigusteadmistega esindaja abi. Arvestades hagi eset ei ole põhjendatud asjas kostja taotletud tunnistajate ülekuulamine (kostja on esitanud selles osas järjekordse taotluse 29.08.2011. a). Kohus pidas vajalikuks märkida, et TsMS § 251 lg 1 kohaselt ei saa tunnistajana üle kuulata menetlusosalise juhatuse liiget, mida kostja ka taotleb.
KÜS § 151 alusel rahuldas kohus hagi tõendatud ulatuses 73.04 krooni ehk 4.69 eurot. Kohus jättis täielikult rahuldamata viivise nõude, sest arvestades hagi rahuldatud osa oleks viivise väljamõistmine ebamõistlik ja ei teeniks viivise kohaldamise eesmärki.
10.TsMS § 163 kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis võib kohus jaotada menetluskulud võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jagada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus ka menetluskulude suuruse ette näha juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus rahuldas hagi 1,75 % ulatuses, seega tuleb ka 1,75 % kõigist menetluskuludest jätta kostja kanda, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 1000 krooni ehk 63.91 eurot ja kulutused õigusabile 674.55 eurot (II kd lk 57, 83). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma määrusega hagihinnalt kuni 640 eurot lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 320 eurot. Nimetatud menetluskulu piirmäära tuleb arvestada kõigi kolme astme peale kokku. Arvestades nimetatud piirmäära ja õigusabi andmise kvaliteeti luges kohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks 150 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 213.91 eurot, millest kostjalt tuleb välja mõista 1,75% ehk 3.74 eurot hageja kasuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.U.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Apellant palub koguda ja võtta asja materjalide juurde tunnistajate K.T. , R.S. , A.S. , R.G. , K-L. Z. , V.A. ja T.L. kirjalikud tunnistused, milles nad nimetavad täpse ajavahemiku, millal nad olid vastustaja juhatuse liikmed. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) puudub apellandil kohustus majandamiskulude eest; 2) oli poolte vahel kohustus sõlmida ajatamisleping, kuivõrd vastustaja tegi sellise ettepaneku 05.09.2009. a kirjas ning apellant andis sellele aktsepti 19.09.2010. a; 3) puudub apellandil kohtule esitatud tõendite põhjal vastustaja ees võlg; 4) puudub vastustajal seaduslik juhatus; 5) puudus Sirje Vullol volitus esitada vastustaja esindajana kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus; 6) on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, sest apellandi võlg üldelektri osas leitakse AS Eesti Energia poolt vastustajale esitatud arvete põhjal; 7) ei ole kohtuotsuses märgitud apellandi võlg 73.04 krooni üldelektri osas tõendatud; 8) ei saa K.T. olla vastustaja esindaja ja vastustaja seaduslik esindaja; 9) jättis maakohus tegemata kohtumääruse, millega jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata; 10) ületas hagiavalduse menetlusse võtmisega kohtuametnik Evelin Laansalu oma pädevust; 11) on kohtuotsus tehtud normidele mittevastava hagiavalduse suhtes; 12) jättis maakohus tegemata kohtumääruse, millega jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata; 13) rikuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6; 14) on maakohus jätnud kohtuotsuses lahendamata apellandi taotlused. Maakohus on jätnud lahendamata (1) apellandi poolt 18.08.2011. a esitatud taotluse kontrollida hageja esindajate esindusõigust, (2) 19.08.2011. a esitatud taotluse anda kostjale tähtaeg kirjaliku seisukoha esitamiseks hageja poolt 22.07.2011. a esitatud dokumentide osas, (3) 22.08.2011. a esitatud
taotluse jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, (4) 24.08.2011. a esitatud taotluse tagada kostja põhiõigused ja vabadused ning oluliste menetlusnormide järgimine, (5) 25.08.2011. a esitatud taotluse tõendite kogumiseks, (6) 26.08.2011. a esitatud taotluse tõendite kogumiseks ja (7) 02.09.2011. a esitatud taotluse tõendite kogumiseks; 15) on maakohus jätnud kohtuotsuses analüüsimata tõendid (1) 01.11.2000. a vastuvõetud vastustaja põhikirja, (2) 16.02.2010. a toimunud vastustaja üldkoosoleku protokolli, (3) 21.03.2011. a toimunud vastustaja üldkoosoleku kokkukutsumise teate, (4) 21.03.2011. a toimunud vastustaja üldkoosoleku protokolli, (5) STONEX GRUPP OÜ arve, (6) vastustaja arve 06.02.2010. a nr 249, (7) vastustaja arve 07.05.2010. a nr 339, (8) 16.02.2010. a toimunud vastustaja üldkoosoleku helisalvestuse, (9) vastustaja 2010. a majandusaasta aruande, (10) vastustaja raamatupidaja poolt 15.04.2010. a kostjale saadetud vastuskirja ja (11) registri väljavõtte.
13.KÜ Märja 12 vaidleb U.L. e apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, et KÜ Märja 12 ei esitanud tõendeid, mis selgitaksid apellandi poolt tasumisele kuuluvad tegelikud summad ja seetõttu ei ole apellandil tekkinud kohustust tasuda majandamiskulude eest; 2) ei ole apellandi ja vastustaja vahel olnud kokkulepet, millega välistatakse viimase õigus pöörduda võlgnevuse tasumise nõudes kohtusse; 3) Vastustaja arvestus on kooskõlas nii KÜ Märja 12 29.03.2010. a üldkoosoleku otsusega kui ka KÜS § 151 lg-st 1 tulenevate arvestuspõhimõtetega; 4) on vastustaja juhatuse koosseis õiguspärane ning vastab nii seaduses kui ka põhikirjas sätestatule; 5) isegi juhul, kui S. Vullol puudus 27.09.2010. a kirjalik volitus esitada apellandi vastu maksekäsukiirmenetlus, on vastustaja S. Vullo poolt avalduse esitamise hilisemalt heaks kiitnud; 6) on hagiavaldus korrektselt võetud menetlusse ning kohtuametnik ei rikkunud sellega oma pädevusnorme. Vastupidiselt, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks puudus alus; 7) ei saa vastustaja nõustuda kohtu tegevusega tõendite analüüsimisel ja hindamisel.; 8) on apellandi poolt esitatud taotlused (kokku 15), mis puudutavad hagiavalduse menetlusse võtmist, hageja põhiõiguste tagamist ja tõendite kogumiseks, saanud kohtu poolt korduvalt ammendava vastuse (s.h. 22.11.2011. a ja 29.11.2011. a); 9) ei ole apellant motiveerinud, miks ei ole ta varasemalt esitanud kohtule taotlust kirjalike tunnistuste kogumiseks; 10) ei ole apellant selgitanud millisel eesmärgil on täiendavate dokumentide kogumine vajalik;
14.KÜ Märja 12 esitas 30.04.2012. a täiendavad seisukohad.
15.KÜ Märja 12 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellant palub menetluskulud jätta U. L. kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohtuotsus kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende põhimõtete rikkumine on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja ebaõige lahendini; 2) on KÜ Märja 12 29.03.2011. a üldkoosoleku otsus kehtiv ning U. L. kohustus sooritada hooldus- ja remondifondi makseid on tõendatud. KÜ Märja 12 ei rikkunud enda hinnangul 29.03.2010. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tartu Maakohus on korrektselt märkinud, et 29.03.2010. a koosoleku päevakorras oli korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine. Apellant selgitab, et renoveerimistööde teostamise üle otsustamine ei tähenda mitte otsustust teha või mitte teha renoveerimistöid, vaid hõlmab eneses arutelu ja otsustust, kuidas ja milliste rahaliste vahendite arvelt neid kavatsetakse teha. Kuivõrd korteriühistule rahaliste kohustuste võtmine (remonditööde tegemine, laenuvõtmine) on olemuslikult seotud liikmete rahaliste kohustustega, siis saab iga mõistlik liige aru sellest, et kui päevakorras on remonditööde tegemine ja laenuvõtmise otsustamine, siis on päevakorras ka liikmetele maksete ja nende suuruse üle otsustamine. Hooldus- ja remondifondi maksete arvelt ei tehta toreduslikke parandusi, vaid selle arvelt kaetakse vajalikud kulutused ehitise säilitamiseks ning kaitsmiseks hävimise eest; 3) kuivõrd ükski korteriühistu liige, k.a kostja, ei vaidlustanud kohtus korteriühistu üldkoosoleku otsust 3 kuu jooksul alates otsuse teadasaamisest, siis on KÜ Märja 12 29.03.2010. a otsus kehtiv. Seega puudus kohtul õiguslik alus lugeda KÜ Märja 12 29.03.2011. a tehtud üldkoosoleku otsust ka kehtetuks; 4) on arvetel täpselt ära märgitud, et makse hooldus- ja remondifondi on 777 krooni (77,7 x 10) kuus. Seega on arvestus on koooksõlas nii KÜ Märja 12 29.03.2010. a üldkoosoleku otsusega kui ka KÜS 151 lg-st 1 tulenevate arvestuspõhimõtetega. KÜ Märja 12 nõue on hooldus- ja remondifondi maksete suuruse kohta tõendatud; 5) on apellant tõendanud ka U. L. kohustuse tasuda vee ja kanalisatsiooni, üldvee ja prügiveo kulud. KÜ Märja 12 on esitanud U. L. võlgnevuse tasumise kohustuse tõendamiseks vajalikud arved ja arvestused ning selgitanud kohtule seda ka 13.07.2011. a toimunud kohtuistungil; 6) rikkus Tartu Maakohus tsiviilasja nr 2-10-47153 menetlemisel kohustust saata kohtukutse KÜ Märja 12 lepingulisele esindajale vandeadvokaat Tarmo Pilvele;
17.U.L. vaidleb KÜ Märja 12 apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) lõppesid 03.12.2010. a KÜ Märja 12 seaduses sätestatud korras valitud juhatuse volitused; 2) ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 3 nõuetele; 3) on apellatsioonkaebuses esitatud nõue tõendamata;
4) ei ole vastustaja arvetele märgitud hooldustasu, remondifond, hooldus- ja remondifond majandamiskulu; 5) on KÜ poolt viidatud vastav üldkoosoleku otsus tühine, sest vastustaja ei teinud makseid hooldus- ja remondifondi põhjusel, et puudub KÜ Märja 12 üldkoosolekul vastuvõetud otsus, mille kohaselt kogutakse igakuiselt hooldus- ja remondifondi 10 EEK m2 kohta; 6) on 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosoleku protokollis märgitud „remonditasu" ja vastustaja arvetel märgitud „hooldus- ja remondifond" makse määr erinev, mis välistab nende samastamise; 7) kasutati 29.03.2010 toimunud KÜ Märja 12 üldkoosolekul kinnitatud remonditasu 10 krooni/m2 ainult panga tingimuste formaalseks täitmiseks, et hiljem oleks võimalik sõlmida laenuleping, sest KÜ-s Märja 12 olemasolevate teiste dokumentide põhjal ei saa remonditasu suurusel 10 krooni/m2 olla mingit muud eesmärki; 8) on 29.03.2010. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosolekul ei otsustatud laenu suuruse üle. 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosolekul ei otsustatud sundventilatsiooni väljaehitamist ja katuse soojustamist. 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosoleku protokollist on näha, et sundventilatsiooni väljaehitamise kohta puudub otsus. Lisaks on teada, et katuse soojustamist üldkoosolekul ei otsustatud. Seetõttu puudus 29.03.2010. a toimunud üldkoosolekul osalejatel teave renoveerimistööde ulatusest. 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosolekul osalejatel puudus laenu suuruse üle otsustamiseks vajalik teave; 9) rikuti 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korda, sest 29.03.2010. a toimunud KÜ Märja 12 üldkoosoleku otsuste hääletamisel ei osalenud piisav arv KÜ Märja 12 liikmeid;
10) on korteriühistutes hooldusfond ja remondifond rangelt eraldatud. Arvetel märgitud hooldus- ja remondifondist kaetakse KÜ-s Märja 12 nii hooldustöödele kui ka remonditöödele tehtavaid kulutusi. Praegusel hetkel ongi KÜ-s Märja 12 tekkinud olukord, kus remondifondi kogutavaid vahendeid kasutatakse KÜ Märja 12 liikmete kokkuleppe vastaselt hoolduskulude katteks. Vastustajal on põhjust arvata, et apellant rikub ka panga poolt seatud tingimusi; 11) on maakohus hinnanud kõiki tõendeid ja põhjendanud kohtuotsust millega jäeti rahuldamata apellandi nõue 4128.52 krooni (ehk 263.86 euro) ulatuses;
osas,
18.U.L. esitas 02.05.2012. a täiendavad seisukohad ja taotlused. Seisukohtade kohaselt on KÜ Märja 12 jätnud Tartu Maakohtu registriosakonnale osa andmeid esitamata. KÜ Märja 12 poolt kohtule tõendina esitatud 21.03.2011. a toimunud üldkoosoleku protokollis on märgitud, et K-L. Z. , T.L. ja V.A. lahkuvad KÜ Märja 12 juhatusest, ehkki maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 21.09.2011. a seda asjaolu ei tõenda. Samuti ei kajasta nimetatud väljatrükk, et 03.12.2010. a lõppesid K.T. , R.S. ja A.S. i juhatuse liikme volitused. Ülejäänud osas kordas U.L. juba varem esitatud seisukohti. U.L. esitas 02.05.2012. a seisukohtades taotluse võtta asja materjalide juurde CD salvestatud failidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud, andnud tõenditele õige hinnangu ning on kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus nõustudes maakohtu põhjendustega ei korda käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
20.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.1.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja üldkoosoleku pädevusse kuulus korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine ning samuti remonditasu suuruse määramine tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-le 8. Apellandi väide, et remonditasu suuruse määramise otsustamiseks oli 29.03.2010 üldkoosolek pädev, kuna üldkoosoleku päevakord oli ühistu liikmetele teatavaks tehtud ning päevakorra punkt „korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine“ hõlmas ka remonditasu suuruse üle otsustamist, ei ole õige. MTÜS § 201 lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Ringkonnakohus märgib, et tasu suurus 10 kr/m2 on ühistu liikme jaoks oluline küsimus ja päevakorras oleva teabe põhjal ei pidanud ühistu liige aru saama, et lisaks renoveerimistööde ja laenu võtmise otsustamisele määratakse kohe samal koosolekul kindlaks ka remonditasu suurus.
20.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed, siis ei olnud 29.03.2010 üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 alusel õigustatud remonditasu suurust määrama. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta remondimaksete nõude osas rahuldamata põhjusel, et maksete määramise aluseks olnud 29.03.2010 üldkoosoleku otsus oli üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise tõttu selles osas tühine.
20.3.Apellandi väited, et maakohus on ebaõigesti hinnanud vee, kanalisatsiooni, üldvee ja prügiveo võlgnevuse väljamõistmiseks esitatud tõendeid, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja uusi tõendeid ringkonnakohtule esitatud ei ole.
20.4.Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei edastanud kohtukutset hageja lepingulise esindajale, ei oma asja lahendamisel iseseisvat tähtsust. Apellant ei ole esile toonud, milline oli nimetatud rikkumise õiguslik tagajärg hagejale. Apellant ei ole esitanud väidet, et selle tõttu jäi mõni menetlustoiming tegemata, samuti ei ole sellest tulenevalt esitatud ringkonnakohtule taotlusi.
21.Ringkonnakohus leiab, et kostja (U. L. ) apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.1.Apellandi taotlus koguda ja võtta asja materjalide juurde hageja juhatuse endiste liikmete selgitused, tuleb jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna taotletud tõenditel ei ole asjas tähtsust.
21.2.Apellant esitas apellatsioonimenetluses pärast apellatsioonkaebuse esitamist arvukalt taotlusi tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme asja läbivaatamisel ning menetlusosalistel oli võimalus tõendid esitada maakohtule. Kuna vastustaja ei ole nõustunud hilisemalt esitatud tõendite juurdevõtmisega, siis jätab ringkonnakohus apellandi taotlused tõendite juurdevõtmiseks rahuldamata TsMS § 652 lg 4 alusel.
22.3.Apellandi väited menetlusnormide rikkumise ja menetlustoimingute tegemata jätmise kohta maakohtu poolt, ei ole õiged. Maakohus on teinud otsuse, millega olulises osas on jäetud hagi rahuldamata. Apellandilt mõisteti maakohtu otsusega välja 4,69 €, seetõttu jääb arusaamatuks, millised on apellandi etteheited maakohtule, et maakohus ei ajatanud võlasummat. Kuna asjas puudusid alused hagi läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks ning apellatsioonimenetluse ajaks ei ole asjaolud muutunud, siis jätab ringkonnakohus taotlused jätta hagi läbivaatamata rahuldamata.
22.4.Apellandi väited, et maakohus jättis kostja taotlused kohtuotsusega lahendamata, ei ole asjakohased. Apellandi nimetatud taotlusi ei pidanud maakohus lahendama kohtuotsuses ning maakohtu poolt apellandi tõendite kogumise kohta esitatud taotluste osas seisukoha võtmata jätmine ei mõjutanud kohtulahendi tegemist. Ringkonnakohus märgib, et apellant on maakohtule ja ringkonnakohtule esitanud arvukalt taotlusi, sh on osa taotlusi korduvad. Maakohus on apellant kostja taotlusi seadusega kooskõlas menetlenud ning väited, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, ei ole õige. Ringkonnakohtule esitas apellant taotlused pärast apellatsioonkaebuse ja vastuse esitamist, mistõttu on alus jätta need kui hilinemisega esitatud, tähelepanuta.
22.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja esindusõiguse osas. Ringkonnakohtule on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, mistõttu saab lugeda, et hageja on kõik varasemad esindaja vahendusel tehtud toimingud heaks kiitnud, seetõttu ei oma apellandi väited võimaliku esindusõiguse puudumise osas asja lahendamisel tähtsust.
23.Ringkonnakohus jätab poolte apellatsioonkaebused rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellantide endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.