Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-32589
Tsiviilasi
OB hagi A-FM vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus
A-FM apellatsioonkaebuse hind
2500 eurot
OB apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OB apellatsioonkaebus A-FM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OB (isikukood: XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja: A-FM (isikukood: XXXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Aleksei Ratnikov ja vandeadvokaadi abi Kaupo Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus tühistada hagi rahuldamise osas osaliselt ning teha vastavas osas uus otsus, millega jätta hageja nõue 1250 euro ulatuses rahuldamata. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
Lugeda Harju Maakohtu 26.03.2015 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Rahuldada hagi osaliselt. 2) Mõista kostjalt A-FM hageja OB kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot.
3.OB apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.A-FM apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Esimese astme kohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud asja läbivaatamise kulud jätta poolte kanda võrdsetes osades, poolte muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt A-FM hageja OB kasuks menetluskulude katteks välja 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.07.2013 esitas OB (hageja) maakohtusse hagi, milles palus mõista A-FMlt (kostja) välja kahjuhüvitis.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn. Hageja korteri kohal asuv korter nr XX kuulub kostjale. 04.01.2013 toimus kostjale kuuluvas korteris veeavarii, mille tagajärjel sai kahjustada hageja korteri viimistlus ja sisustus. Hageja lasi mitmel remonditöödega tegeleval ettevõttel hinnata korteriremondi maksumust ja pakkus kostjale hüvitada eeldatavad remonditööd. Kostja vaidles remonttööde maksumusele ja töömahule vastu ning oli valmis maksma 375 eurot, millega hageja ei nõustunud.
3.15.12.2014 kohtuekspertiisi tulemusele tuginedes oli hageja seisukohal, et talle tekkinud kahju suuruseks on 2539,79 eurot. Arvestades kostja võimalikke vastuväiteid vähendas hageja nõuet 2500 euroni ja palus see summa kostjalt välja mõista.
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja poolt tellitud hinnapakkumistest nähtuvalt võib vajalikud remonditööd teha odavamalt, kui hageja esitatud hinnapakkumistes märgitud on. Materjalide hulk ja tööde maht jääb seejuures samaks. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja on eakas naisterahvas, kelle igakuine sissetulek koosneb pensionist summas 360 eurot.
5.Kostja hinnangul pole 15.12.2014 eksperdiarvamus tõendina aktsepteeritav, kuna ekspert rikkus ekspertiisiakti koostamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme. Ekspertiisiaktis märgitud parandustööde ja ehitusmaterjalide hinnad on ebamõistlikult kõrged. Samuti pole jälgitav, kuidas ekspert jõudis aktis märgitud järeldusteni. Asja lahendamisel tuleb tugineda 07.05.2014 koostatud ekspertiisile. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 26.03.2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks 2500 eurot.
7.Maakohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda korteriomandiseaduse (KOS) §-st 11. Kohus ei arvestanud hageja seisukohtades nõude alusena väljatoodut, et kostja vastutab deliktiõiguse sätete alusel, ja kostja seisukohtades märgitut, et kostja süü hindamisel tuleb juhinduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg-st 2. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et kostja rikkumine oleks vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi.
8.Asjas oli läbiviidud kaks ekspertiisi remonttööde mahu ja maksumuse kindlakstegemiseks. 07.05.2014 valminud ekspertiisi (I kd, lk 146) raames hindas ekspert parandustööde maksumuseks koos käibemaksuga 1 371 eurot. Eksperdi hinnangul tuli nimetatud summast maha arvestada amortisatsioon ca 40%, kuna remont korteris oli tehtud 10 aastat tagasi. Taastamistööde maksumuseks sai eksperdi hinnangul pidada kokku 822 eurot. 15.12.2014 ekspertiisi (II kd, lk 99) kohaselt pidas ekspert taastamistööde maksumuseks koos lisanduvate kõrvalkulude ja käibemaksuga 2724,97 eurot. Maakohus asus seisukohale, et remonttööde maksumuse hindamisel tuleb lähtuda 15.12.2014 ekspertiisist. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega 15.12.2014 ekspertiisiaktis esinevate puuduste osas. Kohtu hinnangul ei sea asjaolu, et ekspert pöördus kahe väikese ehitusettevõtte poole hinnapakkumise saamiseks, ekspertiisi usaldusväärsust kahtluse alla. Maakohus ei andnud eksperdile korraldust küsida remonttööde maksumust konkreetsetelt ehitusettevõtetelt. GE oli eksperdiks määratud kostja ettepanekul.
9.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et 15.12.2014 ekspertiisiaktis on ehitusmaterjalide hind ülepaisutatud. 15.12.2014 ekspertiisiaktis märgitud mõnede materjalide hind on kas soodsam või veidi kallim võrreldes kostja poolt esitatud hinnapakkumises märgituga (II kd, lk 125). Kohus ei nõustunud kostja arvamusega, et ekspert on jõudnud ebaõigele seisukohale, jättes jagamata tööde maksumuse Statistikaameti poolt
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 avaldatud hindade kasvuindeksiga. Kohtu arvates peab käesoleval ajal teostatavate tööde eest maksma kehtivate, mitte kümne aasta taguste hindade järgi.
10.07.05.2014 valminud ekspertiisi ei saa kohtu hinnangul käsitleda usaldusväärse tõendina. Erinevalt 15.12.2014 ekspertiisist ei selgu 07.05.2014 ekspertiisiaktist, kuidas ekspert on ekspertiisis väljatoodud järeldusteni jõudnud. Muuhulgas ei selgu ekspertiisiaktist, kust pärineb amortisatsiooni määr 40%. 15.12.2014 ekspertiis on põhjalikum ja ülevaatlikum. Selles toodud järeldust taastamistööde maksumuse kohta kinnitavad ka hageja esitatud hinnapakkumised, millest nähtuvalt jääb remonttööde maksumus ekspertiisiaktis märgituga suhteliselt samasse suurusjärku. Remonttööde hinnapakkumisi, mida esitas kostja, ei pidanud kohus usaldusväärseks tõendiks ega arvestanud neid, sest kohtu hinnangul on kostja püüdnud taastamistööde hinda teadlikult võimalikult väiksena näidata.
11.Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja ka Easy Service OÜ kalkulatsiooni koostamise kulud summas 24 eurot ja OÜ Nora Kasemaa ekspertiisi koostamise tasu summas 144 eurot ning postikulud summas 7,95 eurot. Kalkulatsiooni ja ekspertiisi koostamise tasu on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega kostja poolt ja olid vajalikud kahju kindlakstegemiseks.
12.Kohus ei rahuldanud hageja nõuet mõista kostjalt välja hageja ema ajutise elukoha kulud. Hageja pole vastava kahju tekkimist tõendanud.
13.Maakohus lisas, et kostja esindaja palvest kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostja puhul on tegemist eaka inimesega, kelle sissetuleku moodustab pension, ei saanud järeldada taotlust vähendada kahju suurust VÕS § 140 alusel. Nimetatu ei annaks ka alust kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Tõendamata on kostja väide tema halva majandusliku olukorra kohta.
14.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Põhjendatud menetluskuluks pidas kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 200 eurot, 07.05.2014 ekspertiisi tasu summas 120 eurot ja 15.12.2014 ekspertiisi tasu summas 2 280 eurot. Kuna hageja esindaja esitas lepingulise esindaja kulusid sisaldava menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit ehk pärast asja sisulise arutamise lõppemist ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 esimeses lauses sätestatut rikkudes, ei hinnanud maakohus hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust toimingute osas, mis eelnesid 06.03.2015 kohtuistungile ning jättis hageja vastava taotluse rahuldamata. Maakohus pidas esindajatasu 06.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamise ja 1,40 tundi kestnud istungil osalemise eest summas 150 eurot (käibemaksuga) mõistlikuks ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Kostja apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena 4(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 mitte rohkem kui 822 eurot ja menetluskulu mitte rohkem kui 150 eurot. Maakohtu otsus ei vasta kostja hinnangul TsMS § 436 lg-le 1, § 438 lg-le 1 ja § 442 lg-le 8. Kohus pole täitnud selgitamiskohustust ning TsMS § 4 lg-st 4 tulenevat kohustust.
16.Kostja hinnangul oli hagi ese ebaselge, sest hageja vähendas oma nõuet 39,79 euro võrra, kuid kohus pole selgitanud, milliste kahju liikide arvelt kahjunõue vähenes. 06.03.2015 kohtuistungi protokolli kohaselt oleks hageja nõue pidanud olema 3163, 83 eurot, kuid hageja vähendas nõuet 2500 euroni. Kohus ei osutanud hageja tähelepanu vajadusele uue hagiavalduse tervikteksti ja osalise loobumise esitamiseks. Samuti pole kohus võimaldanud kostjal esitada uusi vastuväiteid uutele hagi esemetele.
17.Kohus pole otsuses selgitanud, millised arvestused olid hagi rahuldamise aluseks. Köögilaua ülemise osa hüvitise nõudest (160,40 eurot) on hageja loobunud. Sellest tulenevalt tuli vähendada hagi nõuet, kuid kohus pole seda asja lahendamisel arvestanud. Kui hagi esialgses tekstis on elukoha üüriks märgitud summa 420 eurot, siis 06.03.2015 protokollis oli summaks 336,60 eurot. Nimetatut tuli käsitleda hagist osalise loobumisena. Arvestades eespool märgitut ning pidades silmas, et kohus jättis rahuldamata ajutise elukoha kasutamise kulude nõude, ei oleks saanud hagi rahuldada suuremas ulatuses kui 1919,40 eurot.
18.Kostja hinnangul jättis maakohus alusetult kohaldamata VÕS § 127 lg 5 ja § 140 ning kohaldas ebaõigesti VÕS § 132 lg-t 1 ja lg-t 3. Hageja korteri remont oli tehtud 20022003 aastal. Kohus pidi sellega arvestama ja vähendama hüvitist amortisatsiooni võrra. Praegu on hageja rikastunud apellandi arvelt.
19.Kohus pole täitnud selgitamiskohustust. Kostjale jääb selgusetuks, miks peaks ehitusfirma saama kasumit ehituspoes ostetud materjalide pealt. Seetõttu peab kostja põhjendamatuks kohtu järeldust, et 15.12.2014 ekspertiis on põhjalikum. 15.12.2014 ekspertiisiakti tabeli kohaselt võtab ehitusettevõte materjalidelt topelt kasumit ja töötasult kolmekordset kasumit.
20.Kohus pole täitnud oma menetluslikku kohustust hinnata tõendeid objektiivselt ja igakülgselt. Kohus pole menetlusosalistele selgitanud ekspertiisiaktis toodu tähendust õiguslikus mõttes. TsMS § 302 lg 3 esimese lause kohaselt pole eksperdil õigust anda ekspertiisi tegemist üle teisele isikule. Kostja arvates tähendab see, et ekspert peab tegema espertiisi algusest lõpuni ainuisikuliselt. Kui ekspert kasutab teise isiku abi, peab ta avaldama kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse, kui tegemist pole ebaolulise abistamisega. TsMS ei näe ette võimalust eksperdi poolt konsultantide kasutamist.
21.07.05.2014 ja 15.12.2014 ekspertiisiaktide vahel on suur rahaline erinevus. Seetõtu pidi kohus eksperdi üle kuulama. Kuigi kostja on seda taotlenud, pole kohus seda teinud. Ebaõige on kohtu arvamus, et ekspert GE määrati kostja ettepanekul. Tegelikult toimus see hageja ettepanekul. 5(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589
22.Kohtu seisukoht, et kostja poolt esitatud ekspertiisiaktides on püütud hinda näidata võimalikult madalamana, on motiveerimata. Jääb selgusetuks, miks pole kohus analoogselt leidnud, et ka hageja poolt esitatud eksperthinnangutes on püütud hinda võimalikult suurena näidata.
23.Kohus pole otsuses selgitanud vastuolusid ekspertiisiaktis ja tabelis märgitud kulude vahel. Samuti pole kohus põhjendanud, miks tuleb kahju arvutamisel jätta hinnataseme tõusuga arvestamata. Kohus pole motiveerinud, miks rahuldati hageja taotlus kordusekspertiisi määramiseks. Vastustaja esitas kordusekspertiisi taotluse hilinemisega ning apellant on sellele kohtu tähelepanu juhtinud. Materjalide hindade võrdlus on kohtuotsuses valikuline. Materjalid, mille puhul oli hindade erinevus drastiliselt suur, on jäetud tähelepanuta. Ekspert on jätnud arvestamata, et hageja vannitoa uks polnud kahjustada saanud ning lisas ukse materjalide kulu kahju hulka.
24.Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et hageja korteriomand oli hageja väite kohaselt kindlustatud. Pole välistatud, et hageja on juba saanud kindlustushüvitise. Kohus oleks pidanud nõudma hagejalt kindlustuslepingut ja hindama kolmanda isikuna kindlustusseltsi menetlusse kaasamist.
25.Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et kalkulatsiooni ja ekspertiisi koostamise tasu nõudmine on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega ning olid vajalikud kahju kindlakstegemiseks. Kalkulatsiooni koostamise kulud on tõendamata, kuna Easy Service OÜ kodulehel pole märgitud, et kalkulatsioonid oleksid tasulised.
26.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse punktis 14 järeldatu ja leiab, et lähtuda tuleb asjaolust, et kostja sai hageja 09.03.2015 e-kirja kätte 17.03.2015. Kostja hinnangul tõlgendas maakohus TsMS § 176 lg-t 1 valesti. Hageja esitas kulusid sisaldava menetluskulude nimekirja pärast asja sisulise arutamise lõppemist ehk TsMS § 176 lgs 1 sätestatut rikkudes. Kostja möönab, et 06.03.2015 istungil vastustaja huvide esindamise eest välja mõistetud summa 150 eurot võib olla kohane, kuid märgib, et kohtu kasutatud Riigikohtu lahendid käsitlevad advokaaditeenust.
27.Kostja hinnangul pole kohus täitnud ka TsMS § 4 lg-s 4 sisalduvat kohustust. Vastustajale pole kahju tekkinud, sest hageja korter on veel remontimata. Kõige mõistlikum ja menetluslikult otstarbekam oleks sundida pooli kompromissi sõlmima selliselt, et kostja teostaks oma jõududega ja omal kulul vastustaja korteris remondi. Kostja on sellist kompromissi vastustajale pakkunud ja pakub ka praegu. Hageja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
28.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
29.Harju Maakohtu otsusele esitas 27.04.2015 apellatsioonkaebuse ka hageja, kes vaidlustab maakohtu otsust ainult kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude summa osas. Hageja hinnangul pidi väljamõistetud õigusabikulude summa olema 1365 eurot suurem.
30.Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust, ekspertiisi tasust, kordusekspertiisi tasust ja õigusabikuludest, kogusummas 4115 eurot. Õigusabikulde katteks mõistis maakohus hageja kasuks välja 1515 euro asemel 150 eurot. Seejuures lähtus kohus 01.01.2015 kehtima hakanud TsMS sätetest. Hageja hinnangul tuleb õigusabikulude osas kohaldada varasemalt kehtinud TsMS sätteid. Nii hagi esitamise kui ka käesolevas asjas hageja õigusabikulude summas 1365 eurot kandmise hetkel kehtinud TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise taotluse kohtule tähtaegselt, enne lahendi tegemist, s.o 09.03.2015. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Kostja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.03.2015 otsus tuleb hagi rahuldamise osas osaliselt tühistada ning teha vastavas osas uus otsus, millega jätta hageja nõue 1250 euro ulatuses rahuldamata. Sellest lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses kahjuhüvitise suuruse üle ja maakohtu poolt kindlaks määratud hüvitatavate menetluskulude suuruse üle. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud praegusel juhul asja lahendamisel põhjendamatult kohaldamata VÕS § 140 lg 1. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja palunud arvestada mh sellega, et tema puhul on tegemist eaka inimesega, kelle sissetuleku moodustab pension. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
34.Maakohus on leidnud, et osundatud kostja väitest ei saa järeldada taotlust vähendada kahju suurust VÕS § 140 alusel. Lisaks ei annaks kostja poolt välja toodud asjaolud, st kostja kõrge vanus ja halb majanduslik olukord, ka alust kahjuhüvitise suuruse 7(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Lisaks sellele on jäänud maakohtu arvates paljasõnaliseks kostja väide tema halva majandusliku olukorra kohta. Kolleegium nende maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Riigikohtu uuema praktika järgi tuleb kohtul VÕS § 140 kohaldada ka ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Võlgniku halb majanduslik olukord võib iseenesest olla üheks asjaoluks, mis võib anda lause hüvitatava kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Õige on küll see, et kostja ei esitanud maakohtu menetluses tõendeid enda majandusliku olukorra kohta. Samas ei ole maakohus tõendamiskoormist pooltele selgitanud ega teinud kostjale ettepanekut kõnealuse asjaolu kohta tõendite esitamiseks, jättes sellega osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus on praegusel juhul pidanud võimalikuks selle rikkumise kõrvaldada, võimaldades pooltel VÕS § 140 lg 1 järgsete asjaolude kohta uute tõendite esitamist apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 ning lg 9).
35.Kostja apellatsioonkaebusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti 27.04.2015 tõendist nähtuvalt oli kostja vanaduspensioni suurus alates 01.11.2014 kuni 31.03.2015 388,07 eurot kuus ning alates 01.04.2015 on pensioni suurus 411,57 eurot kuus. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse suurus on samast tõendist nähtuvalt 26,85 eurot kuus (III kd, tl 12). Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks muid püsivaid sissetulekuid peale eelmärgitud suuruses makstava vanaduspensioni ja sotsiaaltoetuse. Hageja taotlusel on ringkonnakohus nõudnud krediidiasutustelt kostja arvelduskontode väljavõtete esitamist ajavahemiku 04.01.2013-07.09.2015 kohta. Krediidiasutuste poolt esitatust nähtuvalt laekub pension kostja Swedbank AS-is avatud arvelduskontole (III kd, tl 6783). Lisaks on kostja saanud väiksemaid toetusi Tallinna linnalt ning hüvitisi Eesti Haigekassalt. Samale arvelduskontole on 26.02.2014 ühekordselt laekunud 2554,61 eurot selgitusega "CLAIMS CONFERNCE HARDSHIP FUND RESTITUTION PAYMENT". Teiste krediidiasutuste poolt kohtule esitatust kostjal sissetulekuid ei nähtu. Swedbank AS-i poolt esitatud arvelduskonto väljavõtte põhjal oli kostjal ajavahemikus 04.01.2013-07.09.2015 laekumisi kokku 16 177,52 eurot, mis teeb kuu sissetulekuks keskmiselt 505 eurot. Kostja kõrget vanust arvestades ei ole tal võimalik mõistlike eelduste kohaselt töötada ega tegeleda muu tulutoova tegevusega. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal puudub kostjal ka muu vara, mille müügist saadu arvel võiks kostja kahjuhüvitise tasuda. Kolleegiumi hinnangul ei saa mõislikult eeldada, et kostja võõrandaks hageja nõude rahuldamiseks enda eluasemeks oleva korteri (korteriomandi) aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn.
36.Hageja majandusliku olukorra kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Hageja vanust (48 aastat) arvestades peaks ta olema suuteline käesoleval ajal töötama või tegelema muu tulutoova tegevusega. Kolleegiumile ei ole teada, et hageja oleks püsivalt töövõimetu või esineksid muud asjaolud, mis välistaksid võimaluse hagejal tulu teenida. VÕS § 140 lg 1 kohaldamisel omab praegusel juhul tähtsust see, et kostja ei ole tekitanud kahju tahtlikult (VÕS § 105 lg 5), vaid hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Sarnastel asjaoludel kahju tekkimine korrusmajades ei ole harvaesinev ning alumiste 8(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 korterite "uputamine" ei ole välistatud ka kahju tekitaja poolt käibes vajaliku hoole järgimisel. Arvestades kostja sissetulekute vähesust, tema üldist halba majanduslikku olukorda ning teisi ülalkäsitletud asjaolusid, peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel 1250 euroni. Kolleegium lisab, et hageja väited tema ema sissetulekute vähesuse kohta ei oma õiguslikku tähtsust, sest kostja poolt on kahjustatud hagejale (mitte tema emale) kuuluvat asja.
37.Kolleegium märgib, et asja materjalidest ilmnevalt on kostja esitanud 24.03.2015 maakohtule avalduse, milles on palunud võimaldada tasuda 26.03.2015 kohtuotsusest tulenevad kohustused ositi (II kd, tl 159). Ringkonnakohtu arvates võiks see olla käsitletav taotlusena otsuse täitmise korra ning tähtaja kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1 esimene lause). Samas oli see taotlus esitatud kolleegiumi hinnangul maakohtule TsMS §-de 329-330 mõttes hilinenult ning puudusid TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatu menetlemiseks. Eeltoodust johtuvalt on jäetud taotlus maakohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata ning sellega ei saa arvestada ka apellatsioonimenetluses.
38.Muus osas järgib kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste eelpool käsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
39.Kostja hinnangul oli hagi ebaselge, kuid maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kuivõrd maakohus jättis rahuldamata ajutise elukoha kasutamise kulude nõude, poleks saanud hagi kostja arvates rahuldada suuremas ulatuses kui 1919,40 eurot. Ringkonnakohus märgib esmalt, et TsMS § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 1 lähtuvalt võib hageda kahju hüvitamist ka osaliselt (hageja väidete kohaselt on tema tegelik kahju kostjalt nõutavast suurem). Samas kolleegium nõustub, et maakohus on jätnud hageja nõuete ja faktiliste väidete väljaselgitamisel eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) osaliselt täitmata. See ei anna praegusel juhul siiski alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
40.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 2500 eurot. 17.06.2013 menetlusdokumendist järelduvalt on hageja vähendanud nõuet 2390,95 euroni (II kd, tl 2), seejärel suurendanud 08.10.2014 eelistungil nõuet 2550,95 euroni (II kd, tl 44). 19.02.2015 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et jääb esialgse nõude juurde summas 2500 eurot (II kd, tl 132-133), kinnitades seda ka veel 06.03.2015 kohtuistungil (II kd, tl 137-138). Sellest nõudest on lähtunud ka maakohus asja lahendamisel. Kolleegium märgib, et juhul kui hageja 17.06.2013 menetlusdokumendis avaldatuga haginõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi vähendas, pidanuks maakohus tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasi võtmise kohta (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus hageja tahet 2390,95 euro suuruse nõude esitamisel välja selgitanud ega 17.06.2013 menetlusdokumendi põhjal menetluse osalist lõpetamist otsustanud. Kuivõrd hiljem on
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 hageja uuesti ümber mõelnud ning otsustanud nõuet suurendada 2500 euroni, puudub võimalus osundatud viga ka apellatsioonimenetluses kõrvaldada, samuti ei oma kõnealune maakohtu minetus asja lahendamisel kokkuvõttes määravat tähtsust.
41.Hageja on menetluse käigus korduvalt oma seisukohti muutnud ja esitanud täiendavaid asjaolusid kahjuhüvitise nõude põhjendamiseks. Kolleegium märgib, et eelmenetluse käigus oli hagejal iseenesest õigus esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid täiendada või parandada, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (TsMS § 376 lg 4 p 1). Praegusel juhul ei ole hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid menetluse käigus muutnud ning kostjal on olnud võimalus kõigile täpsustustele ja täiendustele vastata. Samuti ei ole hageja ühelegi asjaolule tuginemisest menetluse käigus loobunud, v.a väited köögilaua kahjustamise kohta (II kd, tl 137pöördel). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse põhjendustest jälgitav, milliste asjaolude tuvastamisega on kohus nõude rahuldamise sidunud ning milliseid väiteid ei ole kohus tõendatuks lugenud. Kolleegium lisab siiski, et kohus ei tohiks faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist ka eelmenetluses menetlusosalistele piiramatult lubada (TsMS § 329 lg 3).
42.Kolleegium ei nõustu kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetega, nagu oleks maakohus rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 232 lg 1 sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse ning tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited pidada eksperdi GE poolt 16.12.2014 maakohtule esitatud kirjalikku arvamust (II kd, tl 99-112) tõendina lubamatuks või ebausaldusväärseks. Muu hulgas ei oma eksperdiarvamuse kui tõendi sisule mõju asjaolu, et eksperti GE on ekspertiisi läbiviimisel konsultandina abistanud PP. Seadus ei keela kohtu poolt määratud eksperdil kasutada ekspertiisi läbiviimisel teiste asjatundjate abi. Maakohus ei pidanud otsuses selgitama, mille alusel on ekspert GE arvamuses esitatud järeldusteni jõudnud ega vastama eksperdiarvamuse sisu kohta kostjal tekkinud küsimustele. Maakohus ka ei saanuks kostja poolt soovitut teha, kuna see eeldanuks mitteõigusalaseid eriteadmisi. Kirjaliku eksperdiarvamuse sisu saanuks menetlusosalistele ja kohtule selgitada ekspert ise. Jättes rahuldamata kostja taotluse kutsuda ekspert GE küsitlemiseks kohtuistungile, rikkus maakohus küll TsMS § 303 lg 2 kolmandas lauses sätestatut, samas ei ole kostja apellatsioonimenetluses eksperdi kohtuistungil küsitlemist uuesti taotlenud ega selgitanud, milliseid konkreetseid küsimusi ta oleks soovinud kirjaliku eksperdiarvamuse pinnalt GE-le esitada.
43.Kostja heidab maakohtule ette ka VÕS § 127 lg 5 kohaldamata jätmist ning VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 ebaõiget kohaldamist. Arvestades ringkonnakohtu poolt kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel, ei oma need kostja väited asja lahendamise seisukohalt kokkuvõttes määravat tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole need kostja etteheited siiski ka põhjendatud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel menetlusõiguse norme, sh 10(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 tõendite hindamisel, oluliselt rikkunud. Kolleegium lisab siinkohal, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1121-08, p 15). Maakohus on leidnud, et asja parandamise mõistlikud kulud moodustavad praegusel juhul 2724,97 eurot (sh käibemaks), ning pole lugenud tõendatuks kostja väiteid, mille kohaselt saaks hageja korteri kahjustused kõrvaldada ka odavamalt.
44.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et hageja väitel oli korteriomand kindlustatud, mistõttu polevat välistatud, et hageja on juba saanud kindlustushüvitise. Asja materjalidest ilmnevalt ei ole hageja tegelikult esitanud väiteid enda korteriomandi kindlustatuse kohta ning kindlustuse olemasolu ei saa kohtu ette toodud asjaoludest ka järeldada.
45.Mõlemad pooled on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Kolleegiumi hinnangul ei annaks kumbki apellatsioonkaebus selles osas alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on leidnud, et kuivõrd hageja esindaja esitas lepingulise esindaja kulusid sisaldava menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg 1 esimeses lauses sätestatut rikkudes pärast kohtuistungit, tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute osas, mis eelnesid 06.03.2015 kohtuistungile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja ei vaidlusta asjaolu, et esitas menetluskulude nimekirja maakohtule 09.03.2015, seega alles pärast esimese astme kohtus toimunud viimast kohtuistungit.
46.TsMS § 176 lg 1 mõtte kohaselt tuleb menetlusosalisel menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks hiljemalt kohtuistungil enne kohtuvaidlusi esitada kogu menetluskulude kohta detailne nimekiri, v.a kulud, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kolleegiumi hinnangul on tegu seaduses sätestatud tähtajaga menetlustoimingu tegemiseks, s.o menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 kohaselt õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Eelmärgitust johtuvalt sai maakohus hageja poolt 09.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirja arvestada üksnes osas, mis puudutab 06.03.2015 kohtuistungil osalemisega seonduvaid kulusid.
47.Hageja leiab, et menetlusosalisel enne 01.01.2015 tekkinud õigusabikulude hüvitamise osas tuleks kohaldada enne 01.01.2015 kehtinud seadust. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. 01.01.2015 jõustusid TsMS-i muudatused, mis olulisel määral muutsid
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-13-32589 menetluskulude kindlaksmääramise korda. Vastavalt TsMS §-le 6 tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohtu praktika kohaselt peab siiski asjades, milles vähemalt üks lõpplahend on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrama kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). Praeguses asjas on lõpplahend maakohtu poolt tehtud 26.03.2015 ning kohtul tuli lähtuda alates 01.01.2015 kehtinud menetluskulude kindlaksmääramise korrast. Hageja viide Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 ei ole asjakohane, kuna selles käsitletakse poole õigusabikulude suuruse ettenähtavust, mitte menetluskulude kindlaksmääramise korda.
48.Põhjendatud ei ole ka kostja käsitlus, nagu saanuks maakohus lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel üksnes 09.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjast. TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatut arvestades, ei võta menetluskulude nimekirja esitamata jätmine või hilisem esitamine kohtult kohustust määrata kindlaks selline menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (nt riigilõiv, ekspertiisitasud jms).
49.Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu ka maakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotust ning tühistab sellega seoses maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses kantud kulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jaotada vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 50% ulatuses, tuleb pooltel kanda asja läbivaatamise kulud (TsMS § 143) võrdsetes osades, poolte muud menetluskulud (sh hagiavalduselt ja apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivud ning õigusabikulud) peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte endi kanda.
51.Poolte esitatud menetluskulude nimekirjadest ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt moodustavad asja läbivaatamise kulud ekspertiisitasudest (TsMS § 143 p 1) summas 240 eurot (I kd, tl 169) ja 2280 eurot (II kd, tl 116), kokku seega 2520 eurot. Kostja on menetluses kandnud sellest 120 eurot (I kd, tl 122), ülejäänud osa (2400 eurot) on tasunud hageja (I kd, tl 119, II kd, tl 88-89). Ekspertiisitasusid on pooled ette tasunud vastavalt kohtu korraldustele ning need tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Vastavalt ülalesitatud menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1140 eurot (2520 : 2 – 120). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.