Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-19-17750
Tsiviilasi
K. V. hagi E. F. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: E. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Kirjalik menetlus
10.11.2019. a esitas K. V. kohtule hagiavalduse E. F. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühised alaealised lapsed A. V. ja R. V. . Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2010. a notariaalselt kinnitatud kokkuleppe elatise maksmiseks, mille kohaselt kohustus kostja maksma oma alaealiste laste A. V. ja R. V. ülalpidamiseks igakuiselt elatist vähemalt seaduses ettenähtud alammääras kummagi lapse kohta. Kostja ei ole kokkulepet nõuetekohaselt täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja jaanuarist 2011. a kuni novembrini
2019. a hagejale võlgu jäänud elatise summa suuruses 23 666, 24 eurot ning sätestaks, et kostja poolt edaspidi sõlmitud kokkuleppe mitte täitmisel on hagejal õigus täitemenetluse algatamiseks pöörduda koheselt kohtutäituri poole. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Antud hagi on K. V. kui lapsevanem esitanud enda nimel. Kohus selgitab, et kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt on tegemist elatise nõudega, mille nõudmise õigus on lapsel, tuleb elatise hagi esitada lapse nimel lapsevanema kui alaealise lapse seadusliku esindaja vahendusel, seda ka juhul, kui lapsevanemad on omavahel sõlminud lapse ülalpidamiskohustust puudutava kokkuleppe. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud nõue mõista kohustuse täitmata jätmise tõttu saamata jäänud elatis välja tagasiulatuvalt ligikaudu 8 aasta eest perspektiivitu. Samuti ei saa kohus kohustada kostjat alluma varem sõlmitud kokkuleppe alusel kohesele sundtäitmisele. Kohus leiab, et eeltoodud põhjustel tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Tulenevalt TsMS § 372 lg 5 võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.