Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

A. L. ja K. K. L. (hagejad) esitasid 11.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21.01.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. P. i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates 01.11.2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagi on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud. TsMS § 407 lg 1, 3 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja see tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus on sätestatud perekonnaseaduses (PKS). PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Toimiku põhjal on kostja hagejate isa. Isa elab hagejatest ja nende emast eraldi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2019. aastal oli 540 eurot kuus ja 2020. aastal on 584 eurot kuus. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.11.2019 miinimumsummas, s.o 2019. aastal 270 eurot kuus ja 2020. aastal 292 eurot kuus. Kohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka vastavalt kostja poolt tasutava elatise suurus. Elatis tuleb tasuda K. V. i arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest ning toimiku põhjal puuduvad pooltel käesolevas asjas lepingulised esindajad, siis ei ole pooltel tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust oleks võimalik kindlaks määrata ja teiselt menetlusosaliselt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.