lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3117/7

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-3117/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-3117

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. V. hagi I. Z.i vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

A. V. (IK xxx, elukoht: xxx tel xxx, e-post: xxx)

Kostja:

I. Z. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt I. Z.ilt elatis hageja A. V. kasuks igakuise elatusrahana alates 26.02.2020.a 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Elatisemaksed tuleb I. Z.il kanda A. V. arvelduskontole nr EExxx Swedbank.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

A. V. on I. Z.i tütar.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras 292 eurot. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni. A. V. jätkab õpinguid xxx, kuid vabatahtlikult I. Z. tema ülalpidamist materiaalselt ei toeta.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja I. Z. tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus sellega, et tal on ülalpidamiskohustus tütre A. ees, kuid ei ole nõus nõude suurusega. Kostja leiab, et hagiavalduses tema vastu esitatud nõue on liiga suur ning põhjendamatatu. Hageja on märkinud oma igakuiste püsikulutuste suuruseks 292 eurot kuus. Seaduses sätestatud elatise miinimummäär so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ei kohaldu täisealiseks saanud lapse elatisenõudele. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi täiesealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Samuti viitab kostja PKS § 105 ja 116 lg 1, mille kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohutused ning märgib, et ka hageja teine vanem (ema) on kohustatud oma tütart üleval pidama. Arvestades, et hageja igakuised püsikulud on 292 eurot kuus (hagiavalduse kohaselt), siis ei peaks kostjalt väljamõistetava elatise suurus olema rohkem kui 146 eurot kuus. Kostja töötab X AS-is, ning igakuine töötasu on 1200 eurot kuus, teisi sissetulekuid ei ole. Kostjal on korter asukohaga xxx, kus ta alaliselt elab. Kostja omandis on sõiduauto Volkswagen Golf, väljalaskeaasta 2006. Kostjal on teisest abielust veel üks alaealine laps J. Z.a (sünd. xxx). Kostja märgib, et vastavalt PKS § 98 lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja on nõus maksma oma tütre A. V. ülalpidamiseks 146 eurot kuus alates 16.02.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. A. V. sai täisealiseks 16.02.2020.a. ja õpib 2019/2020 õppeaastal xxx(tl 4).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.

Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

6.Hageja esitatud püsikulude loetelu järgi on tema igakuised kulutused järgmised: eluasemekulud 5 eurot, toidukulud 105 eurot, transport- 6 eurot, sidekulud – 6 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustuste täitmisega seotud kulud 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot, hobi, huvitegevus – 25 eurot, kokku 292 eurot kuus (tl 5).
7.Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tütre ülalpidamiseks elatist maksma 146 eurot kuus, mis on pool hageja märgitud igakuistest püsikuludest. I. Z. töötab X AS-is ja tema igakuine sissetulek on ca 1200 eurot. (tl 19) Kostjale kuulub korteriomand xxx (tl 23) mida kasutab oma elukohana. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Volkswgen Golf (2006) omanik (tl 22). I. Z.il on ülalpidamiskohustus lisaks hagejale veel alaealise tütre 15.11.2005.a sündinud J. Z. ees (tl 21).
8.Hageja ema G. V. sissetulek on alates septembrist 2019 peretoetus 577,54 eurot (tl 41-60). Hageja sai töötasu suveperioodil X OÜ-st: juunis 2019 – 252, 56 eurot, juulis 2019 – 462,05 eurot ja augustis 2019 – 157,44 eurot, kokku 872,05 eurot 3 kuu eest.
9.Asjas kogutud tõenditele ja poolte majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes, on kohus seisukohal, et I. Z. ei ole suuteline hageja ülalpidamiseks elatist tasuma nõutud ulatuses, kahjustamata seejuures alaealise lapse ja iseenda ülalpidamist, kuid on seda võimeline tegema suuremas ulatuses kui 146 eurot. Riigikohus on märkinud, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16). Käesoleval juhul on kostja majanduslik seisund oluliselt parem kui hageja teisel vanemal, mistõttu peab kohus põhjendatuks, et kostja tasub hageja ülalpidamiskulu suuremas ulatuses kui hageja ema, kuid kohus arvestab ka kostja ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Hageja on märkinud oma igakuised püsikulud keskmiselt 292 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma igakuiselt tütre A. ülalpidamiseks elatist 180 eurot, kahjustamata seejuures alaealise lapse majanduslikku seisundit.

Kuivõrd hageja õpib täiskasvanute gümnaasiumis, on tõenäoline, et vajadusel saab ta ka ise nt osalise koormusega töötada, siiski eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kA.vad üldjuhul vanemad.

10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks 180 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi .

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus