Kiviõli Vesi OÜ hagi N. G. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
919, 59 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Kiviõli Vesi (RK xxx, asukoht Vabaduse pst 23, 43125 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Hiie (e-post [email protected] ) Kostja: N. G. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Kuzmina (e-post [email protected] )
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Kiviõli Vesi hagi N. G. vastu osaliselt.
2.Välja mõista N. G.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks võlgnevus 194, 83 eurot sh. põhivõlgnevus 98, 80 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 96, 03 eurot perioodi 10.05.2014-08.09.2015 eest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta hageja menetluskuludest 21, 19 % kostja kanda ja 78, 81% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Välja mõista N. G.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks menetluskulud 62, 50 eurot sh. riigilõiv 37, 08 eurot ja õigusabi kulud 25, 42 eurot käibemaksuta.
5.Välja mõista N. G.lt OÜ Kiviõli Vesi kasuks viivis menetluskuludelt (62, 50 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-15-113963 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11.01.1999 Kiviõli Vesi OÜ ja N. G. vahel veega varustamise ja heitvee ära juhtimise leping nr 666, mille punkt 3.7 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt igakuiselt esitatud arvete alusel tarbitud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest. Kostja on jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata ning arved tasumata. Hageja leiab, et kuna kostja on teostanud osalisi makseid nii 2006, 2007, 2009, 2010, 2011, 2012 kui ka 2013, on kostja võlgnevust tunnustanud, seega ei ole sissenõutavaks muutunud põhinõue ka osaliselt aegunud. Hageja edastas kostjale arved perioodi 30.04.2006-30.09.2013 eest kokku summas 406, 69 eurot. Kostja on esitatud arveid tasunud osaliselt kokku 8 korda summas 91, 54 eurot.
2.Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub kostja poolt tasumisele põhinõue summas 315, 14 eurot (406,69-91,54). Lepingu p 12.2 kohaselt on klient kohustatud teenuste eest tasumisega viivitamisel tasuma vee-ettevõtjale viivist 0,2% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga kuulub tasumisele sissenõutavaks muutunud viivis 604, 45 eurot, millest viivise arve nr 448785 summas 298, 13 eurot ja viivis perioodi eest 10.05.2014-08.09.2015 on 306, 32 eurot. Hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 315, 14 eurot ja seisuga 08.09.2015 sisse nõutavaks muutunud viivis 604,45 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 175 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot. Mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ning esitas aegumise vastuväite. Kostja leiab, et arved, mis on esitatud perioodil 2006 kuni 31.12.2011 on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 aegunud. Arved, mis on esitatud perioodil 31.01.2012 kuni 25.10.2013 ei ole selged, sest arvetest ei nähtu, mis teenuste eest, eelkõige koguse ja hinnaga on hageja kostjale teenuseid esitanud. Samas nõustub kostja, et veevarustuse ja kanalisatsiooniteeuste leping nr 666 punkt 3.7 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hageja poolt igakuiselt osutatud teeuste eest (kuupmeetrites) esitatud arvete alusel. 09.05.2014 esitatud arve summas 298, 13 eurot tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostjal ei ole võimalik aru saada, kuidas on viivist arvestatud ja millise perioodi eest. Kuna hageja ei ole tõendanud põhinõude suurust, puudub põhivõlgnevus ning sellest tulenevalt ka viivise nõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata nii põhiosa kui ka viivise nõudes. Juhul kui kohus tuvastab kostja poolt kohustuste rikkumise ning sellega seotud kostja vastutuse, palub kostja väljamõistetavat viivist vähendada 0 euroni. Kostja põhjendab viivise vähendamist asjaoluga, et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud, milles kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitusest tekkinud kahju seisneb.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-15-113963
4.Arvestades hagi hinda 919, 59 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kostja esitas aegumise vastuväite ja leiab, et hageja nõue, mis tuleneb arvetest 2006 kuni 31.12.2011 on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja väitel on kostja arveid osaliselt tasunud alates 2006-2013 igal aastal, st. kostja on võlgnevust tunnustanud ning seega ei ole põhinõue ka osaliselt aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 11.01.1999 veega varustamise ja heitvee ära juhtimise leping nr 666 (tl. 25-32). Järelikult on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mis aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolme aasta jooksul. Aegumise kohaldamisel on määrava tähendusega see, millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on korduvate kohustustega, st. kostja pidi hagejale esitatud arvete alusel tasuma igakuiselt. Järelikult algas igal aastal esitatud arvetest tuleneva nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest.
5.Hageja tugineb sellele, et tema nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt korduvalt kostja poolt nõude tunnustamisega, kuna kostja on iga aastaselt arveid osaliselt tasunud. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda võlgnetava osalises tasumises (TsÜS 158 lg 1 ja 2). Kumbki pool peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja tugines kostja poolt arvete osalisele tasumisele (nõude aegumise korduv katkemine), pidi hageja seda ka tõendama. Kohus leiab, et asjas ei ole tuvastatav, et aegumine oleks katkenud. Tõendeid selle kohta, et kostja on alates 2006-2013 igal aastal osaliselt arveid tasunud, hageja esitanud ei ole. Kohtu arvates ei tõenda toimiku materjalides olev hageja koostatud tabel „tasumata kliendi arve“ (tl 33) kostja poolset tasumist. Dokumendist ei nähtu kes on tabelis näidatud summad tasunud, millal on väidetavad maksed teostatud ja mis arved nendega on tasutud. Samuti pole usutav, et võlgnik tasub võlgnevuse katteks ülekandega, või siis sularahas 1, 93 eurot, või 65 senti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise katkemist, sh. korduvalt tuvastatud ei ole.
6.Kuna aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks, leiab kohus, et perioodist 30.04.2006 kuni 25.12.2011 tulenev nõue summas 216, 35 eurot on aegunud. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.06.2015 ja eeltoodud perioodist tulenevad nõuded aegusid hiljemalt 31.12.2014 kell
24.00.Seega jätab kohus hageja võlgnevuse nõude 216, 35 eurot rahuldamata. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrval kohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 144 mõtte kohaselt kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka kõrval nõuded (RKTKo 3-2-1-41-07 p 25). Järelikult on aegunud ka hageja viivise nõue, mis on arvestatud sellelt summalt.
7.Ülejäänud võlgnevuse osas, on kostja leidnud, et talle pole arusaadav, mis teenuste eest, sh. kogus ja hind on teenuseid osutatud. Samas nõustub kostja, et veevarustuse ja kanalisatsiooniteeuste leping nr 666 punkt 3.7 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hageja poolt igakuiselt osutatud teeuste eest (kuupmeetrites) esitatud arvete alusel. Kostja talle arvete esitamist vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et tulenevalt poolte vahelisest lepingust, on kostja teadlik, mis teenust hageja talle osutab, kuidas teenuste hind kujuneb ja mis koguse kuus on kostja osutatud teenust tarbinud. Lepingu p 3.3. kohustub tarbija tasuma ühes kuus tarbitud joogivee eest (m3) vastavalt veearvesti näidule või vastavalt kehtestatud kulunormile (p. 3.5.). Lepingu p 3.6. kohaselt müüja müüb ja ostja ostab teenust tarbija heitvee vastuvõtmiseks kanalisatsiooni ning selle ära juhtimiseks puhastusseadmetesse piiramata koguses. Kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk arvestatakse reeglina võrdseks
2-15-113963 tarbitava vee hulgaga ühes kuus. Veevarustuse ja reovee ära juhtimise teenuse hinnad Kiviõli linnas tarbijale on kehtestatud Kiviõli Linnavalitsuse 10.06.2010 määrusega nr 6, mis on avalikult kättesaadav, mh. hageja veebilehel.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Lepingu p. 3.7 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt igakuiselt esitatud arvete alusel tarbitud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest. Kostja on jätnud oma maksekohustuse hageja ees täitmata, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kuna kostja põhinõudeks oli 315, 14 eurot ja nõue on aegunud 216, 35 euro ulatuses, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista põhivõlg 98, 80 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivise 604, 45 eurot tasumist ja edaspidi viivist 0,2% päevas põhiosalt 315, 15 eurolt perioodi 10.05.2014-08.09.2015 eest summas 306, 32 eurot (tl 22). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (VÕS § 113 lg 1). Lepingu p 12.2 kohaselt on teenuste eest tasumisega viivitamisel klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale viivist 0,2% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest pärast viivise arve esitamist. Kohus lähtub viivise väljamõistmisel välja mõistetud põhivõlgnevusest ja võtab viivise nõude arvutamisel aluseks lepingus kokkulepitud viivisemäära 0,2% päevas.
7.Kostja palub vähendada viivist 0 euroni, kuna hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud, milles kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitusest tekkinud kahju seisneb. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (RKTKo 3-2-1-162-12 p 20). Praegusel juhul rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt viivise põhivõlalt (98, 80 eurot) 0,2% päevas alates 10.05.2014-08.09.2015 summas 96, 03 eurot (98, 80*0,2%*486 päeva). Kuivõrd viivis on lepingujärgses suuruses ja viivise summa ei ületa põhinõuet, ei pea hageja ka põhjendama suurema kahju olemasolu. Viivis ei ole ebamõistlikult suur. Viivise määra ja tähtaja osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik peab arvestama sellega, et raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) tekib viivise tasumise kohustus. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 ja 2). Hagi osalise rahuldamise korral reguleerib menetluskulude jaotust poolte vahel TsMS § 163, mille esimese lõike kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas 11.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 355 eurot sh riigilõiv 174 eurot ja esindaja tasu 180 eurot käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast, ega lisatud arvest ei nähtu mille alusel (ühik) moodustub kulu 150 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh. põhjendatuks ja
2-15-113963 vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 32-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust ei esitanud. Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole keeruka ja mahuka asjaga, on põhjendatud õigusabi kuluks 120 eurot käibemaksuta. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 21, 19 % kostja kanda ja 78, 81% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 62, 50 eurot sh. menetluses tasutud riigilõivust 37, 08 eurot (175*21, 19%) ja õigusabi kuludest 25, 42 eurot (120*21, 19%) ning viivise menetluskuludelt (62, 50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.